2-14-11889
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht
2. mai 2014.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-11889
Tsiviilasi
XXXavaldus välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja XXX(Läti Vabariigi registrikood xxx asukoht
esindajad
xxx) Avaldaja lepinguline
esindaja vandeadvokaat
Siiri
Malmberg (Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ, Gonsiori
7,
10117
Tallinn,
elektronpost
[email protected]) Puudutatud isik XXXOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
on
õigus esitada
täidetavaks
tunnistatud
kohtutäiturile täitmiseks.
kohtulahend
Eesti
2-14-11889 Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud XXXesitas 17.03.2014 maakohtule avalduse, milles taotleb Linna vahekohtu (Pilsētas šķīrējtiesas) 24.05.2013 kohtuotsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist asjas nr 03/2013. Kohus võttis 07.04.2014 määrusega avalduse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja esitada avalduse suhtes kirjalik seisukoht 20 päeva jooksul alates menetlusdokumentide kättesaamisest. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-le 141 kuuluvad kohtu lahendatavad asjad vahekohtumenetluses läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames. TsMS § 754 lg 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi vahekohtute otsuseid ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt järgnevates artiklites kehtestatud tingimustele. Konventsiooni alla käivate vahekohtu otsuste tunnustamine või täitmine ei kohusta täitma oluliselt rangemaid tingimusi või maksma kõrgemaid lõive või makse kui seda nõutakse kohalike vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise puhul. Kohus, tutvudes avalduse ja selle lisadega leiab, et Linna vahekohtu (Pilsētas šķīrējtiesas) 24.05.2013 otsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Avaldaja on esitanud kohtule konventsiooni artiklis 4 märgitud nõutavad dokumendid. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on sõlmitud veoleping, mille p 9 järgi kuuluvad lepingut puudutavad vaidlused lahendamisele Linna vahekohtule, tuginedes nimetatud vahekohtu kodukorrale, Läti seadusandlusele, kirjalikus menetluses, üheliikmelise kohtu koosseisus. Vahekohtu otsus on jõustunud ja kuulub vabatahtlikult täitmisele viie päeva jooksul selle vastuvõtmisest. Kohus ei ole esitatud dokumentidest tulenevalt tuvastanud konventsiooni artiklis 5 loetletud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise ega TsMS § 620 lg 1 p-des 1-6, § 753 lg-s 2 sätestatud vahekohtu otsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid. Puudutatud isik ei ole avaldusele esitanud ka sellesisulisi vastuväiteid.
2-14-11889
TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi peaks menetluskulud kandma avaldaja. Kohus peab põhjendatuks lähtuda menetluskulude jaotamisel käesolevas asjas siiski TsMS § 172 lg 1 teisest lausest, jättes menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Puudutatud isik ei ole nõudeid vabatahtlikult rahuldanud ja see on tinginud vajaduse käesoleva tsiviilasja esemeks oleva avalduse esitamiseks. Vastavalt TsMS § 623 lg-le 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt TsMS § 757 lg-st 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (TsMS § 756 lg 4). Seega jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse menetlusosalistele teatavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.