Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

A. K. pöördus 27.07.2009.a. Põlva kohtutäitur A. K. täitmisavaldusega Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kohtumääruse tsiviilasjas nr. 2-08-86524 sundtäitmiseks – nimetatud kohtumääruse alusel võlgnik M. P. O. -lt 4516 krooni (288,625 euro) sissenõudmiseks. 04.08.2009.a. kohtutäituri otsusega on jäetud täitemenetlus alustamata, kuna kohtumäärus on nõuetekohaselt täidetud. Täitedokumendiks oleva kohtumääruse kohaselt oli M. P. O. kohustatud tasuma A.K. kokku 55 000 krooni 10 000 krooniste osamaksetena. Avalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud kaks osamakset, summas 20 000 krooni. OÜ M. P. kandnud A.K. üle 15 484 krooni, pidades väljamaksmisele kuuluvast summast kinni ja kandes üle Maksu- ja Tolliametile tulumaksu ja pensionikindlustusmakse. Avaldaja esitas kohtutäituri otsusele täitemenetluse alustamata jätmise kohta TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse kohtutäiturile. 01.10.2009.a. allkirjastatud otsusega, mille avaldaja sai oma e-posti aadressil kätte 02.10.2009.a. jättis kohtutäitur A.K. rahuldamata, põhjendades otsust asjaoluga, et temale esitatud täitmisavalduse ja sellele lisatud dokumentiga on tõendatud, et M. P. O. on täitnud Tartu Maakohtu 27.03.2009.a. määrust nõuetekohaselt. Avaldaja on kaebuse läbivaatamisel küll väitnud, et M. P. O. peab tasuma avaldajale osamaksetena väljamakstavatelt summadelt riiklikke makseid, kuid need tuleb ettevõttel tasuda lisaks. Kompromissileping sisaldab summasid, millised ettevõte on kohustatud kandma avaldaja pangakontole. Kohtutäitur seevastu leiab, et kohtumäärusest ei tulene, et hüvitis oleks määratud netosummana ning isikustatud tulumaks ja kogumispensionimakse lisanduksid hüvitise summale. Avaldaja on toetudes TMS § 218 lg 1 esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri otsustele ja tegevusele seoses täitemenetluse alustamata jätmisega Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 27.03.2009.a. kohtumääruse sundtäitmiseks, taotlusega kohustada Põlva kohtutäitur A. K. alustama täitemenetlust võlgniku M. P. O. suhtes. Kaebuse põhjenduste kohaselt on täitemenetluse alustamata jätmine alusetu ning kohtutäituri otsus motiveerimata. Väide, et võlgnik on kohtumääruse nõuetekohaselt täitnud on meelevaldne ning ei ole kooskõlas ei kohtumääruse sisu ega poolte poolt kohtus väljendatud tahteavaldustega. Kohtutäitur peab lähtudes täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest võtma aluseks täitedokumendis sätestatu, mitte tõlgendama iseseisvalt võlgniku käitumist seoses täitmisega. Võlgniku käitumine ei ole aluseks asuda kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppest erinevale seisukohale. A.K. on esile toonud, et kompromissi kinnitamisega lõppenud kohtumenetluse esemeks oli tema nõue M. P. O. vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitult puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks, nõude suurus oli 26.03.2009.a. seisuga 77 000 krooni. Kostja tegi ettepaneku maksta avaldajale kompromissina netosummas 55 000 krooni osamaksetena. Nii avaldajale kui poolte esindajatele kohtumenetluses oli üheselt arusaadav, et A.K. saab kätte 55 000 krooni, mitte muud summat, mis jääb järele peale maksude kinnipidamist. Nii on ka kohtumääruse p.3.1.3.6. märgitud konkreetsed summad, mis tuleb kanda avaldaja arveldusarvele konkreetseteks kuupäevadeks. Neil asjaoludel leiab avaldaja, et täitemenetluse alustamata jätmine kohtutäituri poolt on olnud põhjendamatu.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

2 (4)

Kohtutäitur A. Kolsar on esitanud kaebusele vastuse (tl.16), mille kohaselt on A. K. põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TMS § 23 lg 1 viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel, sissenõudja nõue kuulub tulenevalt TMS § 56 lg 1 rahuldamisele ulatuses, mis nähtub täitedokumendist. Täitedokumendiks olevast Tartu Maakohtu 27.03.2009.a. määrusest nähtuvalt on kohus kinnitanud poolte kokkuleppe, mille kohaselt kohustub M. P. O. tasuma Asta K. hüvitist kokku 55 000 krooni. Kuid kuna tegemist on töölepingust tuleneva nõudega, kohustub väljamaksja teostama väljamakselt seaduses sätestatud kinnipidamised (isikustatud tulumaks ja kogumispensionimakse) ning tasuma sotsiaalmaksu. Kohtumäärusest ei tulene, et hüvitis oleks määratud netosummana ning tulumaks ja kogumispensionimakse lisanduksid hüvitise summale.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lg 4 tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata. Kohus on ära kuulanud kaebuse esitaja Asta Küti, kes on kinnitanud, et tema tahe oli sõlmida kokkulepe selliselt, et kindlaks oleks määratud tema poolt kätte saadavad summad. Praegu on ettevõte küll täitnud oma maksukohustused, kuid seda A.K. . Kohus on seisukohal, et A. K. on põhjendatud. A.K. on esitanud kohtutäiturile täitmiseks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 27.03.2009.a. kohtumääruse tsiviilasjas nr. 2-08-86524. Jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks tulenevalt TMS § 2 lg 1 p 1. Kohtumäärusel (tl.5-6) on jõustumismärge määruse jõustumise kohta 01.04.2009.a. Kohtumääruse resolutsiooni p. 2 kohaselt tasub kostja (M. P. O. ) hagejale (A. K. ) seoses kohtuvaidluse kokkuleppelise lõpetamisega 55 000 krooni, milline summa kohustub kostja tasuma hageja arveldusarvele 10 000 krooniste maksetena iga kuu 15.kuupäevaks ajavahemikul 15.04.15.08.2009. Viimane makse, suurusega 5000 krooni tuleb tasuda hiljemalt 15.septembriks 2009.a. Kuna 15.aprillil 2009 ja 15.mail 2009 laekus kaebuse esitaja arveldusarvele kummalgi korral vaid 7742 eurot, siis on võlgnik jätnud oma kohustuse 4516 euro ulatuses täitmata. Seega esines võlausaldajal alus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks, mistõttu A.K. on esitanud 21.mail 2009.a. avalduse täitemenetluse algatamiseks (tl.7). 04.08.2009.a. on kohtutäitur tagastanud A.K. avalduse täitemenetluse alustamata jätmise tõttu (tl.8), leides, et kohtumäärus on nõuetekohaselt täidetud, kuna OÜ M. P. väljamaksmisele kuuluvatest summadest kinni pidanud Tulumaksuseaduse §-de 13 lg 1 ja 40 lg 1 ja 2 alusel tulumaksu ja Kogumispensionide seaduse §-de 7 ja 11 alusel pensionikindlustusmakse. Kohtule esitatud dokumentidest, eelkõige kohtutäituri otsusest, mis on tehtud A.K. lahendamisel (tl.10-12) ei selgu, mille alusel on kohtutäitur jõudnud järeldusele, et võlgnik on väljamaksmisele kuuluvatelt summadelt pidanud kinni vastavad maksud. Täitemenetlust alustamata ei oleks kohtutäitur pidanud saama teha täitemenetluse toiminguid ega saada teavet võlgnikult.

3 (4)

Asudes seisukohale, et täitedokument on täidetud, on kohtutäitur asunud täitedokumenti (kohtumäärust) ja ühtlasi ka selle aluseks olevat kompromissi tõlgendama, milleks tal puudus kohtu hinnangul pädevus. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur tõlgendada kompromissilepingut ega seda kinnitanud kohtumäärust. Kohtutäiturile esitatud formaalselt seaduse nõuetele vastav täitedokument kuulub täitmisele, selle täidetavuse kõrvaldamine on saavutatav üksnes TMS § 221 lg 1 alusel võlgniku poolt sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Seega on kohtutäitur, jättes A.K. alusel täitemenetluse algatamata ning A.K. nimetatud toimingu peale rahuldamata rikkunud kaebuse esitaja õigusi täitemenetluses. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Seega tuleb käesolevas asjas A.K. kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, summas 1000 krooni (63,91 eurot) jätta kohtutäitur A. K. . TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.