1.Jätta Harju Maakohtu 29.04.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta SC kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.ON esitas 09.10.2013 hagi Harju Maakohtusse SC vastu sõiduki taastusremondiks kulunud 3037,54 euro ja liikluskindlustuse poolt tagasinõude korras tasutud 1057,61 euro saamiseks.
2.Pooled elasid koos 2004 kuni detsembrini 2010. Tollal kuulus hagejale sõiduauto Nissan Primera, registreerimismärgiga XXXXXX, mille kasutaja oli ka kostja. 26.11.2010 toimus Tallinnas liiklusõnnetus, kus kokku põrkasid sõiduauto Hyundai Sonata ja hageja sõiduauto Nissan Primera. Liiklusõnnetuse ajal juhtis hageja sõiduautot kostja, kes osutus ühtlasi liiklusõnnetuse põhjustajaks. Hageja tasus 03.03.2011 oma sõiduauto taastusremondikuludeks 3037,54 eurot OÜ-le Finert Trading ja 17.07.2011 kindlustushüvitist 1057,61 eurot sõiduauto Hyundai Sonata taastusremondikuludena Salva Kindlustuse AS-ile. Pooled olid omavahel jõudnud kokkuleppele, et hageja ei nõua kostjalt tekitatud kahju hüvitamist, kuid seda tingimusel, et kostja ei nõua viie aasta jooksul nende ühisele lapsele hagejalt elatist. Kostja oma lubadust ei täitnud.
3.Remondi-kalkulatsioonid on tõesed dokumendid, milles näidatud tööd on tegelikult teostatud ja hageja poolt tasutud. Remonttööde käigus remonditi auto kere, vahetati tagumine uks ja tagumine tiib ning muud tööd vastavalt kalkulatsioonile 3985,83 eurot, kuid sellest summast tuleb varuosade realt maha lahutada turvavööde, turvapadja ja juhtmooduli maksumus, sest neid ei asendatud. Hagejal oli remondi eest sularahas maksta mugavam, sest Soomest töö eest saadud palga sai ta kätte sularahas. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Sõiduki seisukord oli juba ostmise ajal halb, tegemist oli enam kui 8 aastase sõidukiga. Hageja poolt kohtule esitatud dokumendid kahju suuruse osas võivad olla võltsitud hageja poolt kantud kulude suurendamiseks kohtu jaoks. Esimese astme kohtu otsus
5.29.04.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3037,54 eurot. Menetluskulud jättis kohus 74/100 ulatuses kostja kanda.
6.Kohus leidis, et hageja sõidukile kahju tekitamise puhul on täidetud deliktilise vastutuse üldised eeldused – teisele isikule kahju tekitamine, õigusvastasus ja süü. Asjas ei olnud vaidlust, et 26.11.2010 toimus liiklusõnnetus, kus kokku põrkasid sõiduauto Hyundai Sonata ja kostja poolt juhitud hagejale kuuluv sõiduauto Nissan Primera ning kostja oli liiklusõnnetuse toimumises süüdi. Sõiduauto Nissan Primera juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud Salva Kindlustuse AS-i poolt vastavalt liikluskindlustuse poliisile nr 50124693, kuid selle eest oli tasumata, mistõttu Salva Kindlustus AS esitas hageja vastu
seoses liiklusõnnetusega tagasinõude 3895 eurot, kuid vähendas seda 1057,61 euroni, mille hageja kindlustusele tasus.
7.Vaidlus oli hagejale kuuluva sõiduki suhtes kahjuhüvituse nõude suuruses ja selles, kas kostja peab hagejale korvama Salva Kindlustusele tasutud tagasinõude. Hageja väitel tasus ta sõiduki remondi eest OÜ-le Finert Trading vastavalt 06.12.2010 remondikalkulatsioonile ja varuosa spetsifikatsioonile 03.03.2011 sularahas 3037,54 eurot. Remondikalkulatsiooni summat 3985,83 eurot on vähendatud vastavalt varuosaspetsifikatsioonile turvavööde, turvapadja ja juhtmooduli maksumuse võrra 948,29 eurot. Kostja seisukoht, et hageja poolt esitatud remondikalkulatsioonid on võltsitud tõendid, on paljasõnaline. Hageja selgitas kohtuistungil usutavalt, kuidas taastusremondisumma 3037,54 eurot kujunes. Kohus leidis, et kostja poolt koostatud hilisem kalkulatsioon 1134 eurot ei ole hageja kalkulatsioonidest usaldusväärsem. Ka on põhjendamatu kostja vastuväide hageja poolt esitatud sularahaarve osas. Kohtuistungil hageja selgitas usutavalt, et kuna tal oli arve jaoks ettenähtud summa Soomest saadud töötasuna sularahas olemas, oli tal lihtsam maksta sularahas. Eeltoodust tulenevalt oli hageja kahjunõue sõiduki taastusremondi osas põhjendatud ja tõendatud 3037,54 euro ulatuses.
8.Kohus leidis, et tulenevalt liikluskindlustuse seaduse § 5 lg-st 1 lasub liikluskindlustuse sõlmimise kohustus sõiduki omanikul, mistõttu oli hageja nõue kostjalt liikluskindlustuse poolt tagasinõude korras tasutud 1057,61 euro saamiseks põhjendamatu.
9.Muud kostja vastuväited ei omanud kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Vaidlust ei olnud, et sõiduki omandiõigus kuulus hagejale, mistõttu ei oma tähtsust, kelle vahenditega see omandati. Asjaolu, et sõiduk ei olnud liiklusõnnetuse toimumise ajal uus, võiks omada tähtsust, kui oleks alust arvata, et sõiduki parandamine 3037,54 euro eest oleks olnud asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas (VÕS § 132 lg 3 teine lause). Kuivõrd sõiduk omandati 2008.a 55 000 krooni eest, siis ei ületanud sõiduki taastamisremondi väärtus oluliselt sõiduki ostuhinda, mistõttu ei saa väita, et sõiduki parandamine oleks olnud ebamõistlikult kulukas. Apellatsioonkaebus
10.Kostja palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada välja mõistetud kahjuhüvitise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas.
11.Apellant on seisukohal, et kohtuotsus ei ole põhjendatud, kuna kohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid, mis olid esitatud poolte poolt. Kohus võttis arvesse ainult kostja vastuväited liikluskindlustuse poolt tagasinõude korras tasutud summa osas.
12.Apellant on jätkuvalt seisukohal, et sõiduki taastusremondi summa on hageja poolt tõendamata ning paljasõnaline. Spetsialistide arvamusel oleks hagejale kuuluva sõiduki taastusremondi hinnaks 1134 eurot. Pooled esitasid menetluse käigus samaväärset õiguslikku mõju omavad tõendid – sõiduki taastusremondi kalkulatsioonid. Esitatud kalkulatsioonid on oluliselt erinevad taastusremondi üldsumma osas. Siiski kohus on arvesse võtnud ainult hageja poolt esitatud kalkulatsiooni.
13.Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 127 ja § 132. Apellant nõustub faktiga, et vastutaja nõue on käsitletav deliktilisel vastutusel põhineva kahju hüvitamise nõudena ning et lepinguväliselt tekitatud varalise kahju heastamine toimub kannatule rahalise hüvitise maksmisega.
14.Sõiduk omandati 2008.a ning liiklusõnnetuse momendil oli ilmselgelt amortiseerunud. Nissani turuväärtus oli langenud, taastusremondi hind oli peaaegu samaväärne kogu sõiduki väärtusega selle ostmise momendil. Seega taastusremondi summa on ebamõistlikult kulukas VÕS § 132 lg 3 mõistes.
15.Hageja teatas, et ta tasus kõik auto remondiga kaasnevad kulud sularahas. Apellant on arvamusel, et ainult sularaha arve esitamisega ei tõendanud hageja kahju tekitamist VÕS § 127 lg 4 järgi. Asjaolu, et hageja on esitanud kohtule sularahaarve, ei saa olla tõendiks, et hageja tegelikult kandis kõik arves kajastatud kulud, järelikult ei saa väita, et hagejale oli tekitatud kahju arves nimetatud suuruses.
16.Kuna taastusremondi hind on ülemäära kõrge, tuleb ka menetluskulude jaotus ümber arvestada. Vastustaja seisukoht
17.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
18.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
19.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, millega maakohus hagi rahuldas.
20.Sõiduki taastusremondi summa ei ole hageja poolt tõendamata, nagu kostja leiab. Hageja lasi sõiduauto peale avariid remontida OÜ-s Finert Trading. Hageja esitas selle kohta vastava remondikalkulatsiooni, varuosade spetsifikatsiooni ja sularaha arve 3037,54 euro tasumise kohta, millele on märgitud, et remondi eest on makstud sularahas 03.03.2011. Seega on ebaõige kostja seisukoht, et hageja ei ole arves kajastatud kulude kandmist tõendanud. Kostja poolt menetluse käigus ühelt firmalt võetud hinnakalkulatsioon võimaliku remondimaksumuse kohta, mis on koostatud tagantjärele kahjujuhtumi kirjelduse ja fotode alusel, ei lükka ümber hageja poolt esitatud tõendeid tegeliku remondi teostamise ja selle maksumuse kohta. Kostja ei ole välja toonud, mis hageja poolt teostatud remondis oli üleliigset või mille maksumus oli selgelt üle keskmise turuhinna.
21.Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid sõiduauto väärtuse kohta enne avarii toimumist. Vaidlust ei ole selle üle, et sõiduauto omandati 2008 aastal hinnaga 55 000 krooni. Taastamisremondi väärtus seda hinda ei ületa. Menetluskulude jaotus ja selgitus
22.Maakohus jättis menetluskulud 74/100 ulatuses kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud täielikult kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.