Kohtuasja number
2-18-187
Määruse kuupäev
Tartu, 5. veebruar 2024
Kohtukoosseis
Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kalev Saare ja Margit Vutt
Kohtuasi
Sten Janu ja
(likvideerimisel, kehtetu ärinimi 4K System OÜ) hagi Kerstin Jugansoni ja OÜ Lõuna Farm (kustutatud) vastu tehingute tagasivõitmiseks ja tehingute alusel saadu kohtutäiturile üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kerstin Jugansoni määruskaebus Sten Janu ja ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Sten Janu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Hageja ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel), seaduslik esindaja juhatuse liige Priit Janu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja Kerstin Juganson, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kostja OÜ Lõuna Farm (kustutatud)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Peatada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-187 Sten Janu ja ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) hagis Kerstin Jugansoni ja OÜ Lõuna Farm (kustutatud) vastu tehingute tagasivõitmiseks ja tehingute alusel saadu kohtutäiturile üleandmiseks kuni tsiviilasjas nr lõpplahendi jõustumiseni.
2-18-187
2(4)
2-18-187 täpsemalt reguleeritud, milline on menetlusõiguslik tagajärg olukorras, kus pooleks olnud juriidilise isiku õigusvõime on lõppenud.
2-18-187 võimalik saavutada vaatamata ühe kostja õigusvõime lõppemisele (vt RKTKm 16.04.2014, 3-2-1-17-14, p 19). Kolleegium leiab, et praeguses asjas ei ole pärast kostja II lõppemist (kui kostjat II ei ennistata täiendavaks likvideerimiseks registrisse) võimalik tagasivõitmise hagi menetleda üksnes kostja I suhtes. Nimelt on hagejate õiguslik huvi tagasivõitmise hagi esitamisel suunatud enda täitedokumendist tuleneva nõude rahuldamisele täitemenetluses tagasivõidetava tehingu alusel saadu tagastamise arvel. Kostja II (täitemenetluse võlgnik) lõppemise tõttu ei ole see aga võimalik. Kohtutäituril on TMS § 48 lg 1 p-st 6 tulenevalt kohustus lõpetada täitemenetlus võlgniku õigusjärglaseta lõppemisel. Täitemenetluse lõpetamine ei kaasne võlgniku lõppemisega automaatselt, vaid selle otsustab kohtutäitur (TMS § 50 lg 1). Siiski ei pruugi kostja II äriregistrist kustutamine olla lõplik. ÄS § 218 lg 2 võimaldab kohtul otsustada huvitatud isiku nõudel äriregistrist kustutatud osaühingu täiendava likvideerimise, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud. Seejuures tuleb arvestada osaühingu võlausaldaja avalduse lahendamisel ÄS § 218 lg-st 3 tulenevate kitsendustega. Seega tuleks enne täitemenetluse lõpetamist anda sissenõudjale võimalus nõuda ÄS § 218 lg-te 2 ja 3 alusel kohtult võlgniku täiendavat likvideerimist (vrd RKTKm 25.11.2013, 3-2-1-151-13, p 9). Kui avaldus kostja II täiendavaks likvideerimiseks jäetakse rahuldamata, tuleks täitemenetlus lõpetada. Sellisel juhul muutub perspektiivituks ka hagejate nõue kohustada kostjat I andma tehingu alusel saadu üle kohtutäiturile. Olukorras, kus täitemenetlust ei toimu, ei saa kohtutäitur nõuet täita. Seega ei oleks hagejatel õiguslikult võimalik saavutada enda eesmärki – enda nõude rahuldamist kostja II suhtes toimuvas täitemenetluses. Seetõttu ei oleks neil ka õiguslikku huvi ei tehingu tagasivõitmise nõude ega tehingu alusel saadu tagastamise nõude esitamiseks. Sellises olukorras jääks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. Tsiviilasjas nr 2-23-6802 on aga juba võetud menetlusse Priit Janu avaldus kostja II täiendava likvideerimismenetluse korraldamiseks ja registrisse ennistamiseks. Eeltoodust tulenevalt sõltub praeguse asja lahendus selle avalduse lahendamisest, s.o. sellest, kas kostja II ennistatakse registrisse. Kostja II registrisse ennistamata jätmisel tuleks hagi jätta läbi vaatamata, registrisse ennistamisel saaks aga asja sisuliselt lahendada.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.