Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Vladimir Barkanovi hagi kohtutäitur Kristel Maalmani ja Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Vladimir Barkanovi hagi OÜ Ühtekuuluvus vastu osanike ja/või ainuosaniku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ning äriregistris kannete tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 5. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-14234
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Barkanovi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Vladimir Barkanov, esindaja vandeadvokaat Eve Selberg Kostja Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman Kostja Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu Kostja OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) (registrikood 10957804)
Asja läbivaatamise kuupäev
24. märts 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 5. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-14234.
2.
Teha uus määrus, millega tühistada Viru Maakohtu 13. septembri 2013. a määrus ning taastada menetlus Vladimir Barkanovi hagis kohtutäitur Kristel Maalmani ja Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
3.Teha uus määrus, millega tühistada Viru Maakohtu 20. septembri 2012. a määrus osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata Vladimir Barkanovi hagi OÜ Ühtekuuluvus vastu osanike ja/või ainuosaniku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ning äriregistris kannete tegemiseks.
4.Saata asi läbivaatamiseks Viru Maakohtule.
5.Määruskaebus rahuldada.
6.Tagastada Advokaadibüroo Selberg & KO OÜ-le Vladimir Barkanovi eest 19. detsembril 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
7.Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava kohtu otsustada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vladimir Barkanov (hageja) esitas 5. juunil 2006 hagi kohtutäitur Kristel Maalmani (kostja I) ja Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu, kostja II) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, osaühingu Põrsakeste Grupp (kostja III) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) (kostja IV) vastu osanike ja/või ainuosaniku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt samade otsuste kehtetuks tunnistamiseks ning äriregistris kannete tegemiseks.
2.Hagiavalduse järgi kuulus hagejale 20. märtsi 2006 seisuga osaühingu Antibork (praegu äriregistris OÜ Ühtekuuluvus (kostja IV)) osa nimiväärtusega 20 000 krooni. 16. mail 2006 sai hageja posti teel kostja I koostatud vara enampakkumise akti täiteasjas nr 095/2005/7944, mille kohaselt müüdi
20.märtsil 2006 hagejale kuuluv kostja IV osa kostja II kui võlausaldaja avalduse alusel algatatud täitemenetluses kostja I korraldatud avalikul enampakkumisel kostjale III.
10.aprillil 2006 suurenes kostja III osa 40 000 kroonini. Eeldatavasti toimus see kostja IV teisele osanikule V. Lebedevile kuulunud osa omandamise tulemusena 10. aprillil 2006 kostja I korraldatud avalikul enampakkumisel. 12. aprillil 2006 kinnitati ainuosaniku otsusega kostja IV uus põhikiri.
13.aprillil 2006 esitas kostja III registriosakonnale kandeavalduse, milles palus kostja IV uueks nimeks kanda "OÜ Ühtekuuluvus", kostja IV uueks asukohaks Hariduse 18 Narvas ning kustutada registrist kanded kostja IV juhatuse liikmete V. Barkanovi ja V. Lebedevi kohta ja kanda kostja IV uueks juhatuse liikmeks J. Malm. 18. aprillil 2006 Viru Maakohtu registriosakond selle taotluse ka rahuldas. Hageja esitas kostjate I ja II vastu hagi avaliku enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 alusel. Hageja teada ei olnud 20. märtsi 2006 seisuga jõustunud kohtulahendit või muud täitedokumenti, mille täitmiseks võis kostja I hagejale kuuluva kostja IV osa arestida või müüa avalikul enampakkumisel. Kostja I ei toimetanud hagejale täitmisteadet kätte. Hageja ei saanud enne enampakkumist kätte ka TMS § 84 lg 3 kohast teadet enampakkumise kuulutuse sisu kohta. Kostja I määras valesti müüdud osa väärtuse. Hageja esitas hagi ka kostja III vastu, paludes tunnustada tema omandiõigust kostja IV osale nimiväärtusega 20 000 krooni. Lisaks esitas hageja hagi kostja IV vastu, paludes tuvastada kostja IV osanike ajavahemikul 20. märtsist 2006 kuni 2. juunini 2006 vastuvõetud kõigi otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need otsused kehtetuks. Samuti palus hageja teha kostja IV kohta Viru Maakohtu registriosakonnas avatud äriregistri B-osa registrikaardi teise, neljandasse ja kuuendasse veergu kanne kohtuotsuse kohta, millega on tuvastatud kostja IV otsuse tühisus, või tunnistada
kehtetuks kostja IV otsus, mille alusel tehti 18. aprillil 2006 vastavatesse veergudesse muutmiskanded. Hageja põhjendas nõudeid kostjate II ja IV vastu sellega, et kostja III ei ole enampakkumise tulemusena hageja osa omandanud ning hageja on jätkuvalt osanik, kellele kuulub kostja IV osa nimiväärtusega 20 000 krooni. See aga annab hagejale 50% häältest osanike otsuste vastuvõtmisel. Kuivõrd hagejat kui osanikku ei teavitatud kostja IV osanike koosoleku kokkukutsumisest 20. märtsist 2. juunini 2006, siis on kõik kostja IV otsused viidatud perioodil äriseadustiku (ÄS) § 1771 kohaselt tühised.
3.Viru Maakohus lõpetas 20. septembri 2012. a määrusega menetluse kostja III vastu, kuna kostja III on lõpetatud ja äriregistrist kustutatud 27. aprillil 2010 ilma õigusjärgluseta. Sellekohane kohtumäärus on jõustunud. Kohtu menetlusse jäid hageja nõuded teiste kostjate vastu.
4.Viru Maakohus jättis 20. septembri 2012. a määrusega hagid läbi vaatamata. Maakohtu määruse kohaselt ei ilmunud hageja 9. augusti 2012. a kohtuistungile, kuigi oli istungi toimumisest teadlik. Kohtuistungil hageja esindaja küll teatas, miks hagejat kohtuistungil ei ole, kuid mõjuvate põhjuste esitamiseks palus anda täiendava tähtaja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1 mõtte kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Maakohtu hinnangul ei põhistanud hageja mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal kohtuistungile ilmuda. Seetõttu jättis maakohus hagi kostjate I ja II vastu läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 järgi. Maakohus jättis samas määruses kostja IV vastu hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Maakohus leidis, et kuna kostja IV on pankrotis, on selle vara muutunud pankrotivaraks, mida käsutab pankrotihaldur, ning kostja IV otsuste tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks esitatud hagi rahuldamine ei annaks hagejale võimalust osaleda kostja IV allesjäänud vara jaotamisel ega teostada muid osaniku ja juhatuse liikme õigusi. Kuna kostja IV vara on pankrotivara ning hagi rahuldamisel ei saaks hageja osaleda kostja IV allesjäänud vara jaotamisel ega realiseerida oma muid osaniku ja juhatuse liikme õiguseid, siis ei ole hagejal praeguses menetlusstaadiumis enam õiguslikku huvi oma tuvastus- ja tunnustusnõuete lahendamise vastu.
5.Hageja esitas 5. oktoobril 2012 Viru Maakohtu 20. septembri 2012. a määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Ta leidis, et maakohus jättis kostja IV vastu esitatud hagi ekslikult läbi vaatamata. Hageja leidis, et kostja IV vastu esitatud osanike otsuse tühisuse tuvastamise nõue on selle eelduseks, et esitada tulevikus kahjunõue nende osanike vastu, kes vaidlustatud otsused vastu võtsid. Kahju hüvitamise nõude esitamine ei ole välistatud ka kostja IV pankrotihalduri vastu, kes otsustas võõrandada vara vaatamata sellele, et hageja esitas 2006. aastal hagi, milles palus tunnustada just nimelt pankrotihalduri korraldatud enampakkumisel müüdud vara omandiõigust. Lisaks esitas hageja 20. septembri 2012. a määruse peale 5. oktoobril 2012 maakohtule taotluse taastada menetlus kostjate I ja II vastu esitatud nõude osas. Maakohus edastas 6. novembril 2012 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tegi kindlaks, et tasumata on riigilõiv ja samuti ei ole lahendatud menetluse taastamise taotlust. Seetõttu
tagastas ringkonnakohus 7. novembril 2012 toimiku maakohtule riigilõivu tasumise kontrollimiseks ja menetluse taastamise taotluse lahendamiseks. Maakohus jättis 17. juuli 2013. a määrusega käiguta nii eelnimetatud määruskaebuse kui ka menetluse taastamise taotluse ning andis hagejale täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks. Hageja tasus nõutud riigilõivud.
6.Viru Maakohus jättis 13. septembri 2013. a määrusega rahuldamata hageja 5. oktoobri 2012. a taotluse taastada menetlus kostjate I ja II vastu esitatud nõude osas. Maakohtu määruse kohaselt ei ilmunud hageja isiklikult 9. augustil 2012 kohtuistungile, kuigi maakohus oli kohustanud teda isiklikult istungile ilmuma. Kohtuistungil osales hagejale riigi poolt määratud esindaja advokaat E. Bulattšik, kes teatas kohtule, et hageja on töökohustuste tõttu EestiVene piiril ning ei saa istungile ilmuda. Maakohus leidis, et hageja ei ole kohut enne mõjuva põhjuse olemasolust teavitanud ega taotlust vajalikul määral põhistanud. Maakohus ei tuvastanud ka mingeid täiendavaid TsMS § 412 lg-s 1 toodud aluseid, mille olemasolul oleks võimalik asjas menetlus taastada. Täiendavalt selgitas maakohus samas määruses, et hageja nõue kostjate I ja II vastu on praegusel ajal ilmselt perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes, sest Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 tehtud lahendi p 18 järgi tuleb enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi puhul kostjatena käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat. Kui võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide nimetatud isikute vastu, on alust jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Hagi esmaseks nõudeks on hagejale kuulunud kostja IV osa enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja omandiõiguse tunnustamise nõuded ning sellele lisanduvad nõuded, mille täpsustamist on kohus hagejalt nõudnud aastatel 2009–2012. Kuigi maakohus on hagejalt korduvalt nõudnud kostjate I ja II vastu esitatud hagi täpsustamist, ei ole hageja seda teinud. Osa enampakkumisel ostnud isiku, s.o kostja III, suhtes on menetlus lõpetatud, kuna kostja III on äriregistrist kustutatud ilma õigusjärgluseta. Kostja IV on pankrotis. Pankrot kuulutati välja 21. novembril 2008 ning tegemist on püsivalt maksejõuetu ettevõttega, mille osa väärtus võrreldes hagi esitamise seisuga on olulisel määral vähenenud. Kostja IV pankrotihaldur esitas 18. juulil 2012 kohtule avalduse, milles keeldus menetluses osalemast kostja IV esindajana, kuna vaidluse ese ei seostu pankrotivaraga. Seega ei ole hagis taotletav eesmärk – enampakkumise tühistamine ja oma õiguste taastamine äriühingu osa suhtes – käesolevas menetluses enam võimalik, kuna kostja III suhtes on menetlus lõpetatud ning kostja IV on pankrotis ning tal puudub esindaja, kes võiks astuda menetlusse.
7.Hageja esitas 2. oktoobril 2013 Viru Maakohtu 13. septembri 2013. a määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada, taastada menetlus ja määrata uus kohtuistungi aeg. Maakohus ei selgitanud, kuidas hageja saab hagide läbi vaatamata jätmisel kaitsta oma õigusi muul viisil. Viru Maakohus edastas 25. oktoobril 2013 Tartu Ringkonnakohtule 20. septembri 2012. a määruse ja
13.septembri 2013. a määruse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 5. detsembri 2013. a määrusega hageja määruskaebused Viru Maakohtu 20. septembri 2012. a määruse ja 13. septembri 2013. a määruse peale rahuldamata. Ringkonnakohus jättis muutmata Viru Maakohtu 20. septembri 2012. a määruse ja 13. septembri 2013. a resolutsioonid, kuid muutis maakohtu määruste õiguslikke põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on 20. septembri 2012. a määruse tegemisel küll kohaldanud ebaõigesti menetlusõiguse norme, kuid hagi tuleb kõigi kostjate suhtes jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi.
9.Ringkonnakohtu arvates puudus maakohtul alus jätta 20. septembri 2012. a määrusega kostjate I ja II vastu esitatud hagi läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 alusel hageja kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu. Seda põhjusel, et kohtuistungil viibis hagejat esindav advokaat ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kohustanud hagejat kohtuistungile ilmuma isiklikult ning hoiatanud hagejat isiklikult mitteilmumise tagajärgede eest. TsMS § 412 lg 2 kohaselt võib hagi jätta läbi vaatamata hageja mitteilmumise tõttu juhul, kui kohus on kohustanud hagejat isiklikult kohtusse ilmuma.
10.Maakohus selgitas 13. septembri 2013. a määruses, et lisaks hageja kohtuistungile mitteilmumise tõttu asja läbi vaatamata jätmisele on praegusel ajal hageja nõue tervikuna muutunud täielikult perspektiivituks. Ehkki maakohus on ebaõigesti viidanud TsMS § 371 lg 2 p-le 2 (hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise alused), on TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata ka sel alusel, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et praeguse aja seisuga ei ole hagis taotletavat eesmärki ilmselt enam võimalik saavutada. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 tehtud lahendi p-s 18, mille kohaselt tuleb enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi korral kostjatena käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat. Kui võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Hagi on algselt esitatud kõigi eelnimetatud isikute, s.o kohtutäituri (kostja I), ostja (kostja III) ja ka sissenõudja (kostja II) vastu. Menetluse kestel, s.o 27. aprillil 2010 on kostja III õigusjärgluseta äriregistrist kustutatud ning Viru Maakohtu 20. septembri 2012. a määrusega on menetlus käesolevas tsiviilasjas kostja III suhtes lõpetatud. Maakohtu seda määrust ei ole vaidlustatud. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 alusel omandit. TMS § 223 lg 2 p 1 järgi võib võlgnik nõuda enampakkumisel müüdud eseme ostjalt välja, ostja omakorda nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist (TMS § 223 lg 2 p 3, samuti TMS § 98 lg 4). Ehkki enampakkumisel müüdud vara – kostja IV osa – ei ole asi (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49), on tegemist varalise õigusega ning enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral taastuks hageja õigus nimetatud osale. Olukorras, kus ostjat (kostja II) enam ei eksisteeri ei ole sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise
hagi lahendamine menetluslikult võimalik. Selle eeldusena tuleks tuvastada, et 20. märtsi 2006. a sundenampakkumise tulemusena ei tekkinud kostjal III omandiõigust kostja IV osale nimiväärtusega 20 000 krooni. Õiguste tekkimise või mittetekkimise tuvastamine ei ole tsiviilkohtumenetluses võimalik isiku puhul, kes menetluses ei osale ja/või kellel puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime (TsMS § 201). Olukorras, kus hageja soovis tugineda osa tagastamise nõudeõigusele kostja III vastu, tulnuks hagejal ringkonnakohtu arvates taotleda ÄS § 60 lg 5 alusel kostja III suhtes likvideerimismenetluse korraldamist. See oleks võimaldanud ka praeguses asjas hagimenetluse jätkumist kostja III vastu. ÄS § 60 lg 5 alusel on äriühingu võlausaldaja nõudel pärast äriühingu registrist kustutamist võimalik korraldada likvideerimismenetlus vaid juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja TsMS-is sätestatud korras. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal TsMS § 67 lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
11.Ringkonnakohtu arvates tuleb enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi ka kostjaid I ja II puudutavas osas jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamine on muutunud menetluslikult võimatuks, ei ole täidetud TMS § 223 lg 2 p-s 4 sätestatud eeldused kahju hüvitamise nõudmiseks kohtutäiturilt. Õigus nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt tekib nimetatud sätte alusel juhul, kui enampakkumine tunnistatakse kehtetuks.
12.Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis 20. septembri 2012. a määrusega hagi kostja IV vastu õigesti läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuivõrd ei ole võimalik lahendada enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, ei saa taastuda ka hageja seisund kostja IV osanikuna ja juhatuse liikmena. Olukorras, kus välja on kuulutatud kostja IV pankrot, on muutunud võimatuks hagi menetlemine seetõttu, et pankrotis oleval kostjal IV puudub esindaja. Hageja esitatud hagi eesmärk on teostada oma õigusi kostja IV osanikuna, mh määrata kostja IV ärinime ja asukohta ning valida juhatuse liikmeid. Neid nõudeid ei ole võimalik rahuldada olukorras, kus äriühingu suhtes on käimas pankrotimenetlus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Viru Maakohtu 20. septembri 2012. a määruse resolutsiooni, mille kohaselt jäeti läbi vaatamata hagi kostjate I, II ja IV vastu, ning osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Viru Maakohtu 13. septembri 2013. a määruse lõppjäreldused ja resolutsiooni hageja taotluse kohta menetluse taastamiseks. Tühistatud osas palub hageja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja ei vaidlusta ringkonnakohtu määrust hagi hinna ning enamtasutud riigilõivu ja kautsjoni tagastamise osas. Määruskaebuse väitel tuli hagejale üllatuslikult ringkonnakohtu määruses toodud õiguslik kvalifikatsioon, st hagi läbi vaatamata jätmine kõigi kostjate suhtes TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Hagi
läbi vaatamata jätmise võimalust eelnimetatud sätte alusel ei ole kohus määruskaebuse esitajale selgitanud ega seda temaga arutanud ning selle kohta ei ole hageja saanud esitada oma seisukohta. Õiguslik kvalifikatsioon ei tohi tulla pooltele üllatuslikult. Ekslik on ringkonnakohtu arvamus, et praeguse aja seisuga ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Hagejal on õiguslik huvi tunnistada enampakkumine kehtetuks sõltumata kostja III lõppemisest. Asjaolu, et kostja IV on pankrotis, ei muuda hagi tema vastu õiguslikult võimatuks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 1 sätestab, et kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. Praegusel juhul oli kostja IV pankrotihaldur menetlusest teadlik.
14.Kostja II vaidleb määruskaebusele vastu. Kohtud on õigesti leidnud, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.
15.Kostja I ei pea esitatud määruskaebust õigeks. Olukorras, kus ostjat, s.o ühte menetlusosalist enam ei eksisteeri, ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi lahendamine menetluslikult võimalik. Likvideerimismenetluse korraldamise tähtaeg on mööda lastud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 järgi tühistada. Kolleegium teeb uue määruse, millega tühistab maakohtu 13. septembri 2013. a määruse ning taastab menetluse kostjate I ja II vastu esitatud hagi osas. Kolleegium teeb uue määruse, millega tühistab maakohtu 20. septembri 2012. a määruse osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata kostja IV vastu esitatud hagi. Asi tuleb saata menetlustoimingute tegemiseks maakohtule.
17.Kolleegium märgib kõigepealt, et ringkonnakohus leidis õigesti, et maakohtul ei olnud
20.septembri 2012. a määrusega alust jätta kostjate I ja II vastu esitatud hagi läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 järgi. Ringkonnakohtu määruse põhjendustest järeldub, et maakohus oleks pidanud
13.septembri 2013. a määrusega menetluse kostjate I ja II vastu esitatud hagi osas taastama TsMS § 412 lg 1 p 2 järgi. Eeltoodust tulenevalt oleks ringkonnakohus pidanud hageja määruskaebuse rahuldama, maakohtu 13. septembri 2013. a määruse tühistama ja tegema uue määruse, millega menetluse taastama. Ringkonnakohus on aga jätnud maakohtu 13. septembri 2013. a määruse muutmata. Seega on ringkonnakohus teinud vastuolulise määruse. Kolleegium kõrvaldab selle puuduse ja tühistab ringkonnakohtu määruse maakohtu 13. septembri 2013. a määruse kostjate I ja II vastu esitatud hagi osas. Kolleegium teeb selles osas uue määruse, millega taastab menetluse.
18.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtul ei olnud alust hinnata maakohtu 20. septembri 2012. a määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel kostjate I ja II vastu esitatud hagi õiguslikku perspektiivitust TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Maakohus oli 20. septembri 2012. a määrusega jätnud hagi kostjate I ja II vastu läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 järgi. Selle määruse peale oli hageja 5. oktoobril
2012 kostjate I ja II vastu esitatud hagi osas esitanud menetluse taastamise avalduse, mille maakohus jättis 13. septembri 2013. a määrusega rahuldamata. Kuna maakohus ei hinnanud 20. septembri 2012. a määruses kostjate I ja II vastu esitatud hagi õiguslikku perspektiivikust, ei olnud ringkonnakohtul õigust muuta maakohtu 20. septembri 2012. a määruse põhjendusi ja lugeda hagi kostjate I ja II vastu läbi vaatamata jäetuks TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse osas, milles ringkonnakohus muutis maakohtu 20. septembri 2012. a määruse põhjendusi.
19.Kuigi maakohtul oli TsMS § 412 lg 5 järgi õigus 13. septembri 2013. a määruses hinnata üksnes seda, kas menetluse taastamiseks kostjate I ja II vastu esitatud hagis esineb alus, hindas maakohus siiski ka selle hagi õiguslikku perspektiivikust ning leidis, et see hagi on õiguslikult perspektiivitu. Samas aga ei teinud maakohus selle määruse resolutsioonis otsustust, et kostjate I ja II vastu esitatud hagi tuleb jätta TSMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata. Hageja vaidlustas 13. septembri 2013. a määruse selle tõttu, et maakohus oli jätnud rahuldamata hageja 5. oktoobri 2012. a taotluse taastada menetlus kostjate I ja II vastu esitatud hagis. Seetõttu ei olnud ringkonnakohtul õigust ka maakohtu
13.septembri 2013. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetluses hinnata kostjate I ja II vastu esitatud hagi õiguslikku perspektiivikust. Kolleegium selgitab, et pärast seda, kui kohus on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 järgi ja hageja on taotlenud menetluse taastamist TsMS § 412 lg-te 3 ja 4 järgi, ei saa kohtud keelduda menetluse taastamise aluse esinemise korral menetluse taastamisest selle tõttu, et hagi on õiguslikult perspektiivitu. Eeltoodu tõttu ei ole maakohtu 13. septembri 2013. a määruse põhjendused hageja nõude õigusliku perspektiivikuse osas kostjate I ja II vastu esitatud hagi puhul asjassepuutuvad ning ka ringkonnakohtul puudus õigus põhjendada menetluse taastamata jätmist hagi õigusliku perspektiivitusega TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kostjate I ja II vastu esitatud hagis taotletavat eesmärki – enampakkumise tühistamine ja oma õiguste taastamine äriühingu osa suhtes – on võimalik saavutada vaatamata sellele, et kostja III on lõpetatud. Sellisel juhul saab hageja esitada selle hagi üksnes kostjate I ja II vastu. Kuna kostjat III ei ole enam olemas, siis saab hageja nõude kohta tehtav lahend riivata ainult menetlusse pooltena kaasatud isikute õigusi ja huve.
20.Kolleegiumi arvates ei ole hageja nõue kostja IV vastu – kostja IV osanike ja/või ainuosaniku otsuste tühisuse tuvastamine või alternatiivselt samade otsuste kehtetuks tunnistamine – õiguslikult perspektiivitu. Maakohus jättis selle nõude põhjendamatult läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, leides, et hagi menetlemine kostja IV vastu on muutunud võimatuks seetõttu, et kostjal IV kui pankrotis oleval osaühingul puudub esindaja. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et tegemist ei ole varalise nõudega, mistõttu ei esinda kostjat IV menetluses pankrotihaldur (PankrS § 43 lg 1). Küll aga ei nõustu kolleegium sellega, et kostjal IV puuduks üldse esindaja. Äriühingu juhtimist puudutavad ja osalusest tekkivad vaidlused tuleb lahendada eelkõige äriühinguid reguleerivate sätete järgi. Kolleegium on varem leidnud, et juriidilise isiku pankrot ei lõpeta tema juhtorganite liikmete ametisolekut ega takista ka nende hilisemat
asendamist ega välista ka juhatuse liikmete õigust esindada pankrotivõlgnikku asjades, mis ei puuduta pankrotivara (vt selle kohta ka nt Riigikohtu 22. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1163-11, p 21; 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 20). Seega jätsid kohtud kostja IV vastu esitatud hagi eelnimetatud põhjusel TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi põhjendamatult läbi vaatamata. Kohtute määrused tuleb selles osas tühistada ja asi tuleb saata tühistatud osas maakohtule menetluse jätkamiseks. Kolleegium selgitab, et juhul, kui kostja IV juhatuse liikmete volitused on lõppenud, on hagejal õigus TsMS § 602 ja ÄS § 184 lg 6 järgi esitada kohtule taotlus määrata kostja IV juhatusse asendusliige. Kolleegium märgib, et maakohus on teinud menetlusõiguse normi rikkudes kaks määrust (20. septembri 2012. a määrus ja 13. septembri 2013. a määrus), milles ta on hinnanud kostja IV vastu esitanud hagi õiguslikku perspektiivikust TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Maakohus esitas ka mõlema määruse peale esitatud määruskaebused ringkonnakohtule. Seetõttu oli ringkonnakohtul iseenesest alus hinnata kostja IV vastu esitatud nõude kohta tehtud mõlema määruse õigsust.
21.Kolleegium juhib tähelepanu, et praeguse asja maakohtus menetlemisel on vahetunud kohtukoosseis kahel korral, kuid kohtutoimikust ei nähtu kohtukoosseisu vahetumise põhjus ja alus. Samuti ei nähtu kohtutoimikust, et koosseisu muutumist oleks pooltele selgitatud. Nii kohtute seaduse (KS) § 37 lg-st 3 kui ka TsMS § 20 lg-st 1 tulenevalt võib kohtukoosseis asja arutamise jooksul vahetuda. Kohtukoosseisu määramine ja asendamine peab toimuma objektiivsete kriteeriumite järgi ning määramise kord peab olema ka menetlusosalistele arusaadav. Täidetud peab olema KS § 37 lg-st 2 tulenev nõue, et kohtuasjad tuleb jaotada tööjaotusplaanis määratud alustel, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest. Kolleegium rõhutab, et eelnimetatud juhuslikkuse põhimõtet rikutakse juhul, kui juhuslikkuse põhimõtte alusel määratud kohtukoosseisu vahetatakse ilma mõjuva põhjuseta. Kohtukoosseisu vahetumise mõjuvaks põhjuseks võib olla nt kohtuniku põhjendatud taandumine, ametist lahkumine, teise kohtumajja liikumine vms. Kindlasti ei tohi kohtukoosseisu vahetumise põhjuseks olla nt kohtunike töökoormuse ühtlustamine sama kohtu siseselt. Samas peab menetlusosalistel ja kõrgema astme kohtul olema võimalik kontrollida kohtukoosseisu vahetumise seaduslikkust. Riigikohus on leidnud, et kui kohtutoimikust ei ole näha, mis põhjusel on kohtukoosseis vahetunud, st kui ringkonnakohtu koosseisu vahetumine ei ole poolte ega kõrgema astme kohtu jaoks kontrollitav, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega (vt Riigikohtu 1. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-10, p 74; 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 10; 30. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12, p 9). Kolleegium leiab, et sama seisukoht kohaldub ka maakohtu koosseisu vahetumise kohta. Kolleegium juhib tähelepanu, et kohtukoosseisu vahetumisel peab kohus järgima TsMS § 20 lg 1 esimeses lauses sätestatut, mille järgi juhul, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis TsMS § 20 lg 1 teise lause järgi seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Maakohus ilmselt rikkus menetlusõiguse norme sellega, et ei selgitanud ega põhjendanud pooltele kohtukoosseisu asendamist, samuti sellega, et kohtunike asendamise alus ja põhjus ei nähtu
kohtutoimikust. Ringkonnakohus ei pööranud nendele võimalikele rikkumistele tähelepanu. Need rikkumised võiksid samuti olla kohtute määruste tühistamise aluseks. Kuna aga kolleegium tühistab kohtute määrused nagunii muudel põhjustel, siis ei ole mõistlik ja ökonoomne selgitada, kas need menetlusõiguse normi rikkumised aset leidsid.
22.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon isikule, kes selle hageja eest tasus.
23.Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.