XXX hagi XXX vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Hagihind
28 500 eurot Hageja XXX(isikukood XXX, XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olav-Jüri Luik (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala pst 4, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ja vandeadvokaadi abi Lise-Lotte Lääne (Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post [email protected]) 13.03.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja XXX Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Kostja XXX Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria MägiRohtmets ja vandeadvokaadi abi Lise-Lotte Lääne
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX hagi XXX vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks osaliselt.
2.Kohustada XXX’t avaldama omal kulul hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ajalehes „Eesti Ekspress“ ebaõigeid andmeid ümber lükkav teadaanne järgmistel tingimustel: 2.1 mahus 1⁄4 ajalehe lehekülje pindalast, märgitud lehekülg ei tohi olla ajalehe eelviimane ega viimane; 2.2 valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta ja ajalehe „Eesti Ekspress“ või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga: „XXX AVALDAS ADVOKAAT XXX KOHTA VALEANDMEID“. Raamatus „Isamaa tagatuba“ avaldas XXX peatüki pealkirjaga „Advokaat XXX lõppmäng,“ milles on avaldatud järgmised tegelikkusele mittevastavad andmed: - Advokaat XXX üritas toime panna pettust; - Advokaat XXX üritas saada rahalist kasu Israeli relvatehase TAAS poolt Eesti riigile pakutud kompromissist.
3.Kohustada Kalle Muul’it avaldama omal kulul hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates elektroonilises väljaandes „Delfi“ ebaõigeid andmeid ümber lükkav teadaanne järgmistel tingimustel: 3.1 valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta ja ajalehe „Delfi“ või kolmanda isiku kommetaarideta vms lisamaterjalita ning järgmise tekstiga: „XXXAVALDAS ADVOKAAT XXXKOHTA VALEANDMEID“. Raamatus „Isamaa tagatuba“ avaldas XXX peatüki pealkirjaga „Advokaat XXX lõppmäng,“ milles on avaldatud järgmised tegelikkusele mittevastavad andmed: - Advokaat XXX üritas toime panna pettust; - Advokaat XXX üritas saada rahalist kasu Israeli relvatehase TAAS poolt Eesti riigile pakutud kompromissist.
4.Välja mõista XXX’lt mittevaraline kahju summas 5 000 (viis tuhat) eurot XXX kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud XXX kanda 85 % ulatuses ja XXX kanda 15 % ulatuses. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse ja selle täpsustuse (I kd, tl 77-86) kohaselt palub hageja: 1) kohustada kostjat avaldama omal kulul ajalehes „Eesti Ekspress“ ebaõigeid andmeid ümber lükkav teadaanne järgmistel tingimustel:
1.1.mahus 1⁄4 ajalehe lehekülje pindalast, märgitud lehekülg ei tohi olla ajalehe eelviimane ega viimane;
1.2.valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta ja ajalehe „Eesti Ekspress“ või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga: XXX avaldas advokaat XXXKOHTA VALEANDMEID JA VABANDAB. Raamatus „Isamaa tagatuba“ avaldas XXX peatüki pealkirjaga „Advokaat XXX lõppmäng,“ milles vastavalt jõustunud kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-13-25867 on avaldatud järgmised tegelikkusele mittevastavad andmed: - Advokaat XXX üritas toime panna pettust; - Advokaat XXX üritas saada rahalist kasu Israeli relvatehase TAAS poolt Eesti riigile pakutud kompromissist . 2) kohustada kostjat avaldama elektroonilises väljaandes „Delfi“ ebaõigeid andmeid ümber lükkav teadaanne järgmistel tingimustel:
2.1.valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta ja ajalehe „Delfi“ või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita ning järgmise tekstiga: XXX avaldas advokaat XXX KOHTA VALEANDMEID JA VABANDAB. Raamatus „Isamaa tagatuba“ avaldas XXX peatüki pealkirjaga „Advokaat XXX lõppmäng,“ milles vastavalt jõustunud kohtu-otsusele tsiviilasjas nr 2-13-25867 on avaldatud järgmised tegelikkusele mittevastavad andmed: - Advokaat XXX üritas toime panna pettust; - Advokaat XXX üritas saada rahalist kasu Israeli relvatehase TAAS poolt Eesti riigile pakutud kompromissist; 3) välja mõista kostjalt mittevaraline kahju 25 000 eurot; 4) menetluskulud jätta kostja kanda.
2-13-25867 5) Alternatiivnõudena, juhul, kui kohus käsitleb kostja avaldatut väärtushinnangutena VÕS § 1046 lg 1 tähenduses, palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt välja mittevaraline kahju summas 25 000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.2012 andis kostja välja raamatu „Isamaa tagatuba, XXX valitsus 1992-1994,“ milline sisaldab muuhulgas peatükki pealkirjaga „Advokaat XXX lõppmäng“ (raamatu lk 227-228), kus raamatu autor märgib muuhulgas järgmist: „2002. aasta juuni lõpus istusid Tallinnas Radissoni SAS hotellis nõupidamise laua taha neli IMI esindajat. Nende vastas võtsid koha sisse advokaadid XXX ja XXX. Ootamatult soovitas XXX pärast seda kohtumist oma kliendil XXX sõlmida IMIga kokkulepe summas 600 000 dollarit pluss 50 000 seni kantud kulusid. Kokku 650 000 dollarit. IMI finantsdirektor XXX oli kokkuleppe juba alla kirjutanud. Oleks piisanud XXX allkirjast ja Eesti riik oleks kaotanud 1,1 miljonit sellest 1,75 miljonist dollarist, mis Londoni arbitraaž 2003 lõpus Eesti kasuks välja mõistis. XXX ei läinud liimile. Ta ei kirjutanud kokkuleppele alla. Noore ministrina ei näinud XXX pettust ise läbi, kuid kaitseministeeriumis leidus inimesi, kes jõudsid teda viimasel hetkel hoiatada. Kelle vahel oleksid pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, pole vist raske oletada.“
3.Hageja osutas õigusabiteenust Eesti riigile vastavalt Eesti riigi (Kaitseministeeriumi kaudu) ja Advokaadibüroo HETA vahel sõlmitud õigusabilepingule. Advokaadibüroo HETA omakorda sõlmis allhanke korras lepingu Inglise advokaadibürooga BPE Solicitor, mille kaudu osutas õigusabiteenust inglise advokaat John XXX. Hageja kliendiks ei olnud XXX, vaid Eesti riik (Kaitseministeeriumi kaudu). Hageja ja John XXX osutasid õigusabiteenust soovitud ja kokku lepitud ulatuses, viisil ja tähtaegadel, millega klient jäi rahule ega esitanud mingeid pretensioone. Lisaks tasus Eesti riik hagejale esindamise eest tulemustasu.
4.Kostja, rikkudes hoolsuskohustust, võtmata eelnevalt hagejaga ühendust, on avaldanud raamatus hageja osas järgmised ebaõigeid faktiväiteid: 1) „Ootamatult soovitas XXX pärast seda kohtumist oma kliendil XXX sõlmida IMI-ga kokkulepe summas 600 000 dollarit. Noore ministrina ei näinud XXX pettust ise läbi“ 2) „Kelle vahel oleks pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, mis Eesti riigil oleks saamata jäänud, pole vist raske oletada.“ Seega väidab kostja, et hageja üritas koos John XXXiga toime panna kompromisslepingu esitamisega kliendile pettuse ja, et hageja ja John XXX oleksid seeläbi riigi arvelt saanud 1,1 miljonit dollarit. Kostja on levitanud ebaõigeid faktiväiteid hageja käitumise kohta, mis on hageja au teotavad, väited loovad hagejast pildi kui isikust, kes ei ole aus ja pole seeläbi ametiala esindajana usaldusväärne.
5.Kahest lausest koosneva väite abil seob kostja kompromissettepaneku ootamatu soovitamise kliendile pettuse üritamisega, sest sellest selgub, et hageja ootamatu soovitus kliendile nõustuda kompromissiga kujutas endast pettust, mida XXX läbi ei näinud. Teise lause puhul ei ole tegemist oletustega, mille sisustamine jääb lugejatele. Kui antud kostja väide siduda kostja faktiväidetega, et hageja üritas toime panna pettust, saab iga mõistlik inimene aru, et pettuse toimepanija saabki pettuse toimepaneku tulemusena mingit kasu. Lisaks ei jäta kostja mõistliku inimesena mõtlemisele ruumi ka seetõttu, et kostja märgib, et „pole vist raske oletada,“ kelle vahel raha jagamisele pidi minema. Mõistlik isik saab sellest aru, et järelikult siis pettuse toimepanija ka raha jagamisel üheks osaliseks pidi olema. Kostja väidetust jääb arusaam, et peale kompromissettepaneku esitamise kliendile, üritas hageja ka mõjutada oma klienti kompromissettepanekuga nõustuma, soovitades klienti see ettepanek sõlmida ning kostja sõnul seeläbi pettust toime panna. Hageja ei väida, et mõistlik inimese saaks aru, et IMI oleks hagejale 1,1 miljonit dollarit tasunud. Kostja väitest saab mõistlik inimene aru, et 1,1 miljonit dollarit, millest Eesti Vabariik oleks ilma jäänud, oleks läinud jagamisele, sealhulgas ka hageja vahel. Seejuures ei oma tähtsust, kui suur oleks summa olnud, oluline ning hageja au teotav on see, et kostja väitis, et hageja üritas toime panna pettuse, mille korral oleks Eesti riik kahju ja hageja kasu saanud.
2-13-25867
6.Oluline on pidada silmas ka peatüki pealkirja „Advokaat XXX lõppmäng,“ kus kostja esitas temale teadaolevat faktoloogiat, mida kostja kinnitab ka ajalehe Postimees 19.10.2012 ilmunud artiklis. Kui vaadelda teksti pealkirja ning teha sellest peatüki sisuga kooskõlas järeldusi, siis jääb igale normaalsele ja keskmisele inimesele kõlama see, et hageja pettus ei õnnestunud. Kostja poolsest faktiväidetest ja peatüki pealkirjast tuleneb koostoimes, et kostja väidab üheselt, et pettuse korraldajaks oligi hageja, mitte IMI.
7.Raamatus esitatud pettus on karistusõiguslik kuritegu, mida nimetatakse kelmuseks (KarS § 209). Märgitud kuriteo olemuseks on isikus teadvalt vale ettekujutuse loomine tegelikest asjaoludest ehk pettus varalise kasu saamise eesmärgil. Raamatus kirjeldatu kontekstis tähendanuks kompromissettepaneku esitamine kliendile soovi luua millestki vale ettekujutus selleks, et saada varalist kasu. Pettuse katse ehk süütekatse on teo toimepanemisele suunatud tahtlik tegu. Oluline ei ole, kas pettuse all on mõeldud kelmust karistusseadustiku tähenduses või pettust tavaarusaama kohaselt ehk teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist tegelikest asjaoludest, igal juhul on sõnal „pettus“ negatiivne kuvand. Hageja ei tea, milline osa kompromisslepingust oli suunatud Kaitseministeeriumis kostja arvates vale ettekujutuse loomiseks, sest kompromissleping esitati kliendile laekunud kujul, mis ei olnud ootamatu tegevus, vaid tavapärane ja kohane tegevus esindusõiguse raames. Klient ei ole hagejale ega John XXXile kunagi avaldanud, et tal olnuks mingitest asjaoludest seoses kompromissiga või seoses õigusvaidlusega olnud või tekkinud vale ettekujutus. Kliendil oli õigus kompromiss vastu võtta või tagasi lükata diskretsioonilisele otsuse alusel. Hea advokaadipraktika ja kutse-eetika kohaselt on õigusteenust osutaval advokaadil kohustus teavitada klienti kõikidest olulistest asjaoludest, mis said talle teatavaks vastavalt õigusteenuse osutamise käigus. Ühelgi isikul polnud kompromissettepaneku esitamise ajal teavet, milliseks võib kujuneda selles vaidluses kostja poolt viidatud Londoni arbitraažikohtu otsus. Pahatahtlik on kostja seisukoht, et kompromissi sõlmimisel oleks tasutud lisaks mingit raha ja, et selline lisasumma oleks olnud sõltuvuses vaidluse lahendamise lõpptulemisest Londoni arbitraažis. Seda muuhulgas ka põhjusel, et hagi ei olnud kostja kirjeldatud kohtumise ajal veel esitatud. Komplitseeritud õigusvaidluse perspektiivide kohta oli enne teenuse osutamise algust hageja poolt Kaitseministeeriumil tellitud mainekalt advokaadibüroolt süvaanalüüs, mille kohaselt olid riigi õiguslikke perspektiive hinnatud selles vaidluses lootusetuks ja anti soovitus küsimusega mitte tegeleda. Kaitseministeerium pole kunagi pöördunud õiguskaitseorganitesse avaldusega seoses raamatus osundatud pettusega, veel enam Kaitseministeerium jätkas sama õigusabilepingu alusel õigusteenuse saamist kuni asja lahendamise lõpuni Londoni arbitraažis ehk jätkas asjaajamist kostja seisukoha järgi pettust üritanud isikutega.
8.Kostja esitatud faktiväiteid ei vasta tegelikkusele ning kostjal lasub kohustus tõendada vastupidist. Ebaõigete andmete all tuleb mõista ebaõigeid faktiväiteid, st et väite tõeväärtus on kontrollitav. Ei ole vahet, kas faktiväide esineb vahetult tekstis või on see sõnastatud teksti kontekstis. Lause on faktiväide, kui sisaldab mistahes kontrollitavaid andmeid, asjaolusid, sõltumata andmete ja asjaolude tähendusest. Kostja peab tõendamata, et tõele vastavad järgmised väited: 1) 26.07.2002 oli hagejale ja John XXXile tõsikindlalt teada, milliseks kujuneb vaidluse lõplik lahend Londoni arbitraažis 2003 lõpus ja kui palju raha riigile välja mõistetakse, 2) hageja varjas kompromissi esitamisel kliendile väidetavat asjaolu ehk 1,1 miljoni dollari kindlasti teadaolevalt täiendavat laekumist lisaks kompromissis pakutud summale ehk pettuslikult ja tahtlikult lõi kliendile ebaõige kujutuse tegelikest asjaoludest, 3) kompromissettepaneku aktsepteerimisel saanuks hageja ja John XXX need 1,1 miljonit dollarit endale, 4) kompromissettepaneku esitamisega ja soovitusega seda sõlmida üritas hageja toime panna pettust ja 5) pettuse toimepanemise tulemusena oleks hageja saanud kasu raha näol. Eraldiseisvalt ei mängi seejuures rolli, et kostja tugines faktiväidete avaldamisel mõnele muule allikale, kui tal endal vahetult olnud informatsioonile. Asjaolu, et kostja avaldas kolmanda isiku väidetut, ei muuda faktiväidet väärtushinnanguks.
9.Hageja selgitab, et nn 1,002 miljoni dollariline esialgne kohtuväline pakkumine IMI poolt oli seotud lisatingimustega osta Eesti Vabariigi poolt täiendavalt samu kaupu, mis esimesel korral.
2-13-25867 IMI hilisem pakkumine summas 650 000 dollarit aga ei sisaldanud lisatingimusi, s.o see oli majanduslikult soodsam pakkumine kui esialgne.
10.Isegi, kui tegemist oleks väärtushinnanguga, oleks seejuures tegemist negatiivse hinnanguga, milleks hageja ega John XXX ei ole andnud mingit põhjust. Hageja on töötanud advokaadina üle 30 aasta, juhtinud advokaatide kutseorganisatsiooni. John XXX on pikaajalise staažiga advokaat ja on pikaajaliselt olnud Eesti Vabariigi aukonsuliks Suurbritannias. Selliste hinnangute avaldamine on selles kontekstis hinnatav ebakohastena ja tegelikke asjaolusid mittearvestavate hinnangutena. Hinnangute avaldamine on tekitanud hagejale moraalset kahju, sest hageja kutsetegevuse aluseks on usaldusväärsus.
11.Seoses kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejal õigus taotleda kohtuotsusega ebaõigete andmete ümberlükkamise viisi, koha ja ulatuse kindlaksmääramist kohtu poolt selliselt, et see oleks efektiivne. Vastasel juhul tekib olukord, kus avalikkusele ajalehe esiküljel ja suurel pinnal avaldatud au teotavad andmed lükatakse ümber viisil, mis ei pälvi samasugust avalikkuse tähelepanu või tehakse seda mittetähenduslikult. Oluline on, et ebaõiged andmed lükatakse avaldaja poolt ümber viisil, mis on otseses sõltuvuses isiku isiklike õiguste rikkumise ulatusega. Kostja kirjutatud raamat on müügil kõigis Eesti raamatukauplustes kui ka suurtes kaubanduskeskustes ning informatsioon raamatu kohta on kättesaadav elektroonilises võrgus.
12.Kostja on ebaõigete faktiväidete avaldamisega tekitanud hagejale kahju. Avaldatud ebaõiged andmed on trükis laialt levitatud, müügil üle Eesti ja informatsioon selle kohta on levitatud ka internetis. Oluline on tuvastada, kui suur on olnud kostja raamatu tiraaž ja kui palju on müüdud eraamatuid. Faktiliselt pole tekitatud olukord kohtuotsuse rahuldamisel enam täies ulatuses tagasipööratav ning toimunud kahjustus jääb kättesaadavaks kestvalt näiteks ka hageja lastelastele. Hageja ei taotle avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks raamatu kordustrükki, mis oleks hageja arvates kostjat ebamõistlikult koormavaks andmete kummutamise viisiks. Seetõttu on hageja esitanud taotluse ebaõigete andmete kummutamiseks piisavalt suure loetavusega meediaväljaannetes.
13.Hageja selgitab ka, et hageja ei ole esitanud nõuet seoses „ootamatusega“ või asjaoluga, et näiteks „minister on noor“ ja seetõttu ei tohi kohus hageja nõude piire ületada ning kostja väiteid seoses vastavate sõnade ja väidetega analüüsida. Samas peab hageja vajalikuks märkida, et kompromisslepingu esitamine kliendile tutvumiseks ja edaspidise käitumise otsustamiseks ei olnud „ootamatu“ tegevuse mõttes, vaid tavapärane ja kohane tegevus esindusõiguse raames. Antud sõnaga algavast lõigust tuleneb asjaolu, et hageja soovitas pärast nõupidamist IMI esindajatega võtta vastu majanduslikult halvem otsus. Läbirääkimised olid veel käigus ning ühe poole poolt kompromissi allkirjastamine ei tähenda, et läbirääkimised on läbi saanud. „Ootamatult“ selle raamatulõigu kontekstist lähtuvalt saab tähendada vaid seda, et kostjale teadaolevalt oli hagejale teada mingid asjaolud, millest lähtudes soovitas „ootamatult“ allkirjastada majanduslikult halvem kompromiss. Sõna „ootamatult“ viitabki just mingile salakavalusele ja on seeläbi otseselt seotud samas lõigus allpool nimetatud pettusega ning ka peatüki pealkirjaga „Advokaat XXX lõppmäng.“
14.Au ja hea nime kohtuliku kaitse seisukohast omavad olulist tähendust PS § 17, mis keelab au ja hea nime teotamise ja PS § 25, mille kohaselt tuleb õigusvastaselt tekitatud moraalne kahju hüvitada. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista tekitatud mittevaraline kahju summas 25 000 eurot. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb ka au teotamise olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Oluline on üksnes see, et kannatanu au on õigusvastaselt teotatud. Hageja palub arvestada ka VÕS §-i 134 lg 6.
15.Juhul, kui kohus leiab, et tegemist on väärtushinnanguga, siis palub hageja alternatiivselt kostjalt välja mõista mittevaralise kahju 25 000 eurot.
2-13-25867 Kostja vastuväited
16.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
17.Kostja on ka seisukohal, et hageja nõue ei pruugi olla täidetav. Kostja ei oma mistahes kontrolli ajalehe „Eesti Ekspress“ või elektroonilise väljaande „Delfi“ üle. „Eesti Ekspress“ ja „Delfi“ otsustavad sõltumatult, kas ja milliseid avaldusi väljaanded avaldavad. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-161-05. Riigikohus oma lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-80-13 on küll leidnud, et kostjat saaks kohustada esitama meediaväljaandele üksnes taotluse avaldada ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse, kuid kas see ka avaldatakse, kohtuotsusega tagada ei saa.
18.Kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid. Hageja on asunud seisukohale, et kostja avaldanud järgmistes lausetes: 1) „Ootamatult soovitas XXX pärast seda kohtumist oma kliendil XXX sõlmida IMI-ga kokkulepe summas 600 000 dollarit. Noore ministrina ei näinud XXX pettust ise läbi“ ja 2) „Kelle vahel oleks pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, mis Eesti riigil oleks saamata jäänud, pole vist raske oletada“ ebaõiged väited, et a) hageja üritas toime panna kompromisslepingu esitamisega kliendile pettuse ja, et b) hageja oleks seeläbi riigi arvelt saanud 1,1 miljonit dollarit.
19.Kostja ei ole kirjutanud lauseid väitmaks, et hageja üritas Eesti Vabariiki mingil moel petta või Eesti riigi arvelt raha teenida. See, et hageja on enda jaoks loonud subjektiivse arusaama lausete tähendusest, ei tähenda, et kostja oleks hageja poolt etteheidetavaid väiteid avaldanud. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on. Kohus peab tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas.
20.Kostja käsitles raamatus Iisraeli relvatehingut mitte ainult hagejat puudutavas peatükis, vaid ka sellele eelnenud kaheksas peatükis. Peatükk, mille kostja, kasutades kirjanduslikku väljendusvabadust, pealkirjastas „Advokaat XXX lõppmäng“, jutustab Iisraeli relvatehingu lõpp-vaatusest ehk sellest, kuidas ilmnes, et IMI oli Eesti riiki petnud ning kuidas asuti IMI-lt raha tagasi nõudma. Episoodis oli kandev roll tõesti hagejal, kes osales IMI-ga viimastes kohtuvälistes läbirääkimistes ning, kes lõpuks esindas Eesti riiki Londoni arbitraažikohtu vaidluses. Seetõttu sõnastaski kostja pealkirjaks „Advokaat XXX lõppmäng.“ Pealkirja sõnastusel puudus/puudub tagamõte. Kostja on peatükis läbivalt rääkinud IMI poolsest pettusest. Kostja ei seo hagejat mistahes pettusega.
21.Lauses „Ootamatult soovitas XXX pärast seda kohtumist oma kliendil XXX sõlmida IMI-ga kokkulepe summas 600 000 dollarit. Noore ministrina ei näinud XXX pettust ise läbi, kuid kaitseministeeriumis leidus inimesi, kes jõudsid teda viimasel hetkel hoiatada“ tulenevad järgmised faktiväited: 1) hageja oli Eesti Vabariigi lepinguline esindaja, 2) hageja esitas XXX IMI kompromissettepaneku ja 3) XXX oli noor minister. Nende asjaolude osas vaidlus puudub ning tegemist ei ole ebaõigete faktiväidetega. Avaldatust ning esile tõstetud lausest ei ole väljaloetav, et mingisuguse pettuse pani toime või üritas panna hageja. Hageja tunnistab, et esitas kompromisslepingu XXX , kuid seejuures ei selgita hageja, kust nähtub, et kostja väidaks, et hageja üritas toime panna mistahes pettust. Kostja ei ole peatükis kuskil väitnud, et hageja oleks kunagi mõjutanud IMI-d kompromissi koostama või, et hageja oleks teinud, mistahes kujul koostööd IMI-ga. Mõistliku lugeja jaoks ei ole kostja avaldanud väidet nagu oleks hageja üritanud kostjat petta ka seetõttu, et hageja näol on tegemist Eestis tunnustatud advokaadiga. Üldteada on, et advokaat on kohustatud informeerima oma klienti vastaspoole ettepanekutest ning toimingutest. Seega ei olnudki hagejal mõistliku inimese arusaama järgi teha muud kui esitada oma kliendi esindajale, s.o XXX , vastaspoole ettepanek. Kompromiss oli vastaspoole poolt juba allkirjastatud, seega ei saa mõistlik inimene, lugedes raamatust peatükki, arvata, et hageja ise kompromissi paberile on pannud või kuidagi omaenda klienti, s.o Eesti Vabariiki oleks petta üritanud.
2-13-25867
22.Lauses kasutatud sõnade „ootamatult“ ja „soovitas“ kasutamine kostja poolt oli korrektne ning vastas tegelikele asjaoludele. IMI poolt 650 000 dollarilise kompromissettepaneku tegemine oligi ootamatu, kuna varasemalt oli IMI pakkunud kohtuväliselt kokkulepet summas 1,002 miljonit dollarit. Sõna „soovitas“ kasutamine on samuti mõistetav, kuna hageja esitas kaitseministrile kokkuleppe, mis oli IMI poolt juba allkirjastatud. Kui leping on juba ühelt poolt allkirjastatud, ei toimu reeglina enam läbirääkimisi tingimuste üle, vaid eeldatakse üksnes teise poole poolt allkirjastamist. Seega on arusaadav, et hageja esitas kokkuleppe XXX allkirjastamiseks. Nimetatu näitab, et kostja ei ole kasutanud nimetatud sõnu ebaõigesti ega vihjanud sõnade kasutamisega hageja poolt mistahes pettuse üritamisele.
23.Lause „Kelle vahel oleks pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, mis Eesti riigil oleks saamata jäänud, pole vist raske oletada,“ on abstraktne ning kostja on lause sisustamise jätnud faktide pinnalt lugejale. Nimetatud lausest ei tulene süüdistust hageja suunas ega sisalda ühtegi faktiväidet, mida oleks võimalik süüdistavana käsitada. Ka hageja poolt tellitud keeleekspertiisis tuuakse välja, et nimetatud lause ei ole üheselt seostatav konkreetse isikuga ning kontekstis on lugejal võimalik „kelle“ alla paigutada kõik neli pettuse potentsiaalset subjekti ehk: IMI, advokaadid XXX ja XXX ning küsimärgiga ka XXX, sest tema seosed/seotus asjaga ei selgu. Mõistliku inimese seisukohast on antud juhul võimatu teha järeldust, et kostja esitas peatükis faktiväite, et hageja oleks riigi arvelt saanud 1,1 miljonit dollarit. Seda põhjusel, et esiteks ei selgu eelnevast tekstist, et hageja oleks toime pannud pettuse ja see ei tundu ka loogiline, kuna hageja esindas ju ise Eesti riiki, ja teiseks on lausa uskumatu, et kui IMI oleks saavutanud Eesti Vabariigiga kompromissi ja pidanud Eesti Vabariigile tasuma üksnes 650 000 dollarit, oleks IMI tasunud hagejale veel 1,1 miljonit dollarit. Puudub mis tahes ratsionaalne põhjus IMI poolt selliseks käitumiseks. Kui hageja on ise siseveendumusel, et kostja on väitnud, et hageja ja XXX oleksid saanud 1,1 miljonit dollarit, siis on see hageja õigus oma arusaamale, kuid see ei peegelda peatükis avaldatud objektiivset sisu.
24.Oluline on asja juures, et hageja poolt välja toodud laused ei ole kostja poolt kirjutatud peatükis kõrvutiasetsevatena ehk hageja poolt etteheidetavate lausete vahel ei ole sellist omavahelist seost ega mõju nagu hageja soovib näidata. Kuna esimesele etteheidetavale lausele järgnes selgitus selle kohta, kuidas IMI oli juba kompromissi esitanud allkirjastatult, siis saab lause, mis räägib noore ministri poolt pettuse mitte läbinägemisest, viidata üksnes IMI enda tegevusele, mitte mitu lauset varem viidatud hageja tegevusele. Kuivõrd hageja poolt etteheidetav lause „noore ministrina ei näinud XXX pettust ise läbi,“ ei sisalda hageja kohta, mistahes andmeid ning lause ei järgne vahetult hagejat puudutavale lausele, ei saa eeltoodud lausest lugeda välja hageja kohta, mistahes faktiväidet, rääkimata väitest, et hageja oleks üritanud läbi viia pettuse.
25.Kuna kostja ei ole avaldanud hageja osas ebaõigeid faktiväiteid, siis ei saa kostja tõendada ka väidete tõelevastavust. Kostja on täitnud hoolsuskohustust kõigi faktide suhtes, mida kostja peatükis või raamatus esitas. Kostjal puudus hoolsusest tulenev kohustus kontakteeruda hagejaga peatüki kirjutamise teemadel. Käesoleval juhul ei ole rakendatav VÕS § 1047 lg 4 ning hagejal puudub õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist.
26.Kostja ei ole hageja suhtes avaldanud ka hageja mainet kahjustavaid õigusvastaseid väärtushinnanguid. Peatükis esitas kostja talle teadaolevat faktoloogiat ning ei esitanud peatükis hageja suhtes hagiavalduses etteheidetud süüdistusi. Kostja ei ole oma raamatus andnud sõnale „pettus“ karistusõiguslikku sisu. Ka keeleekspertiis ei tuvastanud sõnal „pettus“ kriminaalõiguslikku tähendust. Sõna „pettus“ tähendab tavalise mõistliku inimese jaoks siiski üksnes tegelikest asjaoludest eksitusse viimist või varjamist, mitte aga kohe kellegi süüdistamist kuriteos. Keskmine mõistlik inimene ei seosta sõna „pettus“ koheselt kriminaalõigusega. Kuna antud juhul ei ole kostja hagejat süüdistanud mis tahes pettuse, kas karistusõiguslikus või tsiviilõiguslikus mõttes, üritamises või korraldamises, puudub vajadus termini tähenduse ja selle mõju põhjalikumaks analüüsiks.
2-13-25867
27.Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostja on avaldanud hageja suhtes väärtushinnanguid, ei ole avaldatud väärtushinnangud õigusvastased. Kostja on oma raamatu peatükis nendes lausetes, millele on tuginenud hageja, esitanud objektiivselt kehtivad faktid (hageja oli Eesti Vabariigi lepinguline esindaja; hageja esitas XXX IMI kompromissettepaneku ja XXX oli noor minister). See, et kostja on sõnastanud faktoloogia ilukirjanduslikult ning jätnud õhku küsimuse, mis oleks saanud IMI-le makstud 1,1 miljonist dollarist, kui oleks allkirjastatud viimane kompromisspakkumine, ei viita negatiivselt hagejale. Kui kohus leiab, et peatükk siiski viitab negatiivselt hagejale, siis on antud juhul peatükis avaldatu õigustatud just nende eeltoodud faktidega. Kostja ei ole teinud peatükis ühtki meelevaldset järeldust, vaid on faktide pinnalt jätnud ruumi järelduste tegemiseks pigem lugejale. Kuivõrd otseselt negatiivseid väärtushinnanguid kostja hageja suhtes ei avalda, rääkimata äärmiselt negatiivsetest väärtushinnangutest, siis juhul, kui asuda seisukohale, et kostja on avaldanud hageja suhtes väärtushinnanguid, ei ole need kindlasti õigusvastased VÕS § 1046 lg 1 mõttes.
28.Kostja ei ole hagejale tekitanud mittevaralist kahju. Hageja ei ole tõendanud hagejale tekkinud mittevaralisi halvemusi. Hageja ei selgita, mida tähendab trükis laialt levitatud ja, kuidas on raamatu ilmumine tekitanud hagejale „kahjustusi,“ mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist. Hagiavaldusest ei nähtu, et peatüki ilmumine raamatus oleks kaasa toonud hagejasse avaliku suhtumise olulise halvenemise ja maine languse või muud probleemid. Hageja on endiselt tunnustatud ning lugupeetud vandeadvokaat. Seega ei ole hagejat puudutava peatüki avaldamine märkimisväärselt hageja au ja head mainet riivav, mis võiks põhjendada mittevaralise kahju väljamõistmist. Lisaks ei ole 17.06.2013 seisuga mainitud raamatu hagejat puudutavat episoodi üheski ajakirjandusväljaandes ega elektroonilises andmebaasis. Seega ei ole igal juhul raamatus avaldatud hagejat puudutav peatükk avalikkusele elektrooniliselt kättesaadav ega ole leidnud avalikkuses laiemat kõlapinda. Samuti ei ole hagejale kahju tekitav avaldatu iseloom, st sisu, eesmärk. Avaldatu eesmärgiks ei olnud hageja kahjustamine, vaid faktoloogia esitamine ja lugejale tõlgendus- ja mõtlemisruumi jätmine. Maakohtu otsuse põhjendused
29.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud vande all üle hageja XXX(II kd, tl 34-38) ja kostja XXX(II kd, tl 39-44) ning tunnistajad XXX(II kd, tl 75-78), XXX(II kd, tl 79-84), XXX(II kd, tl 85-90), Madis Mikko (II kd, tl 91-93), kuulanud kirjalikult üle tunnistaja XXX(II kd, tl 23-24 (hoiatus), 49-58), hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
30.Hageja esitas kohtule alljärgnevad nõuded: 1) kohustada kostjat avaldama omal kulul ajalehes „Eesti Ekspress“ ebaõigeid andmeid ümber lükkav teadaanne järgmistel tingimustel:
1.1.mahus 1⁄4 ajalehe lehekülje pindalast, märgitud lehekülg ei tohi olla ajalehe eelviimane ega viimane;
1.2.valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta ja ajalehe „Eesti Ekspress“ või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga: XXX avaldas advokaat XXX KOHTA VALEANDMEID JA VABANDAB. Raamatus „Isamaa tagatuba“ avaldas XXX peatüki pealkirjaga „Advokaat XXX lõppmäng,“ milles vastavalt jõustunud kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-13-25867 on avaldatud järgmised tegelikkusele mittevastavad andmed: - Advokaat XXX üritas toime panna pettust; - Advokaat XXX üritas saada rahalist kasu Israeli relvatehase TAAS poolt Eesti riigile pakutud kompromissist 2) kohustada kostjat avaldama elektroonilises väljaandes „Delfi“ ebaõigeid andmeid ümber lükkav teadaanne järgmistel tingimustel: 2.1 valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta ja ajalehe „Delfi“ või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita ning järgmise tekstiga: XXX avaldas advokaat XXX
2-13-25867 KOHTA VALEANDMEID JA VABANDAB. Raamatus „Isamaa tagatuba“ avaldas XXX peatüki pealkirjaga „Advokaat XXX lõppmäng,“ milles vastavalt jõustunud kohtu-otsusele tsiviilasjas nr 2-13-25867 on avaldatud järgmised tegelikkusele mittevastavad andmed: - Advokaat XXX üritas toime panna pettust; - Advokaat XXX üritas saada rahalist kasu Israeli relvatehase TAAS poolt Eesti riigile pakutud kompromissist; 3) välja mõista kostjalt mittevaraline kahju 25 000 eurot; 4) menetluskulud jätta kostja kanda. 5) Alternatiivnõudena, juhul kui kohus käsitleb kostja avaldatut väärtushinnangutena VÕS § 1046 lg 1 tähenduses, palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt välja mittevaraline kahju summas 25 000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
31.Hageja nõuete aluseks on kostja poolt 2012 avaldatud raamatus „Isamaa tagatuba, XXX valitsus 1992-1994,“ hageja osas järgmised ebaõigeid faktiväiteid: 1) „Ootamatult soovitas XXX pärast seda kohtumist oma kliendil XXX sõlmida IMI-ga kokkulepe summas 600 000 dollarit. Noore ministrina ei näinud XXX pettust ise läbi“ 2) „Kelle vahel oleks pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, mis Eesti riigil oleks saamata jäänud, pole vist raske oletada.“
32.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole kirjutanud lauseid väitmaks, et hageja üritas Eesti Vabariiki mingil moel petta või Eesti riigi arvelt raha teenida. See, et hageja on enda jaoks loonud subjektiivse arusaama lausete tähendusest, ei tähenda, et kostja oleks hageja poolt etteheidetavaid väiteid avaldanud. Kostja käsitles raamatus Iisraeli relvatehingut mitte ainult hagejat puudutavas peatükis, vaid ka sellele eelnenud kaheksas peatükis. Peatükk, mille kostja, kasutades kirjanduslikku väljendusvabadust, pealkirjastas „Advokaat XXX lõppmäng“, jutustab Iisraeli relvatehingu lõppvaatusest ehk sellest, kuidas ilmnes, et IMI oli Eesti riiki petnud ning kuidas asuti IMI-lt raha tagasi nõudma. Episoodis oli kandev roll tõesti hagejal, kes osales IMI-ga viimastes kohtuvälistes läbirääkimistes ning, kes lõpuks esindas Eesti riiki Londoni arbitraažikohtu vaidluses. Seetõttu sõnastaski kostja pealkirjaks „Advokaat XXX lõppmäng.“ Pealkirja sõnastusel puudus/puudub tagamõte. Kostja on peatükis läbivalt rääkinud IMI poolsest pettusest. Kostja ei seo hagejat mistahes pettusega.
33.Hageja põhinõude nõudenormiks on VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või parandamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Samuti kuulub kohaldamisele sama paragrahvi lõikes 2 sätestatu, mille kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele; sätte eesmärk on au teotavate või majanduslikult kahjulike asjaolude avaldamise korral pöörata ümber tõendamiskoormus vastavate asjaolude tegelikkusele vastavuse osas.
35.Seega on hagejal õigus nõuda kostja poolt enda kohta esitatud faktiväidete ümberlükkamist, kui kostja ei tõenda avaldatud asjaolude vastavust tegelikkusele.
36.Ebaõigete andmete avaldamise all mõistetakse ebaõigeid faktiväiteid, s.t. asjaolusid, mille tõeväärtus on kontrollitav. See, kas avaldatu sisaldab faktiväiteid, tuleb välja selgitada avaldatu tõlgendamise teel. Ebaõigeteks faktiväideteks võivad olla ka nn. kaudsed faktiväited, s.t. selliste väidete ning väärtushinnangute kogumid, millest tuleneb teatav faktiväide. Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine on oluline kahju hüvitamise seisukohalt.
37.Hageja arvates on kostja poolt kirjutatud raamatus „Isamaa tagatuba. XXX valitsus 19921994“ peatükis „Advokaat XXX lõppmäng“ (I kd, tl 10-12) järgmistes peatüki lausetes: 1) „Ootamatult soovitas XXX pärast seda kohtumist oma kliendil XXX sõlmida IMI-ga kokkulepe summas 600 000 dollarit pluss 50 000 seni katud kulusid,“
2-13-25867 2) „Noore ministrina ei näinud XXX pettust ise läbi, kuid kaitseministeeriumis leidus inimesi, kes jõudsid teda viimasel hetkel hoiatada,“ 3) „Kelle vahel oleks pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, mis Eesti riigil oleks saamata jäänud, pole vist raske oletada“ kostja avaldanud hageja osas järgmised faktiväited: a) hageja üritas toime panna pettust, b) hageja üritas saada rahalist kasu Iisraeli relvatehase TAAS poolt Eesti riigile pakutud kompromissist.
38.Kostja väited, mille kohaselt ei ole kostja selliseid faktiväiteid esitanud, on alusetud. Kostja kirjalike seisukohtade ja vande all antud ütluste (II kd, tl 45-44) kohaselt on kostja nimetanud petjaks IMI-d.
39.Riigikohus on rõhutanud, et faktiväidete sisu hindamisel tuleb avaldatud faktiväiteid võtta sellistena nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjas 3-2-1-161-05, p 11 ja 3-2-167-10, p 21).
40.Kohtule esitatud Phd XXX poolt koostatud tekstiekspertiisi (I kd, tl 13-15) ja tema vande all antud ütlustega (II kd, tl 75-78) on tõendatud, et mõistlik inimene saab tekstist aru selliselt, et hageja on üritanud Eesti Riiki petta ja Londoni arbitraaži otsusel tagasi saadud 1,75 miljonist dollarist oleks riik just halbade nõuandjate tõttu kaotanud enamuse ja, et küllap niisuguse nõu andjad on siis omakasu peal väljas olnud. Advokaadid on tekstis asetatud halba valgusesse. Tekstiekspertiisis on leitud, et just kahe isiku, hageja ja advokaat John XXX , roll pettust üritava subjektina muutub tugevaks tänu sellele, et analüüsitavatel lehekülgedel esitatakse üks kirjeldatud sündmustest hilisem fakt, mis ülejäänud 2002 toimunud sündmuste narratiiviga otse ei haaku: asjaolu, et Londoni arbitraaž mõistab Eesti kasuks 2003 välja 1,75 miljonit dollarit. See fakt mainituna otse kokkuvõtva lõigu eel, kus sündmuskulgu tähistab sõna „pettus,“ implitseerib kahtluse, et nimetatud isikud üritasid rolliga „pettuse õnnestumise korral“ riigile kahju tekitada.
42.Kohus leiab, et kohtule veenev ei ole kostja poolt tellitud ajalehe „Postimees“ peatoimetaja ja Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõu XXX (kostja kauaaegne tuttav ja endine töökaaslane) poolt koostatud arvamus (I kd, tl 71-72). Kuna XXX ei kuulatud üle tunnistajana, siis hindab kohus tema poolt koostatud arvamust dokumentaalse tõendina juhindudes TsMS § 293 lg 2.. Lisaks on XXX täiendava arvamusega (I kd, tl 120-121) tõendatud, et XXX arvamus ei ole tõsiseltvõetav ning on tendentslik, ega lähtu eesti keelt vabalt valdava mõistliku isiku rollist, vaid apelleerib sellele, et „XXX esindas ju kaitseministeeriumi, mitte IMI-t.“ XXX on leidnud, et XXX jutt on demagoogiline ehk mõtteseosed on haakumatud või lünklikud seal, kus tekst on näiliselt siduv. XXX arvamus, et petjaks oli IMI, ei ole mõistlik, kuna fraas „kelle vahel oleks jagunenud 1,1 miljonit dollarit“ ei saa käia ühe petja ehk IMI kohta, vaid viitab mitmusele ning sama väite kõrval seisev kõrvallause „pole vist raske oletada“ sunnib otseselt lugejat ise järeldusi tegema ehk asesõna „kelle“ taga seisvaid isikuid tekstist järeldama. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et XXX on arvamuse koostanud pidades silmas kostja huve.
43.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et analüüsida tuleb tervikteksti, sh ka pealkirja „Advokaat XXX Lõppmäng.“ Seisukohale, et analüüsida tuleb tervikteksti, on tõendatud ka tunnistaja XXX ütlustega. Analüüsides tervikteksti ja peatüki pealkirja, ei nähtu kuidagi, et kostja seostab pettuse korraldamist vaid IMI-ga. Analüüsides tervikteksti ja pealkirja on mõistlikule inimesele üheselt arusaadav, et kostja arvates on pettuse korraldajaks ja kasusaajaks muuhulgas hageja. Kui siduda kostja väide „Kelle vahel oleks pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, mis Eesti riigil oleks saamata jäänud, pole vist raske oletada“ kostja faktiväitega, et hageja üritas toime panna pettust, saab iga mõistlik inimene aru, et pettuse toimepanija on see, kes saab pettuse toimepaneku tulemusena kasu. Tekstiekspertiisis on XXX märkinud, et lause lõpust „...pole vist raske oletada“ tuleneb, et lugejat sunnitakse tekstis järeldama, kes need on, mis teksti mõttest huvitatud lugejat paneb otsima, keda kõiki teksti põhjal võib pettuses kahtlustada. Ühe isikuna
2-13-25867 kerkib antud küsimuses teksti põhjal kindlasti esile hageja. Lisaks on XXX oma arvamustes märkinud, et sõna „kelle“ viitab mitmusele, mistõttu ei ole võimalik, et kostja on mõelnud petjana IMI-d.
44.Eeltoodust tulenevalt leiab, kohus, et kostja on raamatus „Isamaa tagatuba. XXX valitsus 1992-1994“ peatükis „Advokaat XXX lõppmäng“ järgmistes peatüki lausetes: 1) „Ootamatult soovitas XXX pärast seda kohtumist oma kliendil XXX sõlmida IMI-ga kokkulepe summas 600 000 dollarit pluss 50 000 seni kantud kulusid,“ 2) „Noore ministrina ei näinud XXX pettust ise läbi, kuid kaitseministeeriumis leidus inimesi, kes jõudsid teda viimasel hetkel hoiatada,“ 3) „Kelle vahel oleks pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, mis Eesti riigil oleks saamata jäänud, pole vist raske oletada“ avaldanud hageja osas kaudsed faktiväited: a) hageja üritas toime panna pettust, b) hageja üritas saada rahalist kasu Iisraeli relvatehase TAAS poolt Eesti riigile pakutud kompromissist.
45.Riigikohus on märkinud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-145-07, p 13). Käesoleval juhul saab mõistlikult järeldada, et kostja oma raamatu peatükis on avaldanud hageja suhtes kaudsed faktid, et hageja üritas riiki petta ja pettuse õnnestumise korral oleks saanud osa 1,1 miljoni dollari jagamisest. Tegemist on faktiväidetega, kuna kostja on konkreetse sündmuse raames toonud välja hulga faktilisi asjaolusid. Ka oma 19.10.2012 ilmunud intervjuus (I kd, tl 87-89) ajalehe Postimees peatoimetaja Alo Rauniga kinnitas kostja, et raamat „Isamaa tagatuba“ on jutustus kostja suu läbi ning iga sõna või lause taga on dokument või kellegi mälestus ning kostja fantaasiat antud asjas ei ole, kuna 99,9% raamatust on dokumentaalne. Kostja ei ole tõendanud nende väidete tegelikkusele vastavust.
46.Tunnistajate XXX(II kd, tl 79-84) ja XXX(II kd, tl 90) vande all antud ütlustega ja XXX poolt kirjalikult vande all antud ütlustega (I kd, tl 49-58) on tõendatud, et tunnistajatel puuduvad andmed selle kohta, et hageja üritas Eesti riiki petta ning, et Eesti riik oleks kunagi pöördunud selles küsimuses õiguskaitseorganite poole. Tunnistajad on ka kinnitanud, et puudusid pretensioonid seoses kõnealuses küsimuses riigi esindamisega, samad esindajad viisid edukalt vaidluse lõpuni arbitraažikohtus. Ka kostja enda poolt vande all (I kd, tl 39-44) antud ütlustega on tõendatud, et tal puuduvad andmed selle kohta, et Eesti riigi esindajad, advokaadid XXX ja XXX, kuulusid nende inimeste ringi, kelle vahel oleks jaotatud välja petetud raha.
47.Tunnistaja XXX on ka märkinud, et kompromissettepaneku esitamises ei olnud midagi erakorralist ega iseäralikku, sest selliseid pakkumisi tehakse ja allkirjastatakse, tulemus ei ole ette teada (II kd, tl 88). Kokkuvõttes tegid advokaadid väga head tööd, dokumendid olid väga korralikult ette valmistatud, Kaitseministeeriumil oli hea ja kindel tunne (II kd, tl 90).
48.Muid tõendeid, peale tunnistajate üle kuulamise taotluse, ei ole kostja esitanud.
49.Kuivõrd kaudsed faktiväited rajanevad tegelikkusele mittevastavatele andmetele, siis on hagejal õigus nõuda ka nende andmete ümberlükkamist.
50.Seega kohustab kohus kostjat kaudsed faktiväited ümber lükkama vastavalt resolutsioonis toodule. Kohus on seisukohal, et kuna hageja on kohtule esitanud ajalehe „Eesti Ekspress“ ja elektroonikaväljaande „Delfi“ kinnitused, et nad on valmis avaldama vastavad teated, siis on käesolev resolutsioon täidetav.
51.Kohus ei saa kostjat kohustada hageja ees vabandama, mistõttu jätab kohus hageja tekstist välja sõna „JA VABANDAB,“ kuid märgib, et ümberlükkamisteatega koos vabanduse esitamine hageja ees oleks tõhus samm hageja mainekahjustamise heastamiseks. Oma olemuselt on ebaõigete andmete ümberlükkamise hagi sarnane mittevaralise kahju hüvitamise hagiga. Seetõttu ei pea kohus hagi piiridest väljumiseks seda, kui kohus kohustab ümberlükkamise teadet
2-13-25867 avaldama mõnevõrra teistsuguses sõnastuses kui nõudis hageja, mis samal põhjusel tähendab, et kohus ei ole hagi rahuldanud osaliselt.
52.Hageja on kohtule esitanud ka nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot.
53.VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule temalt vabaduse võtmisest, kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus, mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte taotlustest, peab arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt Riigikohtu lahendeid kohtuasjas nr 3-2-1-83-10, p 15; kohtuasjas nr 3-2-1-81-05, p 17; kohtuasjas nr 3-2-1-85-08, p 14; kohtuasjas nr 3-2-1-152-09, p 16). VÕS § 134 lg 6 annab kohtule võimaluse arvestada isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel lisaks sama paragrahvi viiendas lõikes sätestatule ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
54.Hageja on kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et kostja raamat „Isamaa tagatuba. XXX valitsus 1992-1994“ on trükis laialt levinud, müügil üle Eesti ja informatsiooni selle kohta on levitatud ka internetis (I kd, tl 90-97). Kuna raamatus on pettust seostatud hageja kutsetegevusega, siis on see hageja mainet kahjustav otseselt hageja suhetes tema klientidega. Lisaks jääb vastav tekst kättesaadavaks ka hageja lastelastele jne. Hageja seletuste kohaselt on kirjutatu põhjustanud hagejale negatiivseid emotsioone, meeleolulangust, töövõime langust, ärevust. Hagejal on tulnud taluda pilkeid klientidelt, äripartneritelt ja isikutelt, kellega lävis ja lävib. Riigikohus on leidnud, et mis tahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist seisundit ja tegevust. Moraalse kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse ning neid ei ole võimalik tõendada (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-43-09). Lisaks jätkab kostja jätkuvalt avalikku „ülbitsemist“ avaldades enda Facebooki kontol 13.02.2014 sissekande: „No ei vabanda ma selliste meeste ees, ei vabanda, ärgu lootkugi. Vaidlus käib kolme lause üle, mis asuvad Isamaa tagatoas lk 227-228 (alapeatükk Advokaat XXX lõppäng).“
55.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades kostja käitumist ja raamatu levikut, leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaraline kahju summas 5 000 eurot.
56.Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 1047 alusel, siis kohus ei anna hinnangut hageja alternatiivnõudele VÕS § 1046 alusel.
57.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu hinnangul tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulude jaotus
58.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda 85% ulatuses ja hageja kanda 15 % ulatuses. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
2-13-25867
59.Hagihind on tulenevalt TsMS § 132 lg 1 ja § 124 lg 1 alusel 28 500 eurot (3500 + 25 000). /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.