Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kalev Saare ja Margit Vutt
Kohtuasi
Sten Janu ja
ASHTANGA
KUNDALINI OÜ
(likvideerimisel, kehtetu ärinimi 4K System OÜ) hagi Kerstin Jugansoni ja OÜ Lõuna Farm (kustutatud) vastu tehingute tagasivõitmiseks ja tehingute alusel saadu kohtutäiturile üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kerstin Jugansoni määruskaebus Sten Janu ja ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Sten Janu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Hageja ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel), seaduslik esindaja juhatuse liige Priit Janu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja Kerstin Juganson, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kostja OÜ Lõuna Farm (kustutatud)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Peatada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-187 Sten Janu ja ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) hagis Kerstin Jugansoni ja OÜ Lõuna Farm (kustutatud) vastu tehingute tagasivõitmiseks ja tehingute alusel saadu kohtutäiturile üleandmiseks kuni tsiviilasjas nr 2-23-6802 lõpplahendi jõustumiseni.
1.Riigikohtu menetluses on Sten Janu (hageja I) ja ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) (hageja II) ning Kerstin Jugansoni (kostja I) määruskaebused Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2023. a määruse peale hagejate hagis kostja I ja OÜ Lõuna Farm (kustutatud) (kostja II) vastu tehingute tagasivõitmiseks ning tehingute alusel saadu kohtutäiturile üleandmiseks.
2.Tartu Maakohtu menetluses on Priit Janu avaldus kostja II registrisse ennistamiseks, likvideerimismenetluse korraldamiseks ja likvideerija määramiseks (tsiviilasi nr 2-23-6802). Menetlus on 16. oktoobri 2023. a määrusega peatatud kuni tsiviilasja nr 2-18-187 menetluse lõppemiseni.
3.Riigikohus palus pooltel esitada seisukoht, kas praeguses asjas on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 järgi põhjendatud peatada menetlus tsiviilasja nr 2-23-6802 menetlemise ajaks. Kostja I leiab, et menetluse peatamiseks ei ole alust. Kostja II täiendavaks likvideerimiseks on esitatud korduvaid avaldusi. Tsiviilasjas nr 2-21-9535 on hageja II sellekohane avaldus jäetud jõustunud kohtulahendiga rahuldamata. Sarnastel alustel uute avalduste esitamine ja menetlemine ei ole põhjendatud. Hagejad paluvad menetlust mitte peatada, kuna tsiviilasjas nr 2-23-6802 on menetlus peatatud kuni praeguse asja menetluse lõppemiseni.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4.Kolleegium leiab, et menetlus tuleb TsMS § 356 lg 1 alusel peatada kuni tsiviilasjas nr 2-23-6802 lõpplahendi jõustumiseni.
5.TsMS § 356 lg 1 kohaselt, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kolleegiumi hinnangul sõltub praeguse asja lahendus sellest, kas tsiviilasjas nr 2-23-6802 ennistatakse kostja II registrisse.
6.Riigikohtu menetluses on määruskaebused ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata kostja I apellatsioonkaebuse ja hagejate vastuapellatsioonkaebuse põhjusel, et kostja II on äriregistrist kustutatud ja tema õigusvõime on sellega lõppenud. Kuivõrd kostja II kustutati äriregistrist 22. detsembril 2020, siis tuleb kohaldada sel ajal kehtinud seadust. Kuni
31.jaanuarini 2023 kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 kohaselt lõppes kostja II õigusvõime äriregistrist kustutamisega ning kostja II on lõppenud ilma õigusjärgluseta.
7.Alates 1. veebruarist 2023 kehtima hakanud TsMS § 643 lg 1 teise lause kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata juhul, kui apellandiks või vastustajaks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta ja see takistab asja edasist menetlust. TsMS § 643 lg 1 ja ka § 682 lg 1 muutmine on seotud TsMS § 428 lg 1 p 5 muutmisega, millega jäeti sättest menetluse lõpetamise alusena välja juriidilise isiku lõppemine õigusjärgluseta. Seega ei too juriidilise isiku lõppemine õigusjärgluseta enam kaasa menetluse lõpetamist. Samas ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus
2(4)
2-18-187 täpsemalt reguleeritud, milline on menetlusõiguslik tagajärg olukorras, kus pooleks olnud juriidilise isiku õigusvõime on lõppenud.
8.Kolleegium leiab, et kui hagejaks või kostjaks olev juriidiline isik lõppeb maakohtu menetluse kestel õigusjärgluseta, siis tuleks üldjuhul hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Seda põhjusel, et hageja või kostja õigusvõime kaotamise korral kaotab ta TsMS § 201 lg 2 kohaselt ka tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. Hagimenetlus ei saa toimuda ilma ühe pooleta. Samuti ei saa õigusvõimetul isikul tekkida kohtuotsuse alusel õigusi ja kohustusi, st hagiga ei ole võimalik soovitud eesmärki enam saavutada. Kui sama olukord tekib apellatsioonimenetluse kestel, st kui apellandiks või vastustajaks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta ja see takistab asja edasist menetlust, siis jätab kohus esitatud apellatsioonkaebuse TsMS § 643 lg 1 teise lause alusel läbi vaatamata ja sellisel juhul jõustub maakohtu lahend.
9.Erinev on olukord siis, kui lisaks lõppenud juriidilisele isikule on menetluses samal poolel kaashagejaid või -kostjaid. Sellisel juhul tuleb kohtul hinnata, kas menetlus saab jätkuda olemasoleva poole suhtes, sh kas olemasolev pool ja lõppenud juriidiline isik on vältimatud kaashagejad või -kostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes või osaleb iga kaashageja või -kostja menetluses TsMS § 207 lg 2 järgi iseseisvalt. Viimasel juhul saab menetlus olemasoleva poole suhtes jätkuda ning lõppenud menetlusosalise suhtes saab lähtuda eelmises punktis toodust. Kui tegemist on menetluses iseseisvalt osalevate kaashagejate või -kostjatega, ei mõjuta lõppenud juriidilise isiku suhtes hagi või apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine allesjäänud kaashageja või -kostja menetluslikku olukorda. Kui tegemist on vältimatute kaashagejate või -kostjatega, ei ole kolleegiumi hinnangul aga põhjendatud jätta TsMS § 643 lg 1 teise lause alusel apellatsioonkaebust läbi vaatamata. Viidatud sätte eesmärgiks ei ole tuua kaasa õiguslikke tagajärgi lõppenud juriidilise isiku kaashagejatele või -kostjatele. Ei ole põhjendatud, et pool kaotaks õiguse tema kahjuks tehtud maakohtu otsuse peale kaevata üksnes põhjusel, et tema kaashageja või -kostja on lõppenud. Sellises olukorras tuleb hinnata seda, kas menetluse jätkamine allesjääva poole suhtes on võimalik (vt RKTKm 16.04.2014, 3-2-1-17-14, p 19). Sellisel juhul saab sarnaselt olukorrale, kus kaashagejad või -kostjad osalevad menetluses iseseisvalt, jätta üksnes lõppenud poole osas hagi läbi vaatamata ning ülejäänud poolte jaoks menetlus jätkub. Kui aga menetlus ei saa jätkuda ilma lõppenud pooleta üksnes allesjäänud poole suhtes, siis on kohtul õigus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel tervikuna läbi vaatamata.
10.Praeguses asjas esitasid hagejad kostjate vastu tehingute tagasivõitmise nõude (täitemenetluse seadustiku (TMS) §-d 188 ja 189) ja kostja I vastu tehingute alusel saadu tagastamise nõude. Kolleegium leiab, et kostjad ei ole tehingute alusel saadu tagastamise nõude aspektist vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 tähenduses. Siinkohal tuleb aga arvestada, et tehingu alusel saadu tagastamise nõude saab rahuldada üksnes eeldusel, et rahuldatakse ka tehingu tagasivõitmise nõue. Kolleegium on seisukohal, et kostjad on tehingute tagasivõitmise nõude osas vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, kuna nende kui lepingupoolte suhtes saab lepingu kehtetuks tunnistada ainult ühiselt (vt RKTKo 18.12.2019, 2-17-14925, p 9; RKTKm 20.10.2021, 2-17-8832, p 9 ja RKTKm 07.06.2023, 2-20-18256, p 12). Üksnes ühe lepingupoole suhtes ei ole võimalik tehingu tagasivõitmise hagi esitada ega rahuldada. See järeldub mh TMS § 187 lg 1 esimesest lausest, mille järgi tuleb tagasivõitmise hagi esitada võlgniku ja tehingu teise poole vastu. Kohus saab menetleda ja rahuldada üksnes sellise tagasivõitmise hagi, mis on esitatud kõikide tagasivõidetava lepingu poolte vastu.
11.Ühe vältimatu kaaskostja õigusvõime lõppemine ei tähenda igal juhul, et ülejäänud kaaskostjate vastu ei saaks hagi menetleda. Sellises olukorras tuleb hinnata, kas hagiga soovitavat eesmärki on 3(4)
2-18-187 võimalik saavutada vaatamata ühe kostja õigusvõime lõppemisele (vt RKTKm 16.04.2014, 3-2-1-17-14, p 19). Kolleegium leiab, et praeguses asjas ei ole pärast kostja II lõppemist (kui kostjat II ei ennistata täiendavaks likvideerimiseks registrisse) võimalik tagasivõitmise hagi menetleda üksnes kostja I suhtes. Nimelt on hagejate õiguslik huvi tagasivõitmise hagi esitamisel suunatud enda täitedokumendist tuleneva nõude rahuldamisele täitemenetluses tagasivõidetava tehingu alusel saadu tagastamise arvel. Kostja II (täitemenetluse võlgnik) lõppemise tõttu ei ole see aga võimalik. Kohtutäituril on TMS § 48 lg 1 p-st 6 tulenevalt kohustus lõpetada täitemenetlus võlgniku õigusjärglaseta lõppemisel. Täitemenetluse lõpetamine ei kaasne võlgniku lõppemisega automaatselt, vaid selle otsustab kohtutäitur (TMS § 50 lg 1). Siiski ei pruugi kostja II äriregistrist kustutamine olla lõplik. ÄS § 218 lg 2 võimaldab kohtul otsustada huvitatud isiku nõudel äriregistrist kustutatud osaühingu täiendava likvideerimise, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud. Seejuures tuleb arvestada osaühingu võlausaldaja avalduse lahendamisel ÄS § 218 lg-st 3 tulenevate kitsendustega. Seega tuleks enne täitemenetluse lõpetamist anda sissenõudjale võimalus nõuda ÄS § 218 lg-te 2 ja 3 alusel kohtult võlgniku täiendavat likvideerimist (vrd RKTKm 25.11.2013, 3-2-1-151-13, p 9). Kui avaldus kostja II täiendavaks likvideerimiseks jäetakse rahuldamata, tuleks täitemenetlus lõpetada. Sellisel juhul muutub perspektiivituks ka hagejate nõue kohustada kostjat I andma tehingu alusel saadu üle kohtutäiturile. Olukorras, kus täitemenetlust ei toimu, ei saa kohtutäitur nõuet täita. Seega ei oleks hagejatel õiguslikult võimalik saavutada enda eesmärki – enda nõude rahuldamist kostja II suhtes toimuvas täitemenetluses. Seetõttu ei oleks neil ka õiguslikku huvi ei tehingu tagasivõitmise nõude ega tehingu alusel saadu tagastamise nõude esitamiseks. Sellises olukorras jääks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. Tsiviilasjas nr 2-23-6802 on aga juba võetud menetlusse Priit Janu avaldus kostja II täiendava likvideerimismenetluse korraldamiseks ja registrisse ennistamiseks. Eeltoodust tulenevalt sõltub praeguse asja lahendus selle avalduse lahendamisest, s.o. sellest, kas kostja II ennistatakse registrisse. Kostja II registrisse ennistamata jätmisel tuleks hagi jätta läbi vaatamata, registrisse ennistamisel saaks aga asja sisuliselt lahendada.
12.Kolleegium leiab, et menetluse peatamist ei välista ka poolte seisukohtades esitatud argumendid. Maakohus on võtnud tsiviilasjas nr 2-23-6802 P. Janu avalduse menetlusse. Õiguslikult on seega võimalik, et selle menetluse tulemusena kostja II ennistatakse täiendavaks likvideerimiseks registrisse. Riigikohus ei saa praeguses asjas võtta seisukohta, kas see avaldus on põhjendatud või kas selle menetlemine tuleks lõpetada. Nende küsimuste lahendamine on täiendava likvideerimise avaldust lahendava kohtu pädevuses. Samuti ei välista menetluse peatamist asjaolu, et maakohus on peatanud tsiviilasja nr 2-23-6802 menetluse praeguse tsiviilasja menetlemise ajaks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus selles asjas menetluse ekslikult peatanud. Nimelt ei saa õigusvõimetu isik kohtumenetluses osaleda ja talle ei saa kohtumenetluse tulemusena vara tekkida, mistõttu ei saa ÄS § 218 lg 2 järgsete täiendava likvideerimise eelduste täitmine sõltuda praeguse asja lahendusest. Maakohus saab TsMS § 361 lg-te 1 ja 2 alusel uuendada peatatud menetluse kas poole taotlusel või omal algatusel määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.