Harju Maakohtu 13.05.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KM määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja ÜT (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik
vastu ebaõigete andmete ja mittevaralise kahju
Kostja KM (ik XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Allar Jõks ja Carri Ginter Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 13.05.2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
4.Määruse peale saab edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.
Harju Maakohus rahuldas 22.04.2014 otsusega ÜT (hageja) hagi KM (kostja) vastu osaliselt ning jättis poolte menetluskulud kostja kanda 85% ulatuses ja hageja kanda 15% ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.12.2014 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning jättis kahes kohtuastmes kantud menetluskulud kostja kanda. Riigikohus keeldus 13.04.2015 määrusega kostja kassatsioonkaebust menetlemast ning jättis kassatsiooniastme kulud kostja kanda. Kohtulahend jõustus 13.04.2015.
2.14.04.2015 esitas hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt moodustasid hageja menetluskulud kokku 17 412 eurot, s.o lepingulise esindaja kulud 15 444 eurot (käibemaksuga), riigilõiv 1175 eurot ja ekspertiisikulud 793 eurot. Hagejale osutati
õigusabi 85 h 48 min ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga). Hageja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses asja menetlusega ja et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
3.Kostja leidis, et hageja esindaja tunnihind on põhjendamatult kõrge. Hageja poolt tunnihinna põhjendamisel viidatud Riigikohtu 11.02.2015 lahendis nr 3-2-1-115-14 on selgitatud, et tunnihind 153 eurot ilma käibemaksuta on keskmisest kõrgem, mistõttu sellise tunnihinna põhjendatust ja mõistlikkust tuleb põhjendada. Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis õigustaks keskmisest kõrgemat tunnihinda. Menetluskulude väljamõistmisel tuleks lähtuda tavapärasest tunnitasust 147 eurot 49 senti (koos käibemaksuga, vt 3-2-1-115-14). Kostja esitas hageja menetluskulude avaldusele järgmised vastuväited. Hagi koostamiseks põhjendatult kulunud aeg ei saa olla üle 5 h, kuna hagi sisulise osa pikkuseks on vaid 6 lk. Põhjendatud ei ole hageja ajakulu 31 min 3.06.2013 „kohtule vastamiseks“, kuna kirjeldus ei selgita, millega seoses kohtuga suhtlus toimus. 17.06.2013 ja 28.06.2013 on hageja esindajal kulunud 3 h 52 min kostja vastuse analüüsiks ja sellele vastamiseks. Kuna menetlusdokumendi sisulise osa pikkus on 3 lk ja argumendid kordavad hagis esitatut, ei saanud hagejal kuluda rohkem kui 1 h. Kostja täiendava vastuse analüüsiks ja sellele vastuseks 24.09.2013 esitatud täiendava seisukoha koostamiseks kulus hageja esindajal 13.09.-20.09.2014 kokku 9 h 10 min, lisaks kulus menetlusdokumendi koostamisele aega 24.09.2013, kuid kuna 24.09 on esindaja valmistunud ka istungiks ja sellel osalenud, ei ole võimalik tuvastada, kui palju aega kulus sel kuupäeval dokumendi koostamisele. Arvestades, et menetlusdokumendi sisulise osa pikkus on 8 lk ja suuremas osas kordab hageja juba varem esitatud seisukohti, ei saa dokumendi koostamiseks põhjendatud ajakuluks lugeda rohkem kui 3 h. Apellatsioonkaebuse analüüsimiseks, sellele vastamiseks ja vastuapellatsioonkaebuse koostamiseks on hageja esindajal kulunud 10 h 20 min, kuid põhjendatud ajakuluks ei saa lugeda üle 4 h, kuna menetlusdokumendi sisuliste põhjenduste pikkuseks on 6 lk. 26.11.-27.11.2014 on hageja esindaja valmistunud istungiks (ühel päeval 1 h 7 min, teisel 1 h 4 min), kuid arvestades, et ringkonnakohtu istung kestis vaid 1 h 26 min ja menetlusosalised esitasid juba varem avaldatud seisukohad, ei ole põhjendatud kogu ettevalmistusele kulunud aeg. Põhjendatuks ajakuluks võiks lugeda istungipäeval kulunud 1 h 4 min. 8.12.2014 kulus hageja esindajal 52 min kostja esindajaga kompromissettepaneku teemal suhtlemiseks e-kirja teel, mis koosnes kolmest lausest. E-kirja koostamiseks põhjendatult kulunud aeg ei saa olla rohkem kui 5 min. 30.12.2014 kulus esindajal 1 h 7 min ringkonnakohtu otsuse analüüsiks, kuigi otsuse sisulised põhjendused olid 2 lk ja nende analüüsiks ei saanud põhjendatult kuluda rohkem kui 15 min. 30.01.2015 kulus hageja esindajal 56 min kassatsioonkaebuse analüüsiks. Kuna Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse ega küsinud selle osas hageja seisukohta, ei olnud ajakulu kaebuse analüüsiks vajalik.
4.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 13.05.2015 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrates kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 15 418 eurot 67 senti. Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jättis hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1993 euro 33 sendi ulatuses. Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja kohtukuludeks on riigilõiv 1175 eurot ja
ekspertiisikulu 793 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 750 eurot ja vastuapellatsioonikaebuselt 425 eurot. PhD Krista Kerge koostatud tekstiekspertiisi on maakohus tõendina otsuses arvestanud ja sellele tuginenud. Ka on ekspertiisi eest esitatud arved tasutud. Seega on vastavate kulude kandmine tõendatud, tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot (käibemaksuga) on õigusteenuse osutamisel keskmisest oluliselt kõrgem, mis ei ole põhjendatud. Iseenesest oli vaidlus olemuselt keskmisest keerukam, kuna vaidluse lahendamine eeldas aastatetaguste sündmuse taastamist. Samas läbis asja menetlus vaid kaks kohtusüsteemi astet ja tõendite maht ei olnud tavapärasest suurem. Vaidluse ajaline kestvus ei olnud keskmisest pikem. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Hageja taotletud tunnitasu kohaldamist ei õigusta ka see, et vastaspool kasutas mõlemas kohtuastmes 3 erinevat advokaati ja istungitel esindas kostjat korraga 2 advokaati. Riigikohus peab mõistlikuks ja tavapäraseks vandeadvokaadi tunnihinnaks 123 eurot, millele lisandub käibemaks (vt 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 14). Maakohus möönis, et isikutel on õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut ja asja olemust oli põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud advokaadibüroo mõistlikuks tunnihinnaks 160 eurot (käibemaksuga). Maakohus, tutvunud hagiga ja lisatud tõenditega, arvestanud nende sisu ja mahtu, leidis, et hagi koostamise ja tõendite kogumise ajakulu (23.05.2013, 9 h 11 min) on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Esindaja ei kulutanud toimingule aega ülemääraselt. Hageja 3.06.2013 ajakulu 31 min „kohtule vastamiseks“ on toimiku vahendusel kontrollitav. Kulu põhjustas hageja 3.06.2013 vastus kohtu 27.05.2013 määrusele. Arvestades vastuse sisu ja mahtu, oli toimingu ajakulu põhjendatud. Maakohus leidis, et 17.06.2013 ja 28.06.2013 toimingute ajakulu 3 h 52 min oli põhjendatud. Kostja vastus, mida hageja esindaja analüüsis ja millele vastas, oli sisutihe ja mahukas (sisuline maht 7 lk). Hageja koostatud vastus oli samuti sisuline ja selle maht oli 3,75 lk. Seega ei kulutanud hageja esindaja toimingule ülemääraselt aega. Kohtu hinnangul on hagejal kostja täiendava vastuse analüüsiks ja sellele vastuseks 24.09.2013 esitatud seisukoha koostamiseks 13.09.-20.09.2013 ja 24.09.2013 kulunud 9 h 10 min põhjendatud ning mõistlikult kontrollitav. Toimingute – kostja seisukoha analüüs, sellele vastuse koostamine, istungiks valmistumine ja sellele osalemine – ajakulu on 9 h 10 min. Arvestades istungi kestvust (1 h 20 min), asja olemust ja mõistlikku istungiks valmistumise ajakulu, oli istungiga seotud toimingute tarbeks põhjendatud arvestada ajakuluga 3 h. Analüüsitava kostja vastuse maht oli 6,25 lk, mistõttu oli analüüsi ajakulu aktsepteeritav. Hageja 24.09.2013 menetlusdokumendi maht on 8,5 lk. Arvestades eeltoodut, hageja menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendite mahtu, oli toimingute ajakulu põhjendatud ja asjatundliku õigusteenuse osutamiseks vajalik. Hageja esindajal kulus 13.03.2014 maakohtu istungil osalemiseks 3 h 38 min. Istungi protokollist nähtuvalt kestis istung 2 h 50 min. Maakohus vähendas märgitud ajakulu 48 min võrra. Kostja apellatsioonkaebuse analüüsimiseks, sellele vastamiseks ja vastuapellatsioonkaebuse koostamiseks kulus hageja esindajal 10 h 20 min, mis oli kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja kaebus, mida hageja esindaja analüüsis ja millele vastuse koostas, oli sisutihe ning mahukas (sisuline maht 11 lk). Hageja koostatud vastus ja vastukaebus olid samuti sisutihedad ning nende maht oli kokku ca 8,5 lk ja selle koostamiseks kulus 8 h 54 min. Arvestades eeltoodut, ei nähtu, et hageja esindaja oleks toimingule aega kulutanud ülemääraselt. 26.11.-27.11.2014 valmistus hageja esindaja istungiks (ühel päeval 1 h 7 min, teisel 1 h 4 min). Istungiks valmistumise ajakulu oli mõistlik. Arvestades istungi kestvust (1 h 26 min), kulgu ning menetluse iseloomu, ei olnud
istungiks valmistumine 2 h 11 min vältel ülemäärane. 8.12.2014 kulus hageja esindajal 52 min kostja esindajaga kompromissettepaneku teemal suhtlemiseks, mis oli mõistlik ajakulu. Kostja arusaam, et suheldud on vaid e-kirja teel, ei ole korrektne. Maakohus nõustus, et 30.12.2014 hageja esindaja ajakulu 1 h 7 min ringkonnakohtu otsuse analüüsiks, oli mõistlik ning põhjendatud ja asjatundliku ning professionaalse õigusteenuse osutamiseks vajalik. Maakohus leidis, et 30.01.2015 hageja esindaja ajakulu 56 min kostja kassatsioonkaebuse analüüsiks, oli põhjendamatu (vt Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-12, p 12). Vastukassatsiooni saab hageja esitada juhul, kui Riigikohus on kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtnud ja selle osas hagejalt seisukohta küsinud. Hageja esindajal ei ole keelatud menetlusdokumendiga tutvuda, kuid nimetatud kulusid ei pea vastaspool kandma. Maakohus leidis, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas asja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks ülejäänud toimingute osas kulutanud aega põhjendamatult. Kokku luges maakohus hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks mahus 84 h 4 min (85 h 48 min – 1 h 44 min), mis hageja lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (160 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 13 450 eurole 67 sendile. Kohus rahuldas hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 15 418 eurot 67 senti (13 450,67+1175+793). Hageja avaldus jäi rahuldamata 1993 euro 33 sendi ulatuses (17 412–15 418,67). Määruskaebus
6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ülejäänud osas jätta hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kostja ei vaidlusta määrust osas, milles maakohus jättis hageja avalduse rahuldamata. Maakohus leidis, et tegemist ei ole tavapärasemast keerukama vaidlusega. Seega ei saa põhjendatud olla esindajakulude hüvitamine kõrgemas kui tavapärases tunnimääras, s.o 147 eurot 49 senti käibemaksuga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu seisukoht, et põhjendatuks tuleb lugeda tunnihind 160 eurot käibemaksuga, ei ole õiguspärane. Ei esine ühtegi asjaolu, mis õigustaks keskmisest kõrgemat tunnihinda. Maakohus jättis kostja vastuväited hageja esindaja ajakulule osaliselt põhjendamatult arvestamata. Kuna hagi sisulise osa pikkuseks on 6 lk, ei saa selle koostamiseks põhjendatult kulunud aeg olla üle 5 h. 3.06.2013 kulus hageja esindajal 31 min „kohtule vastamiseks“. E-toimikus nähtuva vastuse koostamiseks ei saanud põhjendatult kuluda üle 5 min. Arvestades, et hageja argumendid kordavad hagis esitatut, ei saanud hagejal 17.06. ja 28.06.2013 menetlusdokumendi analüüsiks ja vastamiseks põhjendatult kuluda rohkem kui 1 h. Arvestades, et 24.09.2013 menetlusdokumendi sisulise osa pikkus on 8 lk ja suuremas osas kordab hageja ka seal varem esitatud seisukohti, ei saa dokumendi koostamiseks põhjendatud ajakuluks lugeda rohkem kui 3 h. Kohus ei selgitanud, miks ta on pikema ajakulu põhjendatuks lugenud. Kostja apellatsioonkaebuse analüüsimiseks, sellele vastamiseks ja vastuapellatsioonkaebuse koostamiseks ei saa põhjendatud ajakuluks lugeda üle 4 h. Menetlusdokumendi põhjenduste pikkuseks on 6 lk ja osaliselt kordavad põhjendused menetluses esitatut. Arvestades, et ringkonnakohtu istung kestis 1 h 26 min ja pooled esitasid varem avaldatud seisukohad, ei ole põhjendatud hageja esindaja 26.11. ja 27.11.2014 kogu ettevalmistusele kulunud aeg. Maakohus ei põhjendanud, miks ta luges põhjendatud istungiks valmistumise ajaks pikema aja, kui oli istungi kestvus. Põhjendatuks võiks lugeda istungipäeval kulunud 1 h 4 min. Hageja poolt 8.12.2014 kostjaga kompromissettepaneku teemal suhtlemisele põhjendatud kulunud aeg ei saa olla rohkem kui 5 min, isegi kui e-kirja saatmisele eelnes suhtlus kliendiga. Maakohus ei selgitanud, miks ta otsustas hageja esindaja 30.12.2014 ajakulu ringkonnakohtu otsuse analüüsiks kogu ulatuses põhjendatuks lugeda. 2 lk teksti analüüsiks ei saa põhjendatult kuluda rohkem kui 15 min.
Seega ei olnud hageja menetluskulud osaliselt põhjendatud. Põhjendatud menetluskuludeks kokku ei saa lugeda üle 11 117 euro 30 sendi. Kuna maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, luges kohus kulud põhjendatuks ka ebavajalikus osas. Menetluse edasine käik
7.Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
8.Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 13.05.2015 määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on määruses põhjalikult kaalunud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluses toodud asjaolusid ja põhjendanud nõutava selgusega kostjalt väljamõistetud menetluskulude vajalikkust. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel täielikult määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks seetõttu korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et põhjendatud on lugeda hagejale õigusabi osutanud esindaja tunnihinnaks 160 eurot käibemaksuga. Riigikohus on 11.02.2015 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 (p 14) märkinud, et menetlusosalise lepingulise esindaja tavapäraseks tunnitasuks tuleb lugeda 147 eurot 49 senti käibemaksuga (123 eurot käibemaksuta). Samas tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust hinnata iga kohtuasja puhul eraldi. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, miks tavapärast tunnitasu ületav hageja lepingulise esindaja tunnitasu (s.o 160 eurot käibemaksuga, 128 eurot käibemaksuta) on praeguses asjas mõistlik ja põhjendatud. Tegemist oli komplitseeritud vaidlusega, mille menetlemine, sh hageja esindamine, nõudis olulisi pingutusi. Maakohus lähtus tunnitasu hindamisel õigesti tsiviilasja olemusest ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu järeldust muuta. Määruskaebusest nähtuvalt esitas kostja maakohtu määruse peale määruskaebuse ka põhjusel, et kohus jättis kostja vastuväited hageja esindaja ajakulule osaliselt põhjendamatult arvestamata. Seonduvalt määruskaebuse väitega kostjalt väljamõistetud õigusabikulude põhjendatuse osas märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule praegusel juhul ette heita ei saa. Menetlusosalisel on õigus valida ise endale lepinguline esindaja ja lepingulise esindaja kulude teiselt poolelt väljamõistmisel tuleb lähtuda konkreetsest esindussuhtest ja tekkinud kuludest. Maakohus on hageja menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu piisava põhjalikkusega analüüsinud ja määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.