3.Tühistada Harju Maakohtu 19.02.2013.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr. 195/2013/372 kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr. 2-13-6581. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud hageja XXX OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue
1.XXX OÜ esitas 11.02.2013.a. Harju Maakohtule hagi XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 24.10.2012.a. otsusega nr. 4.4-2/1904 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja kostjale 500 eurot kostjaga eelnevalt kooskõlastatult sularahas 08.01.2013.a. kell 19.00 Solarise kaubanduskeskuses. Selle tõendamiseks esitas hageja hagiavalduse lisana omakäeliselt kirjutatud sularaha üleandmist kinnitava kostja kirja juurdekirjutise ja hageja 08.01.2013.a. arvelduskonto sularaha väljavõtte, millest tuleneb, et sel päeval on XXX OÜ arveldusarvelt välja võetud 500 eurot. Hagiavaldusele lisatud täitmisteatest tulenevalt algatati 17.01.2013.a. hageja vastu täitemenetlus töövaidluskomisjoni otsuse nr. 4.4-2/1904 alusel. 17.01.2013.a. hagejale väljastatud täitmisteate kohaselt kohustati hagejat täiteasjas 195/2013/372 XXX koos täitekuludega tasuma 584.86 eurot. Hageja palub lugeda oma kohustused kostja ees täidetuks ja seeläbi tunnistada sundtäitmine täiteasjas 195/2013/372 lubamatuks. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Kostja väidab, et mingisugust sularaha üleandmist 08.01.2013.a. ei ole toimunud, samuti ei ole toimunud ka sellesisulist hagejapoolset ettepanekut. Kostja väidab, et tema ei ole hagejalt töövaidluskomisjoni 24.10.2012.a. otsusega väljamõistetud töötasu suuruses 500 eurot siiani saanud ja hagejal puuduvad otsesed ja usutavad tõendid, mis tõendaksid vastupidist. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 12.06.2013.a. kohtumääruses (t/l 66) kui ka 10.09.2013.a. kohtuistungil (t/l 87-90). Samuti on kohus viidatud kohtuistungil teinud pooltele ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks (t/l 88).
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.
Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 7 kohaselt on täitedokumendiks töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus.
6.Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – 17.01.2013.a. täitmisteatest nähtub, et täitemenetlust on antud juhul alustatud 17.01.2013.a. kostja täitmisavalduse alusel, millisega taotletakse pöörata sundtäitmisele Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 24.10.2012.a. otsus nr. 4.4-2/1904 ning nõude sisuks on töötasu 2012.a. juuni eest summas 500 eurot (t/l 4-5).
7.Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et hagejalt on kostja kasuks töövaidluskomisjoni otsusega nr 4.4-2/1904 välja mõistetud töötasu summas 500 eurot. Vaidlus on selles, kas hageja on kostjale sellise summa tasunud. Hageja enda väidetel tegi ta seda 08.01.2013.a. sularahas, kostja aga väidab, et mingisugust sularaha üleandmist ei ole toimunud.
8.Riigikohus on 06.02.2008.a. kohtuotsuse kohtuasjas nr. 3-2-1-137-07 p. 13 selgitanud, et kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud.
9.Hageja on oma seisukohtade tõendamiseks kohtule esitanud kaks tõendit: kostja kirja, millele on tehtud hagejapoolne juurdekirjutis (t/l 7) ja XXX OÜ 08.01.2013.a. arvelduskonto sularaha väljavõtte (t/l 8). Kohus leiab, et kuigi arvelduskonto sularaha väljavõttest nähtub, et väidetaval sularaha üleandmise päeval, s.o. 08.01.2013.a. on OÜ XXX pangakontolt tõepoolest 500 eurot välja võetud, ei tõenda see asjaolu, et sellises summas sularaha kostjale hageja poolt üle anti.
10.Kohtule esitatud kostja kirja kohaselt on kostja pöördunud nõudega hageja poole, et viimane maksaks talle välja töötasu summas 500 eurot hiljemalt 24.11.2012.a. Kostja on palunud nimetatud summa saata talle Eesti posti ülekandega ning samuti on kostja hagejat hoiatanud, et kui hageja ei tasu töötasu hiljemalt 24.11.2012.a., siis pöördub kostja kohtutäituri või inkasso poole (t/l 7).
11.Kohus leiab, et kostja kirja hagejapoolne juurdekirjutis, mida hageja ise raamatupidamisdokumendina käsitleb, ei tõenda sularaha üleandmist kostjale hageja poolt. Antud dokumendi osa koosneb vaid hageja omakäelisest kirjutisest ja allkirjast, kirjal puudub vastav kostjapoolne kinnitus raha saamise kohta. Kohus leiab, et hageja oleks pidanud väidetava toimingu tõestuseks kostjalt sellekohase kinnituse võtma.
12.Kohus arvestab antud juhul ka asjaoluga, et hageja on äriühing, kellel peab olema toimiv ja läbipaistev raamatupidamine. Ei ole usutav, et hageja taolisi toiminguid sularahas, kiiruga ja ilma ühegi teise osapoole kinnituseta teostab. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt esitatud tõendid on ebapiisavad tõendamaks temapoolse kohustuse täitmist.
13.Lisaks märgib kohus järgmist. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsus nr 4.4-2/1904 tehti kostja kasuks 24.10.2012.a. Alates selle kättesaamise päevast oli hagejal võimalus kostjale viimase kasuks määratud summa ära tasuda. Hagiavaldusele lisatud kostja kirjast tuleneb, et kostja andis hagejale raha tasumiseks aega kuni 24.11.2012.a. (t/l 7). 10.09.2013.a. toimunud kohtuistungil väitis hageja seaduslik esindaja, et tööinspektsiooni otsus ei ole iseenesest täiteotsus ega kohusta otseselt kohe maksma, mistõttu ootas tema ära kohtutäituri täiteotsuse (t/l 88).
14.Täitemenetlus algatati 17.01.2013.a., hageja aga väidab, et tasus summa kostjale sularahas 08.01.2013.a. Seega on hageja väited siinkohal vastuolulised ja sellest tulenevalt annavad kohtule aluse panna ka tema väited sularaha üleandmise toimumise kohta kahtluse alla.
15.Hageja väitis 10.09.2013.a. kohtuistungil, et kuigi kostja palus tal saata raha Eesti Posti ülekandega, ei leidnud tema AS-i Eesti Post kodulehe teenuste alt sellist võimalust. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja põhistanud, et ta sellise teenuse osutamise võimalust uurinud on. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
16.TsMS § 231 lg 1 teisest lausest tulenevalt võib kohus üldtuntuks lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Vastupidiselt hageja väidetele AS-i Eesti Post kodulehel taoline teenus esineb (http://post.ee/?id=1323). Antud teenuse nimeks on „Riigisisesed rahakaardid“. Nimetatu juures on olemas ka detailne lühikirjeldus ja selline finantsteenuse liik on kodulehel kergesti ülesleitav.
17.Samuti ei kirjutanud kostja oma kirjas hagejale antud teenuse nime jutumärkides, mistõttu ei saa hageja ka väita, et kostja talle teenuse täpse nimetuse andis. Hageja oleks osundatud teenuse olemasolust saanud teada ka siis, kui ta oleks AS-iga Eesti Post ühendust võtnud ja sellise võimaluse kohta uurinud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole käesoleval juhul tõsiselt kaalunud kostja poolt pakutud raha tasumise võimalust ega saa väita, et see oli põhjuseks, miks ta korrektselt vastavalt kostja soovile raha tähtaegselt ära ei tasunud.
18.Mingeid muid asjaolusid, millest kohus saaks teha järelduse, et hageja on oma kohustused kostja ees täitnud ja seega on sundtäitmine lubamatu, hageja esile toonud ei ole. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
20.12.09.2013.a esitas hageja kohtule taotluse 10.09.2013.a kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja vaidleb nimetatud taotlusele vastu. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Käesoleval juhul on hageja taotlenud oma seisukohtade täpsustamist. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Põhisisu osas on hageja seisukohad protokollis piisavalt kajastatud. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokollis hageja sõnavõttu täpsustada. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
21.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse hagi hinna arvutamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 132 lõikele 1 eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3 500 eurot, kui lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt lõikest 5 loetakse mittevaraliseks hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Eeltoodud sätetest tulenevalt on käesoleva tsiviilasja hind 3 500 eurot. Hagi tagamise tühistamine
22.TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb 19.02.2013.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada.
Menetluskulude jaotamine
23.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.