Muud › Muud hagiasjad

2-13-58641 Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 15.04.2014 kell 14. Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse järgi abiellusid T. L. ) ja L. L. ) xxxxxxxxxx. Pooled ei ela alates 2011. aasta detsembrist koos. Pooltevahelised abielusuhted on pöördumatult lõppenud, neil ei ole juba enne 2011 aasta detsembrit olnud pikemat aega abielulist kooselu. Hageja ei pea võimalikuks pooltevahelist kooselu taastada kostja vägivaldse käitumise tõttu. Hageja palub abielu lahutada. Kohtuistungil hageja täpsustas, et abielulised suhted kostjaga on lõppenud juba xxxxxxxxxxxxxxxxxx eraldi hakkasid nad elama alates xxxxxxxxxxxxxx seisukoht kohtuistungil Kostja abielu lahutamisele vastu ei vaidle ning soovib samuti abielu lahutamist. Kostja kinnitab, et nende abielulised suhted lõppesid xxxxxxxxxxxxxxxxxx eraldi hakkasid nad elama alates xxxxxxxxxxxxxx põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuigi osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt ei ole kohus muuhulgas abieluasjas õigeksvõtuga seotud, leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Arvestades asjaolu, et hageja ei ela kohtu asukohariigis, siis tuleb kõigepealt kindlaks määrata, millise riigi õigus kuulub selles asjas kohaldamisele. Pooled soovivad Eesti seaduse kohaldamist. Kuna Euroopa Nõukogu määrus nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus EÜ nr 1347/2000, ei reguleeri abieluasjades kohalduvat õigust, ei saa Euroopa Nõukogu määrus nr 2201/2003 kasutada kohalduva õiguse määramisel abieluasjades. Samas on olemas Euroopa Nõukogu määrus nr 1259/2010 (edaspidi määrus), 20. detsember 2010, tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Kuna artikli 21 järgi kohaltakse määrust alates 21. juunist 2012 ja hagi on esitatud peale seda, siis on võimalik kohalduv õigus määrata kindlaks Euroopa Nõukogu määruse nr 1259/2010 alusel. Määruse artikli 1 järgi kohaldatakse käesolevat määrust 2 (4)

2-13-58641 abielulahutuse ja lahuselu suhtes juhtudel, kus kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse norme. Seega saab Euroopa Nõukogu määrust nr 1259/2010 kohaldada abielulahutusele kohalduva õiguse kindlaksmääramiseks. Määruse artikkel 5 punkt d sätestab, et abikaasad võivad abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse määramises kokku leppida, et selleks on kohtu asukohariigi õigus. Kuna pooled taotlevad kohtu asukohariigi õiguse kohaldamist, siis on määruse artikkel 5 punkt d alusel abielu lahutamise nõude osas kohaldatavaks Eesti Vabariigi õigus, s.o perekonnaseaduse (PKS) sätted. PKS § 210 lg 1 sätestab, et käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna hagi abielu lahutamiseks on esitatud pärast praeguse perekonnaseaduse jõustumist ning ka poolte vahelised abielusuhted on lõppenud pärast praeguse perekonnaseaduse jõustumist, tuleb abielu lahutamise otsustamiseks kohaldada praeguse perekonnaseaduse sätteid. PKS § 65 lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Abielutunnistusest (tl 7) nähtub, et pooled abiellusid 25.09.1998 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning selle alusel tehti abieluaktide raamatusse kanne nr xxx. Kostja on õigeks võtnud, et abielu hagejaga on lõppenud juba 2010. a oktoobris, eraldi hakkasid nad elama alates 04.12.2011. a ning seetõttu on abielu vaja lahutada. Kuna pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja nad on elanud rohkem kui 2 aastat eraldi, siis saab asuda PKS § 67 lg 2 teise lõike alusel seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Seega kuulub poolte abielu lahutamisele. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb poolte abielu päeval, mil antud kohtuotsus jõustub. Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 132 lg 1 järgi on 3500 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna antud juhul on tegemist abieluasjaga, kus hageja elab Soomes ja abielu lahutamise pole kohtu väliselt üldse võimalik ning millest on huvitatud mõlemad pooled, siis jätab 3 (4)

2-13-58641 kohus menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel vaatamata sellele, et hagi rahuldatakse. Tartu Maakohtu 10.09.2013 määrusega (tl 10-11) anti hagejale riigi õigusabi õigusnõustamiseks ja esindamiseks. Riigi õigusabi on hagejale osutanud vandeadvokaadi vanemabi A. L. L. P. ). Kohus on advokaadi riigi õigusabi tasu ja sõidukulu hüvituseks määranud kokku 533,28 eurot (sh käibemaks 20%). Seega tuleb kohtul võtta seisukoht ka riigi õigusabi tasu ja sõidukulu, mille tasumisest hageja vabastati, sissenõudmise suhtes Eesti Vabariigi kasuks. Algselt esitas hageja hagi kostja vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Ühisvara jagamise osas lõpetas kohus menetluse seoses kompromissi kinnitamisega ning selle tulemusena saab hageja kostjalt rahalise hüvituse 10000 euro ulatuses. Seega lahendati oluline ja kõige mahukam osa vaidlusest kompromissi sõlmimise teel. Abielu lahutamisel ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis oleks tinginud keerukate õiguslike probleemide lahendamist. Kohtu arvates puudus seetõttu vajadus ja alus hagejale riigi õigusabi andmiseks abielulahutuse asjas riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt. TsMS § 190 lg 4 sätestab muu hulgas, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Ka tuleb arvestada, et abielulahutamisega seotud menetluskulud jäävad poolet endi kanda. Eelneva alusel ja lähtudes RÕS § 25 lg-st 3 tuleb hagejalt välja mõista riigi õigusabi tasu ja sõidukulu hüvitus - kokku 533,28 eurot – riigituludesse täielikult. Arvestades asjaolu, et kompromissi kohaselt saab hageja kostjalt rahalise hüvituse esimese osamakse - 3000,04 eurot – alles mais, siis määrab kohus TsMS § 190 lg 7 alusel, et hageja tasub riigi õigusabiga seotud summad riigile 31. maiks 2014. a.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.