Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepingulised esindajad: Danil Lipatov ja Oksana Smirnova (Progressor Õigusbüroo OÜ, registrikood 11968704, asukoht Endla 4, 10142 Tallinn, e-post: [email protected]). 08.04.2014. a. Hageja: XXX Kostja esindaja: Oksana Smirnova
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks 3 037,54 eurot (kolm tuhat kolmkümmend seitse eurot ja 54 senti).
3.Jätta rahuldamata kostja taotlus tunnistajate XXX, XXX, XXX ja XXX ülekuulamiseks ning seoses sellega asja arutamine uuendamata. Menetluskulude jaotus
4.Jätta hageja menetluskulud 74/100 ulatuses kostja kanda.
Välja mõista kostjalt XXX riigituludesse 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot (st XXX antud menetlusabist summast 300 eurot 74/100).
6.Kohustada XXX tasuma 222 eurot riigituludesse käesoleva otsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul. Nimetatud summa kanda Rahandus-ministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, EE932200221023778606 AS-is Swedbank, EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti
filiaalis, viitenumber 2900078444.
7.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXX(edaspidi hageja) esitas 09.10.2013 Harju Maakohtule hagi XXX(edaspidi kostja) vastu kahju hüvitamiseks summas 4 095,15 eurot, mis koosnes sõiduki taastusremondiks kulunud summast 3 037,54 eurot ja liikluskindlustuse poolt tagasinõude korras tasutud summast 1 057,61 eurot. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja koos alates 2004 kuni detsembrini 2010 ning neil on kooselust ühine laps XXX(sünd XXX). Tollal kuulus hagejale sõiduauto Nissan Primera, registreerimismärgiga XXX, mille kasutaja oli ka kostja. 26.11.2010 toimus Tallinnas, Majaka tänava ja Pallasti tänava ristmikul liiklusõnnetus, kus kokku põrkasid sõiduauto Hyundai Sonata, registreerimismärgiga XXX, ja hageja sõiduauto Nissan Primera, registreerimismärgiga XXX. Liiklusõnnetuse ajal juhtis sõiduautot Nissan Primera kostja, kes osutus ühtlasi liiklusõnnetuse põhjustajaks. Kostja on oma süüd liiklusõnnetuses ka tunnistanud (teatel liiklusõnnetusest nr 3246 ja 13.12.2010 koostatud liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsusega). Hageja tasus 03.03.2011 oma sõiduauto taastusremondikuludeks 3 037,54 eurot OÜ-le XXXja 17.07.2011 kindlustushüvitist summas 1 057,61 eurot sõiduauto Hyundai Sonata taastusremondikuludena XXXAS-ile. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja jõudnud omavahel kokku-leppele, et hageja ei nõua kostjalt hagejale tekitatud kahju hüvitamist, kuid seda tingimusel, et kostja ei nõua viie aasta jooksul nende ühisele lapsele elatist ülalpidamiseks. Kostja oma lubadust ei täitnud. Harju Maakohtu 05.07.2013 otsusega kostja hagi hageja vastu elatise nõudes rahuldati. Hageja on kahjuhüvitise nõude esitanud VÕS § 1043 lg 1 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel (tl 1-2).
2.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et sõiduauto oli ostetud enamuses osas kostja raha eest. Kostjalt saadud 30 000 eurot on kostja poolt makstud võlgu oldud töötasuna hagejale. Samuti oli hagejal enne töötrauma tekkimist korralikud sissetulekud Soomes tehtud töö eest, mis võimaldasid tal sõiduauto ostmist. Vastuseks kostja vastuväitele, et hageja poolt esitatud remondikalkulatsioonide näol võib olla tegemist võltsitud tõenditega hageja kinnitab, et tegemist on tõeste dokumentidega, milles näidatud remonditööd on tegelikult teostatud ja hageja poolt tasutud (tl 6566, 105-106). Kostja vastus hagile ja täiendavad vastuväited
3.Kostja oma 27.01.2014 vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja nimel olnud sõiduauto Nissan Primera, registreerimismärgiga XXX, maksumusega 55 000
eurot, osteti 20.02.2008 suuremas osas (s.o 30 000 euro ulatuses) kostja sissetuleku arvel. Nimetatud asjaolu tõendavad ka kostja krediitkaardilt väljavõetud rahasummad. Kostja selgitab, et antud sõiduki seisukord oli juba ostmise ajal, so 2008.a., halb, tegemist oli enam kui 8 aastase sõidukiga. Kostja ei nõustu hagejaga, et pooled olid saavutanud kokkuleppe, mille kohaselt hageja kostjalt tekitatud kahju hüvitamist ei nõua, kui kostja hagejalt 5 aasta jooksul ühise alaealise lapse ülalpidamiseks elatist ei nõua. Kostja hinnangul võivad hageja poolt kohtule esitatud dokumendid kahju ulatuse suuruse osas võltsitud hageja poolt kantud kulude suurendamiseks kohtu jaoks. Kostjale jääb arusaamatuks, kust tuleneb sularahaarves nr 01/03 märgitud summa 3 037,45 eurot. Sularahaarvel on märgitud, et selle aluseks on eelkalkulatsioon 06.12.2010, kuid arvele endale on lisatud 18 erinevat kalkulatsiooni ja varuosaspetsifikatsiooni ning need ükski ei anna kokku sularahaarvel märgitud summat. Samuti ei lange kalkulatsioonidel liikluskahju tekitamise aeg, remontimisele toodud sõiduki saabumise aeg ja kalkulatsioonide koostamise ajad kokku. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, kust võttis hageja raha sõiduki remondiks olukorras, kus ta ise oli 40 % töövõimetu, kes ei töötanud aastast 2008, kes elas riigilt ja tuttavatelt saadud abi arvel ning pidas üleval alaealist last teisest abielust. Samuti jäi kostjale mõistetamatuks, miks anti sularahas summa üle ajal, kus enamus rahatehinguid toimus pangakaartide ja ülekannete kaudu ning firmale, millel on maksuvõlg suurem kui 20 000 eurot. Kostja juhib tähelepanu, et vastavalt kohtuotsusele 05.07.2013 tsiviilasjas 2-13-6858 müüs hageja sõidukit, mida ta väidetavalt remontis 2011.a. enam kui 3000 euro eest, 2013 .a. ainult 1500 euro eest. Kostja nõustub, et reaalselt on tõendatud vaid 1 057,61 euro maksmine XXXAS-ile Samas selle hüvitamisega kostja hagejale ei nõustu, kuna nimetatud summa on kaetud summaga, mida kostja on andnud hagejale sõiduki ostmiseks (tl 58-61).
4.Kostja leiab oma täiendavas vastuses, et hageja poolt Salva kindlustusele tasutud summa 1057,61 euro nõudmine kostjalt on alusetu, kuna vastavalt liikluskindlustuse seadusele (LkindlS) on liikluskindlustuse lepingu sõlmimine sõiduki omaniku kohustus. Sõiduki taastusremondi maksumuse osas nõustub kostja kompenseerima 1134 eurot (tl 119-121). Kohtuotsuse põhjendused
5.08.04.2014 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja selgitas, et remondikalkulatsioonis 06.12.2010 toodud summat 3985,83 eurot tuleb vähendada 06.12.2010 varuosaspetsifikatsioonis (summas 1248,29 eurot) näidatud turvapadja, turvavööde ja juhtmooduli maksumusele, mida hageja lõpuks tegelikult ei tellinud. See tähendab, et remonttööde käigus remonditi auto kere, vahetati tagumine uks ja tagumine tiib ning muud tööd vastavalt remondikalkulatsioonile summas 3 985,83 eurot, kuid sellest summast tuleb varuosade realt maha lahutada turvavööde, turvapadja ja juhtmooduli maksumus, sest neid ei asendatud. Hageja seletuse kohaselt oli tal sularahas maksta mugavam, sest Soomest töö eest saadud palga sai ta kätte sularahas (tl 127-129).
6.Kohus, vaadanud lisaks poolte ärakuulamisele läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja ja kostja täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Hageja nõue kostja vastu on suunatud raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg-st 1, § 8 lg-st 2 ja § 76 lg-st 1. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Seega tuleb välja selgitada, kas poolte vahel on kehtiv võlasuhe ning kas kostjal on sellest võlasuhtest tulenev kohustus.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Eeltoodust tulenevalt on vajalik tuvastada, kas kostja jätnud hageja suhtes täitmata või on täitnud mittenõuetekohaselt mingi sissenõutavaks muutunud kohustuse.
8.Kohus nõustub hagejaga, et hageja nõue on käsitletav lepinguvälisel e. deliktilisel vastutusel põhineva kahju hüvitamise nõudena (VÕS § 1043 jt). VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Poolte vahel puudub vaidlus, et 26.11.2010, mil liiklusõnnetus toimus, kuulus liiklusõnnetusse sattunud sõiduauto Nissan Primera, registreerimismärgiga XXX, hagejale. Deliktiõiguslik kahju hüvitamise kohustus tekib (kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks) alates hetkest, kui on võimalik arvutada kahjuhüvitist. Lepinguväliselt tekitatud varalise kahju heastamine toimub kannatanule rahalise hüvitise maksmisega (VÕS § 136 lg 1).VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
9.Kohus nõustub hagejaga, et hagis kirjeldatud asjaoludel hageja sõidukile kahju tekitamise puhul on täidetud deliktilise vastutuse üldised eeldused (delikti üldkoosseis) – teisele isikule kahju tekitamine, õigusvastasus ja süü. Asjas ei ole vaidlust, et 26.11.2010 toimus Tallinnas, Majaka tänava ja Pallasti tänava ristmikul liiklusõnnetus, kus kokku põrkasid sõiduauto Hyundai Sonata, registreerimismärgiga XXX, ja kostja poolt juhitud hagejale kuuluv sõiduauto Nissan Primera, registreerimismärgiga XXX, mille tulemusena said mõlemad sõidukid kahjustada. Vaidlus puudub, et kostja oli liiklusõnnetuse toimumises süüdi (tl 3-4, 71-76). Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduautol Nissan Primera, registreerimismärgiga, XXX, juhi tsiviilvastutus kindlustatud XXXAS-i poolt vastavalt liikluskindlustuse poliisile nr XXX, kuid selle eest oli tasumata, mistõttu XXXAS esitas hageja vastu seoses liiklusõnnetusega tagasinõude summas 3895 eurot, kuid vähendas seda 1057.61 euroni, millise summa hageja kindlustusele tasus (tl 5-6).
10.Vaidlus on poolte vahel hagejale kuuluva sõiduki suhtes kahjuhüvituse nõude suuruses ja ka selles, kas kostja peab hagejale korvama Salva Kindlustusele tasutud tagasinõude. Kahju hüvitamise ulatus asja kahjustamise korral on reguleeritud VÕS §-s 132, mille lg 3 esimese lause kohaselt hüvitis hõlmab eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ning võimalikku väärtuse vähenemist. Hageja väitel on ta tasunud sõiduki remondi eest OÜ-le XXX vastavalt 06.12.2010 remondikalkulatsioonile (kogusummas 3985.83 eurot) ja 06.12.2010 varusosaspetsifikatsioonile (kogusummas 1248.29) 03.03.2011 sularahas 3037,54 eurot (remondikalkulatsiooni summat 3985,83 eurot on vähendatud vastavalt 06.12.2010 varuosaspetsifikatsioonile turvavööde, turvapadja ja juhtmooduli maksumuse võrra summas 948,29 eurot – tl 7-8, 25). Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et hageja poolt esitatud remondikalkulatsioonide näol on tegemist võltsitud tõenditega. Kohtu hinnangul on selline seisukoht paljasõnaline. Hageja selgitas kohtuistungil usutavalt, kuidas taastusremondisumma 3037,54 eurot kujunes. Muude kalkulatsioonide osas (tl 924, 26) hageja selgitas, et need olid koostatud siis, kui hageja ei teadnud veel oma rahalisi võimalusi ning kohus jätab need kalkulatsioonid tähelepanuta. Kohus ei leia, et kostja poolt koostatud hilisem kalkulatsioon summas 1134 eurot oleks hageja kalkulatsioonidest usaldusväärsem (tl 123). Ka on põhjendamatu kostja vastuväide hageja poolt esitatud sularahaarve osas 3037.54 eurot (tl 7). Kohtuistungil hageja selgitas usutavalt, et kuna tal oli arve jaoks ettenähtud summa Soomest saadud töötasu näol sularahana olemas, oli tal lihtsam maksta sularahas. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja kahjunõue sõiduki taastusremondi osas on põhjendatud ja tõendatud summas 3 037,54 eurot.
11.Seevastu hageja nõude osas 1057,61 eurot kohus nõustub kostjaga, et tulenevalt liikluskindlustuse seaduse § 5 lg-st 1 lasub liikluskindlustuse sõlmimise kohustus sõiduki omanikul, mistõttu on hageja nõue kostjalt liikluskindlustuse poolt tagasinõude korras tasutud summa 1 057,61 euro nõudes põhjendamatu.
12.Muud kostja vastuväited, sh, et sõiduk osteti suuremas osas kostja sissetuleku arvel ja et sõiduki puhul oli tegemist juba ostmise ajal mitte uue, vaid 8 aastase sõidukiga, ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Vaidlust ei ole, et sõiduki omandiõigus kuulus hagejale, mistõttu ei oma tähtsust, kelle vahenditega see omandati. Asjaolu, et sõiduk ei olnud liiklusõnnetuse toimumise ajal uus, võiks omada tähtsust, kui oleks alust arvata, et sõiduki parandamine 3037,54 euro eest oleks olnud asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas (VÕS § 132 lg 3 teine lause). Kuivõrd sõiduk omandati 2008.a. 55000 krooni eest (3515 eurot), siis ei ületanud sõiduki taastamisremondi väärtus (3037.54 eurot) oluliselt sõiduki ostuhinda, mistõttu ei saa väita, et sõiduki parandamine oleks olnud ebamõistlikult kulukas.
13.Kostja esitas oma 27.01.2014 vastuses hagile taotluse tunnistajate XXX, XXX, XXX ja XXX ülekuulamiseks, kes võiksid anda ütlusi sõiduki Nissan Primera reg nr XXX tehnilise seisundi kohta enne liiklusõnnetust (tl 58-61). Kohus ei ole nimetatud taotlust lahendanud. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga kohus lahendab ka veel lahendamata taotlused. Kohus leiab p 12 toodud põhjendustel, et tunnistajate ütlused ei ole asja lahendamise seisukohalt vajalikud ega asjakohased. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata ja seoses sellega asja arutamise uuendamata (TsMS § 437).
14.Seega rahuldab kohus hagi osaliselt, s.o summas 3 037,54 eurot. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 163 lg 1 tulenevalt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (summas 3 037,54 eurot hageja poolt nõutud summast 4 095,15 eurot), tuleb hageja menetluskuludest jätta 74/100 kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud kohtule. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
16.Kohus rahuldas 16.12.2013 määrusega XXX menetlusabi taotluse, vabastades ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 300 eurot. TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.
Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt (74/100), tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse 222 eurot (300 x 74 /100).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.