V. B.i hagi Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kristel Maalmani, Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu), OÜ Põrsakeste Grupp (likvideerimisel) ja OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks, osanike ja/või ainuosaniku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, kannete tegemiseks äriregistris ja kahju hüvitamiseks Hagihind: 554 000 krooni (35 407,05 eurot)
Albina Antropova, juhatuse liige Erik Savi, pankrotihaldur, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Jätta V. B.i nõue Viru tööpiirkonna kohtutäituri Kristel Maalmani, OÜ Põrsakeste Grupp (likvideerimisel) ja Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kristel Maalmani poolt 20.03.2006. a täiteasjas nr 095/2005/7944 läbi viidud avaliku enampakkumise V. B.ile kuuluva OÜ Antibork (OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis)) osa võõrandamiseks nimiväärtusega 20 000 krooni (1 278,23 eurot) kehtetuks tunnistamiseks (tühistamiseks) rahuldamata.
2.Jätta V. B.i nõue OÜ Põrsakeste Grupp (likvideerimisel) vastu V. B.i õiguste taastamiseks OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) osale nimiväärtusega 20 000 krooni (1278,23 eurot) rahuldamata.
3.Jätta V. B.i nõuded OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) vastu tuvastada OÜ Antibork (OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis)) osaniku/või osanike poolt alates 20.03.2006. a vastuvõetud kõigi otsuste tühisuse või alternatiivselt tunnistaks need kehtetuks ning teha OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) kohta maakohtu registriosakonnas avatud äriregistri B-osa registrikaardi teisse, neljandasse ja kuuendasse veergu kanne kohtuotsuse kohta, millega on tuvastatud OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) otsuse / või otsuste tühisus või tunnistatakse kehtetuks OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) otsus/või otsuste, mille alusel tehti vastavatesse veergudesse 18.04.2006. a muutmiskanded rahuldamata.
4.Jätta V. B.i nõue mõista Viru tööpiirkonna kohtutäiturilt Kristel Maalmanilt solidaarselt koos Eesti Vabariigiga (Justiitsministeeriumi kaudu) kahjuhüvitisena välja 31 955,82 eurot (500 000 krooni) rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Menetluses kantud kostjate menetluskulud, sealhulgas kostjate kantud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab hageja.
2.Välja mõista V. B.ilt Viru tööpiirkonna kohtutäituri Kristel Maalmani kasuks menetluskulud 2 040 (kaks tuhat nelikümmend) eurot (ilma käibemaksuta).
3.Välja mõista V. B.ilt Viru tööpiirkonna kohtutäituri Kristel Maalmani kasuks viivis menetluskuludelt (2 040 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Välja mõista V. B.ilt OÜ Põrsakeste Grupp (likvideerimisel) kasuks menetluskulud 550 (viissada viiskümmend) eurot.
5.Välja mõista V. B.ilt OÜ Põrsakeste Grupp (likvideerimisel) kasuks viivis menetluskuludelt (550 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.V. B. esitas 05.06.2006. a kohtule hagi (I kd tl 3-10, *hagiavalduse terviktekst on kohtule esitatud 02.06.2014. a (IV kd tl 48-59)) Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kristel Maalmani, Eesti
Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu), OÜ Põrsakeste Grupp ja OÜ Ühtekuuluvus vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja osanike ja/või ainuosaniku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt samade otsuste kehtetuks tunnistamiseks ning äriregistris kannete tegemiseks.
2.Hagiavalduse tervikteksti kohaselt 20.03.2006. a seisuga kuulus hagejale OÜ Antibork (praegu äriregistris OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis)) osa nimiväärtusega 20 000 krooni (1 278,23 eurot).
3.16.05.2006. a sai hageja tähitud kirjaga posti teel kohtutäitur Kristel Maalmani poolt koostatud vara enampakkumise akti täiteasjas nr 095/2005/7944, mille kohaselt müüdi 20.03. 2006. a hagejale kuuluv Ühtekuuluvus OÜ osa OÜ-le Põrsakeste Grupp. Sissenõudjaks on vastavalt enampakkumise aktile riik.
4.Enampakkumise aktis ei ole märgitud, millise täitedokumendi täitmiseks on enampakkumise läbi viidud. Hageja teada ei eksisteerinud 20.03.2006. a seisuga ühtegi täitedokumenti, mille alusel kohtutäitur Kristel Maalmanil õigus müüa hageja osa enampakkumisel.
5.Hageja viibis ajavahemikul 10.06.2005 – 10.02.2006. a Tartu vanglas. Kohtutäitur Kristel Maalman ei olnud toimetanud hagejale kätte täitmisteadet täiteasjas 095/2005/7944. Vanglasse ega pärast vabanemist hageja elukoha aadressile ei olnud hagejale samuti täitmisteadet kätte toimetatud. Hageja ei saanud enne enampakkumist kätte ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 84 lg 3 kohast teadet enampakkumise kuulutuse sisu kohta. Kohtutäitur Kristel Maalman ei ole enne enampakkumist informeerinud OÜ Antibork (Ühtekuuluvus) juhatust hageja osa arestimisest.
6.10.04.2006. a suurenes OÜ Põrsakeste Grupp (kustutatud äriregistris 27.04.2010. a) osa 40 000 kroonini (2 556,46 eurot). Eeldatavasti toimus see OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) teisele osanikule V. Lebedevile kuulunud osa omandamise tulemusena kohtutäitur Kristel Maalmani korraldatud avalikul enampakkumisel.
7.12.04.2006. a kinnitati ainuosaniku otsusega OÜ Ühtekuuluvus uus põhikiri.
8.13.04..2006. a esitas OÜ Ühtekuuluvus registriosakonnale kandeavalduse, milles palus OÜ Antibork asemel äriühingu uueks nimeks kanda OÜ Ühtekuuluvus, uueks asukohaks Hariduse 18 Narvas ning kustutada registrist kanded juhatuse liikmete hageja ja V. Lebedevi kohta ning kanda kostja OÜ Ühtekuuluvus uueks juhatuse liikmeks J. Malm. 18. aprillil 2006. a Viru Maakohtu registriosakond selle taotluse ka rahuldas.
9.Enampakkumise läbiviimise päeva seisuga oli OÜ Ühtekuuluvus alljärgnevate Kiviõlis Sonda tee 1 asuvate ehitiste kui vallasasjade kaasomanik 243848/273722 suuruses mõttelises osas:
Tootmishoone Abikorpuse hoone nr 2 SVP Peakorpuse hoone Abikorpuse hoone Olmekorpuse hoone Tuletõrje pumbamaja Pumpade hoone Silikaatmuru hoone Maa-alune garaaź Peakorpuse hoone Pumbamaja Puhverlahuse pumbamaja Garaaź Tuletõrje pumbamaja nr 2 Valveposti hoone Ladu Kemikaalide ladu Ladu nr 2 Kartongi laohoone Alajaam nr 1 Alajaam nr 2 Gradiir Korsten Veehoidla Vundament Katusealune Plats
Hoone Hoone
Hoone
Hoone Hoone
Hoone
Hoone Hoone Hoone Hoone Hoone Hoone
Hoone Hoone
Hoone Hoone Hoone Hoone Hoone Rajatis Rajatis Rajatis Rajatis Rajatis Rajatis Rajaris Rajatis
10.Kohtutäitur Kristel Maalman müüs hageja osa OÜ-s Antibork nominaalväärtusega 20 000 krooni (1 278,23 eurot), määrates valesti müüdud osa väärtuse.
11.Nõue kohtutäitur Kristel Maalmani vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks. Eesti Vabariik on kostjaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude osas, kuna oli täitemenetluses sissenõudja. Samuti Eesti Vabariik on kohtutäituriga solidaarne kostja kohtutäituri seaduse (KTS) § 6 lg 2 mõttes.
11.1.TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks
tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi.
11.2.TMS § 55 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.
11.3.TMS § 24 lg 1 kohaselt, kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. TMS § 24 lg 2 kohaselt täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks.
11.4.TMS § 10 lg 2 kohaselt dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
11.5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 1 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. TsMS § 306 lg 2 kohaselt menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud.
11.6.TsMS § 307 lg 1 kohaselt menetlusdokument on kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
11.7.TMS § 125 lg 1 paneb kohtutäiturile kohustuse teatada osaühingu osa arestimisest osaühingu juhatusele.
11.8.TMS § 84 lg 3 kohaselt võlgnikule ja sissenõudjale tuleb kohtutäituril enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Enampakkumise kuulutus peab vastama TMS § 84 lg-s 1 toodud tingimustele, nimelt: kuulutuses märgitakse enampakkumise aeg ja koht; enampakkumisel müüdavate asjade üldine kirjeldus; alghind ja tagatisraha suurus, samuti ostuhinna tasumise tähtaeg; müüdavate asjadega tutvumise aeg ja koht; müüdavat asja koormavad väljaselgitatud kolmandate isikute õigused ning muud asja koormatised ja kitsendused; ettepanek teha kohtutäiturile enne enampakkumist teatavaks oma õigused müüdavale asjale, kui nendest ei ole kohtutäiturile veel teatatud, ja neid õigusi kohtutäituri nõudmisel põhistada; ettepanek isikutele, kellel on enampakkumist takistavaid õigusi, saavutada kokkuleppel sissenõudjaga või kohtulahendi alusel enne tulemi jaotamise päeva enampakkumise lõpetamine või peatamine.
11.9.Põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel,
kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.
11.10.Sama põhimõtte sätestab ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) 1. Protokolli artikkel 1 (kohtuotsused asjades Lithgow jt v.Ühendkuningriik – Series A, No.12, p.47, para. 110; No. 98, p. 30).
11.11.TMS § 82 lg 2 kohaselt asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind.
11.12.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). TMS § 74 lg 5 kohaselt kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest. TMS § 74 lg 6 kohaselt kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil.
11.13.Kohtutäitur Kristel Maalman oluliselt rikkus seaduses sätestatud norme täitemenetluse läbiviimisel ja enampakkumise korraldamisel, mille tulemuseks on hageja põhiõiguste rikkumine.
11.14.Hageja on seisukohal, et TMS § 223 lg 1 tähenduses on muuks enampakkumise oluliseks tingimuseks, mille rikkumise korral võib kohus enampakkumise kehtetuks tunnistada, eelkõige TMS § 74 lg 5 nõue määrata enampakkumisel müüdava asja alghinnaks selle harilik väärtus. Nimetatud tingimuse olulisus tuleneb otseselt eelpool viidatud PS §-st 32 ja EIÕK protokollist, mis võimaldab avaliku võimu kandjatel võõrandada omandit omaniku nõusolekuta üksnes õiglase ja kohese hüvitise eest.
11.15.Hagejale enampakkumise läbiviimise aja seisuga kuulunud osa OÜ-s Antibork (OÜ Ühtekuuluvus) väärtus oli märkimisväärselt suurem kui selle nominaalväärtus 20 000 krooni (1 278,23 eurot).
11.16.16.06.2004. a OÜ Antibork (Ühtekuuluvus OÜ) müüs ainult 13885/273722 mõttelist osa ehitisest hagis toodud koosseisus hinnaga 25 000 krooni (1 597,79 eurot). Ostu-müügi lepingutest tulenevalt oli osaühingule kuuluva mõttelise osa maksumus vähemalt 31 501,58 eurot (492 892,74 krooni) (273 722 : 13 885 x 1597,97).
11.17.Aasta hiljem, 12.06.2007. a hoonete all olev maa oli kinnistatud ja OÜ Ühtekuuluvus sai kinnistu, registriosa 4187108, mõttelise osa omanikuks.
11.18.AS Pindi Kinnisvara ekspertarvamuse kohaselt objekti ülevaatusel 17.03.2008. a selle turuväärtus on 1 500 000 – 4 500 000 krooni (95 867,47 – 287 602,42 eurot).
11.19.Enampakkumise oluliseks tingimuseks TMS § 223 lg 1 tähenduses on samuti TMS § 84 lg 3 nõue teatada võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust vähemalt kümme päeva enne enampakkumist, samuti TMS § 125 lg 1 nõue teatada osaühingu osa arestimisest osaühingu juhatusele, samuti TMS § 24 nõue toimetada võlgnikule kätte täitmisteate, samuti TMS § 53 lg 3 nõue kuulata enne vara arestimist sissenõudja ettepaneku
ja järjekorda määrates mitte kahjustada võlgniku õigustatud huve. Kohtutäitur Kristel Maalman samuti kogu täitemenetluse kestel ei avaldanud kordagi täitmisteadet / täitekutset ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.20.Sisuliselt viis kohtutäitur Kristel Maalman enampakkumise läbi olukorras, kus täitemenetlust polnud TMS § 24 lg 2 kohaselt alustatud.
11.21.Riigikohus on lahendis 3-2-1-147-03 rõhutanud, et ka täitemenetluses on võlgnikul õigus olla ärakuulatud ning temale laieneb PS § 24 lg 4 kaitse olla oma kohtuasja arutamise juures.
11.22.Võttes arvesse, et hagejale kuulus mh registrivara – neli sõiduautot, pidi kohtutäitur kaaluma enne osakute, mille taga on 28 hoonet ja rajatised, võlgniku arveldusarvetel olevate rahasummade ja sõiduautode realiseerimise küsimust.
11.23.TMS § 53 lg 3 kohaselt vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada.
11.24.Sissenõudja avalduses täitemenetluse algatamiseks sissenõudja Ida Politseiprefektuur sõnaselgelt väljendas oma soovi pöörata sissenõuet täitmisavalduses nimetatud varale, milleks on kolm sõiduautot ja üks veoauto, kuid kohtutäitur Kristel Maalman eiras sissenõudja ettepanekut, millega rikkus oma kohustusi, mille tagajärjeks on hagejale kahju tekitamine.
11.25.OÜ Antibork (Ühtekuuluvus OÜ) arveldusarvel 20.03.2006. a, so enampakkumise päeval, oli 168 233,10 krooni (10 752,05 eurot). Sama konto väljavõttest nähtub, et alates 09.03.2006. a firma arvel olid suured summad ja kontolt 14.03.2006. a tasuti mh kohtutäitur Kristel Maalmani arveldusarvele 14 852 krooni (949,21 eurot) teadaoleva täitemenetluse lõpetamiseks. Samuti samal päeval oli tasutud 4 366 krooni (279,04 eurot) kohtutäitur Kristel Maalmani tasu.
11.26.23.03.2006. a kandis kohtutäitur Kristel Maalman 14 852 krooni ( 949,21 eurot) oma arvelt raha tagasi OÜ Antibork (Ühtekuuluvus OÜ) arveldusarvele selgitusega „nõue täidetud”.
11.27.Eeltoodust tulenevalt on ilmselge, et kohtutäitur oli teadlik OÜ-l Antibork (Ühtekuuluvus OÜ) raha olemasolust; tal oli võimalus võtta ühendust juhatusega, et teatada osakute arestimisest; samuti kuna tema menetluses oli täitmiseks samuti MTA nõue OÜ Antibork (Ühtekuuluvus OÜ) vastu, siis oli ka ligipääs firma arveldusarvetele, et nõuded täita. Seejuures, nähes raha olemasolu OÜ Antibork (Ühtekuuluvus OÜ) arveldusarvel, kohtutäitur Kristel Maalman ikkagi müüs hageja osa selles firmas nimiväärtusega 20 000 krooni (1 278,23 eurot).
11.28.Isegi siis, kui kohtutäitur Kristel Maalman oleks õigeaegselt koostanud menetluslikud dokumendid, see ei tähendaks, et ta neid hagejale edastas. Kohtutäitur Kristel Maalman edastas hagejale ainult ühe dokumendi – vara enampakkumise akti, mille sai hageja kätte 16.05.2006. a.
11.29.Kohtutäitur Kristel Maalman ei teinud kindlaks hageja elukoha aadressi täitemenetluse läbiviimise ajal ja seega ei saatnud hageja elukoha aadressile ühtegi dokumenti. Ainukese dokumendi, mis oli saadetud – vara enampakkumise akti, sai hageja kätte. Kohtutäitur Kristel Maalmani töökohustused jäid nõuetekohaselt täitmata ülalpool kirjeldatud põhjustel, millega kostja kohtutäitur Kristel Maalman tekitas hagejale kahju.
11.30.Arvestades kostja OÜ Ühtekuuluvus pankrotistumist, muutus hageja vara pankrotivaraks, mida käsutati pankrotiseaduses sätestatud korras.
11.31.Kui kohtutäitur Kristel Maalmani poolt korraldatud enampakkumist poleks toimunud, poleks kolmandad isikud, sh OÜ Põrsakeste Grupp saanud alates 20.03.2006. a käsutada hageja osast tulenevaid õigusi, OÜ Ühtekuuluvus poleks sattunud OÜ Põrsakeste Grupp faktilise kontrolli alla, hageja poleks kaotanud OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) juhatuse liikme õigusi ja üldiselt kontrolli OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) majandustegevuse üle. Sellest tulenevalt poleks aset leidnud asjaolud, mis olid OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) pankroti väljakuulutamise ja hageja osa väärtusetuks muutmise põhjuseks. Seega, kui kohtutäitur Kristel Maalman poleks rikkunud TMS-ist ja kohtutäituri seadusest tulenevaid kohustusi, poleks hageja osa muutunud väärtusetuks.
11.32.Seisuga 20.06.2006. a oli OÜ-l Antibork (OÜ Ühtekuuluvus pankrotis) äriplaan oma vara kasutamiseks põlevkivi hoidmiseks. Hagejale teadaolevalt kasutati territooriumi aadressil Sonda tee 1 Kiviõli, millel asuvad hooned, vastavalt äriplaanile.
11.33.TMS § 223 lg 2 p 1 kohaselt enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel. TMS § 223 lg 2 p 4 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt.
11.34.20.03.2006. a kehtinud KTS § 6 lg 3 kohaselt kohtutäitur vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses (RVS) sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus.
11.35.RVS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu) võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist.
11.36.KTS § 6 lg 2 kohaselt, kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest riik. Riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vastu.
11.37.Kohtutäitur Kristel Maalmani poolt läbi viidud kogu täitemenetlus täiteasjas 095/2005/7944 sh 20.03.2006. a enampakkumine on õigusvastane, kuna kohtutäituri poolt oli oluliselt rikutud seadust.
11.38.Kohtutäitur Kristel Maalmani õigusvastase tegevuse tulemusena on hagejal tekkinud kahju vähemalt 500 000 krooni (31 955,82 eurot).
12.Nõue OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) vastu osanike ja/või ainuosaniku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt samade otsuste kehtetuks tunnistamiseks ning äriregistris kannete tegemiseks.
12.1.OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) osa nimiväärtusega 20 000 krooni (1 278,23 eurot) annab 200 häält osaühingu osanike otsuste vastuvõtmisel, mis moodustab 50% kõigist osaühingu osadest tulenevatest häältest.
12.2.Äriseadustiku (ÄS) § 177.1 kohaselt on osanike otsus tühine muuhulgas juhul kui rikuti otsuse tehtud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Kuivõrd hagejale ei olnud teatatud osanike koosoleku kokkukutsumise korra kohaselt alates enampakkumise korraldamisest 20.03.2006. a, siis on kõik otsused tühised.
12.3.TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet. Juhul, kui kohus leiab, et osanike otsused ei ole tühised või tühine ei ole mõni vastuvõetud otsus, esitab hageja alternatiivse nõude ning palub tunnistada otsused kehtetuks.
12.4.ÄS § 178 lg 1 kohaselt võik kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib hagi esitada huvitatud isik. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga 3-2-1-135-02 huvitatud isikute hulka kuuluvad ka osanikud e hageja.
12.5.Hageja leiab, et osaühingu osanike otsuse peale enampakkumise korraldamist vastuvõtmisel on oluliselt rikutud seadust, kuivõrd nende tegemiseks kasutas hääleõigust isik, kes ei olnud osanik.
12.6.ÄS § 66 kohaselt kui kohus on tunnistanud kehtetuks ühingu organi otsuse, mille alusel on äriregistrisse tehtud kanne, tehakse kanne kohtuotsuse kohta registrikaardil samasse kohta, kus on kehtetuks tunnistatud otsuse alusel tehtud kanne. Hageja leiab, et seda sätet kohaldatakse ka juhul, kui kohus tuvastab kanda aluseks oleva otsuse tühisuse.
13.Hageja taotleb, et kohus (1) tunnistaks kehtetuks (tühistaks) Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kristel Maalmani poolt 20.03.2006. a täiteasjas 095/2005/7944 läbiviidud avaliku enampakkumise V. B.ile kuuluva OÜ Antibork (OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis)) osa võõrandamiseks nimiväärtusega 20 000 krooni (1 278,23 eurot); (2) taastaks V. B.i õigused OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) osa nimiväärtusega 20 000 krooni (1 278,23 eurot) suhtes; (3) tuvastaks OÜ Antibork (OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis)) osaniku/või osanike poolt alates 20.03.2006. a vastuvõetud kõigi otsuste tühisuse või alternatiivselt tunnistaks need kehtetuks; (4) teeks OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) kohta maakohtu registriosakonnas avatud äriregistri B-osa registrikaardi teisse, neljandasse ja kuuendasse veergu kande kohtuotsuse kohta, millega on tuvastatud OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) otsuse/või otsuste tühisus või tunnistatakse kehtetuks OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) otsus/või otsuste, mille alusel tehti vastavatesse veergudesse 18.04.2006. a muutmiskanded; (5) mõistaks kohtutäitur Kristel Maalmanilt kahjuhüvitisena hageja kasuks välja 31 955,82 eurot (500 000 krooni); solidaarselt mõista kahju kostjalt Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu).
KOSTJA 1 SEISUKOHAD
14.Kohtutäitur Kristel Maalman vaidles hagile enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks vastu. Kirjaliku vastuse (II kd tl 4-6) kohaselt tuleneb hagiavalduse sisust, et hageja on vaidlustanud kohtutäituri tegevuse täitemenetluse läbiviimisel (täitmisteate kättetoimetamata jätmine, enampakkumise akti puudused). TMS § 217 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg 1 nimetatud tähtajal kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid vara arestimise aktile, ei ole vaidlustanud vara arestimise akti TMS § 217 lg 1 sätestatud korras, ega ka muid kohtutäituri toiminguid täitemenetluses, siis on hageja minetanud õiguse tugineda arestimise tühisusele. Hageja on esitanud kohtule hagi kohtutäituri vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ilma eelnevalt kaebust kohtutäiturile esitamata. Seega ei ole hageja kinni pidanud kohtueelsest seadusega sätestatud kohustuslikust korrast asja kohtuväliseks lahendamiseks. Kui isik jätab täitemenetluses tema õigusi väidetavalt riivavad täitetoimingud vaidlustamata, siis TMS kohaselt isik sisuliselt aktsepteerib seoses vaidlustamata jätmisega antud täitetoimingute õiguspärasust. Kohtutäitur leiab, et tema poolt täitemenetluse käigus läbi viidud enampakkumisel ei ole rikutud enampakkumise olulisi tingimusi, mis annaks TMS § 223 sätestatud juhul aluse tunnistada enampakkumine kehtetuks.
15.Kohtutäitur esitas 29.01.2015. a kohtule täiendavad seisukohad (IV kd tl 173-175). Täitemenetlus täiteasjas 095/2005/7944 alustati 05.12.2005. a. Vastavalt täitemenetluse ajal kehtinud TMS § 29-1 lg 1 (kuni 31.12.2005. a kehtinud redaktsioon) teatatakse võlgnikule ja sissenõudjale täitetoimingust ning nende kohustustest kirjaliku täitekutsega. Kohtutäitur võib täitekutse edastada ka faksiga või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst lisatakse täitetoimikusse. Seega ei vasta hageja väide, et kohtutäitur pidi võlgnikule täitekutse ja täitedokumendid kätte toimetama, täitemenetluse alustamise ajal kehtinud TMS sätestatule. Täitekutse saadeti võlgnikule väljastusteatega täiturile teadaolevale võlgniku elukohta Maleva 9-24, Kohtla-Järve. Kohtutäitur on teavitanud V. B.it ka 24.02.2006. a OÜ Antibork osa arestimisest. Vara enampakkumise akti sai võlgnik kätte 16.05.2006. a. Kohtutäituril ei ole võimalik esitada kohtule dokumente täitetoimikust, sest täitetoimik on hävitatud. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et kohtutäitur on tekitanud talle kahju 31 955,82 eurot (500 000 krooni). Enampakkumisel müüdi OÜ Ühtekuuluvus osa, mitte kinnisvara. Vastavalt 21.03.2007. a lepingule oli kogu lepinguobjektiks oleva maa müügihinnaks 2 114 098 krooni, OÜ Ühtekuuluvus tasus koheselt 188 337 krooni ning 1 695 028 krooni pidi tasuma vastavalt võla tasumise kohustusega maa erastamisel alates 24.01.2007. a. OÜ Antibork 2004 majandusaasta aruande kohaselt oli majandusaasta puhaskahjum 172 351 krooni ja realiseerimise netokäive oli 0 krooni, põhivara oli 46 677 väärtuses, osakapital 40 000 krooni, millest kummalegi osanikule kuulus osa väärtusega 20 000 krooni. Sellest tulenevalt puudusid hagejal rahalised vahendid maa erastamiseks, millest tulenevalt ei saa antud juhul samuti lähtuda kinnisvara maksumusest 2008. aastal. Hageja hinnang osaühingu osa maksumuse kohta on vastuolus majandusaasta aruandes deklareerituga. Hageja ei ole esitanud tõendeid vallasvara maksumuse ega hinnangut osa maksumuse kohta 2006. aastal.
KOSTJA 2 SEISUKOHAD
16.Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile (I kd tl 109-114) märkis kostja, et hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on esitatud kohtutäituri vastu, hageja ei ole kostja 2 vastu hagi esitanud, mistõttu hageja nõue Eesti Vabariigi suhtes tuleks jätta rahuldamata. Osaühingu osale omandiõiguse tunnistamise nõuet saab esitada enampakkumisel eseme ostnud isiku vastu. Kostja ei ole menetlusosaline ka nõuetes osaühingu osanike ja ainuosaniku otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõudes ning nõudes kannete tegemise kohta äriregistris.
17.Kostja esitas 29.01.2015. a kohtule lõplikud seisukohad (IV kd tl 169-172). Kostja märkis, et alates 01.03.2005. a kuni 31.12.2008. a kehtinud KTS § 2 lg 1 ja 2 kohaselt peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel. KTS § 6 lg 2 sätestas sõnaselgelt, et riik ei vastuta kohtutäituri tekitatud kahju eest. Seega puudub antud asjas õiguslik alus riigi vastutuse tekkimiseks väidetava kahju tekkimise hetkel. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kohaldamisele kuulub hetkel kehtiv regulatsioon, millega kostja 2 ei nõustu, ei saa riiki ka sellisel juhul pidada kohtutäituriga solidaarvõlgnikuks. Hetkel kehtiva KTS § 2 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel. KTS § 9 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras. KTS § 9 lg 6 sätestab, et kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda, seejärel riik. Seega ei ole kohtutäitur ja riik solidaarvõlgnikud. Riigi vastu saab nõuet esitada üksnes juhul, kui kahju hüvitamine ei ole võimalik ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kaudu. Lisaks sellele peab kohtutäituril olema sõlmitud kohtutäituri ametitegevuses tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks ametikindlustusleping. Kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta peab olema vähemalt 63 910 eurot. Hageja esitatud kahjunõue on kaetud kohtutäituri ametikindlustuslepinguga.
KOSTJA 3 VASTUS
18.OÜ Põrsakeste Grupp (likvideerimisel) märkis 15.06.2015. a seisukohas (V kd tl 146150), et hageja sai enampakkumise akti kätte 16.05.2006. a. Alates 17.05.2006. a hakkas kulgema TMS § 233 lg 1 nimetatud 30 päevane tähtaeg. Hagi esitati 05.06.2006. a. Viru Maakohus lõpetas 20.092012. a määrusega menetluse OÜ Põrsakeste Grupp vastu, kuna ühing lõpetati ja kustutati äriregistrist 27.04.2010. a ilma õigusjärgluseta. OÜ Põrsakeste Grupp õigusvõime taastus 02.03.2015. a. Kui asuda seisukohale, et on võimalik OÜ Põrsakeste Grupp kaasamiseks menetlusse kostjana (kuigi tema suhtes on menetlus juba lõpetatud), siis aegumistähtaja peatumise alused lõppesid 02.03.2015. a ja alates
03.03.2015. a jätkus aegumistähtaja arvestus, mis nüüdseks ületab 30-t päeva. Seega on hagi kostja vastu aegunud.
19.OÜ Põrsakeste Grupp (likvideerimisel) esitas 13.08.2016. a kohtule taotlused aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks (VI kd tl 10-15).
KOSTJA 4 VASTUS
20.OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) esitas 28.08.2014. a pankrotihalduri kaudu vastuse hagile (IV kd tl 114-118). Kostja märkis, et eelduslikult on kostja vastu esitatud nõuded, mis puudutavad osanike ja/või ainuosaniku otsuste tühisuse või kehtetuks tunnistamist ning äriregistris kannete tegemist. Pankrotihaldur leiab, et ta ei saa olla esitatud hagiga seoses OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) esindaja. Pankrotihaldur saaks osaleda menetluses, mis seonduks pankrotivaraga, mitte aga menetluses, mis seonduks osanike otsuste ja äriregistri kannetega. OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) juhatuse liige on Albina Mikkel (Antropova).
21.OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) juhatuse liige hagile vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
22.1.Riigikohus on oma lahendites 3-2-1-92-01 ja 3-2-1-7-03 märkinud, et TMS § 291 lg-st 1 tuleneva täitetoimingust täitemenetlusosalisele teatamise kohustuse täitmata jätmine on TMS § 647 kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Esmalt märgib kohus seda, et õige on kostja 1 seisukoht, mille kohaselt käesolevas vaidluses tuleb kohaldada täitemenetluse toimumise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku. Perioodil 21.07.2005. a kuni 31.12.2005. a kehtinud TMS § 23 lg 1 sätestas, et täitemenetlus algatatakse sissenõudja avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Asja materjalidest nähtub, et 30.11.2005. a on sissenõudja Ida Politseiprefektuur esitanud kohtutäitur Kristel Maalmanile avalduse täitemenetluse algatamiseks, täitedokument on otsus väärteoasjas 824007/2440050128240075, millega V. B.ile määrati rahatrahv liiklusseaduse § 74`17 alusel 18 000 krooni. Avalduses on võlgniku elukohaks märgitud Viru 9-42, Kiviõli. Avaldaja soovib pöörata sissenõuet võlgnikule kuuluvale varale: veoauto MAZ 5549 (xxx), sõiduautodele Audi 80 (xxx), Ford Escort (xxx) ja Audi 80 (xxx) (I kd tl 234-235). Kohtutäitur on alustanud täitemenetlust 095/2005/7944 05.12.20015. a ning täitemenetlus on lõpetatud 04.05.2006. a. Täitetoimikus on võlgniku aadressiks märgitud xxx (I kd tl 233). 05.12.2015. a on V. B.ile saadetud täitekutse Ida-Viru Kuller OÜ Postiteenistuse kaudu tähitud kirjaga, saadetis on tagastatud hoiutähtaja möödumisel (I kd tl 236-237). Kohtutäitur on avaldanud täitekutse 11.08.2005. a Ametlikes Teadaannetes (I kd tl 17). Hageja esindaja väitis kohtuistungil, et hageja osas ei ole Ametlikes Teadaannetes avaldatud täitekutset, mistõttu tuleks kostja esitatud tõendid jätta tähelepanuta (VI kd tl 20p). Kohus kontrollis Ametlike Teadaannete arhivist täitekutse avaldamist 11.08.2005. a ning
nimetatud täitekutse on arhiivis olemas (VI kd tl 47). 21.07.2005. a kuni 31.12.2005. a kehtinud TMS § 29 lg 1 esimene lause sätestas, et algatanud täitemenetluse, saadab kohtutäitur võlgnikule ja vajalikel juhtudel ka sissenõudjale kutse ilmuda kohtutäituri vastuvõtule ning teeb võlgnikule ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. TMS § 29-1 sätestas, et võlgnikule, sissenõudjale, asjatundjale ja teistele täitetoimingust osavõtvatele isikutele (edaspidi täitemenetlusosaline) teatatakse täitetoimingust ning nende kohustustest kirjaliku täitekutsega. Kohtutäitur võib täitekutse edastada ka faksiga muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst lisatakse täitetoimikusse (lg 1). Kui täitemenetlusosaline ei ilmu kohtutäituri kutse peale kohtutäituri büroosse või kui tema viibimiskohta ei teata, kutsutakse isik välja kuulutuse kaudu (lg 2). Kuulutus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (lg 3). Riigikohus on lahendis 3-2-1-78-03 (p 15) leidnud, et täitemenetluses ettenähtud esmase kutse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid ning kutse tuleb TsMS § 28 lg 1 kohaselt anda üldjuhul üle allkirja vastu, kuid arvestades täitemenetluse tõhususe eesmärki ja sissenõudja huvi, võib kohtutäitur kasutada ka muid TsMS §-s 28 nimetatud kutse kätteandmise viise. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-03 (p 8-9) märkinud, et täitekutse kätteandmine ainult allkirja vastu ei vasta täitemenetluse tõhususe põhimõttele ega tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule. Sissenõudja huve arvestades ja täitemenetluse tõhususe huvides piisab võlgniku teavitamiseks, kui talle on saadetud kirjalik täitekutse kohtutäiturile teadaoleval viimasel võlgniku elu- või asukoha aadressil. Rahvastikuregistrist nähtub, et V. B.i elukoht on alates 28.03.1990. a xxx ning muu sideaadress alates 12.07.2010. a xxx. (VI kd tl 49). Riigikohus on lahendis 3-2-1-122-04 (p 11-13) leidnud, et kui võlgniku viibimiskoht ei ole teada, tuleb esmasele täitekutse avaldamisele väljaandes Ametlikud Teadaanded kohaldada TsMS §-s 27 kohtukutse avaldamise kohta sätestatut, muu hulgas on nõutav, et võlgnikule ei ole saadud esmast täitekutset kätte anda ühelgi muul kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud viisil ning andmeid võlgniku elu- või asukoha kohta ei õnnestu leida. Hilisemast täitetoimingust teavitamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmane täitekutse on võlgnikule selle väljaande vahendusel kätte toimetatud ja vahepeal ei ole õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada tema informeerimist täitemenetlusest muul viisil. Eeltoodust tuleneb, et täitekutse on hagejale avalikult kätte toimetatud, mistõttu on alusetu hageja väide täitekutse kättetoimetamata jätmisest.
22.2.Õige ei ole kostja 2 seisukoht, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõuet ei saa esitada kostja 2 vastu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-17-14 (p 19) märkinud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tuleb esitada kohtutäituri, ostja ja sissenõudja vastu.
22.3.TMS § 223 lg 1 (04.02.2006. a kuni 31.12.2006. a redaktsioon) sätestas, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise akt on hagejale kätte toimetatud 16.05.2006. a, hagi on kohtule esitatud 05.06.2006. a, seega tähtaegselt (I kd tl 242-243, 3).
22.4.Kohus ei nõustu hagejaga, et vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita, vara on arestinud ebapädev isik ja võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest
täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on 24.01.2006. a kirjaga teatanud V. B.ile, et 02.02.2006. a kell 15.00 toimub kohtutäituri büroos võlgnikule kuuluva vara (OÜ Antibork) osa arestimine (I kd tl 239). Vallasvara arestimise aktist (I kd tl 240-241) nähtub, et täitedokumendiks täiteasjas 095/2005/7944 on Ida Politseiprefektuuri 14.10.2005. a politseiametniku otsus 2440,05,012824 ja sissenõudja avaldus. Õige ei ole hageja seisukoht, et vara on arestinud ebapädev isik. TMS § 6 lg 1 (04.02.2006. a kuni 31.12.2006. a redaktsioon) sätestas, et kohtutäitur teeb täitetoimingu isiklikult või kasutab abilisena oma büroo töötajat või tema juures väljaõppel olevat kohtutäiturikandidaati. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, millised toimingud peab kohtutäitur tegema isiklikult. Vara on arestinud kohtutäitur Kristel Maalman, kes on pädev isik. OÜ-t Antibork on osa arestimisest teavitatud (TMS § 125 lg 1 (01.01.2006. a 03.03.2006. a redaktsioon), I kd tl 238). Seega ei ole arestimine tühine TMS § 55 (01.01.2006. a kuni 03.02.2006. a redaktsioon) mõttes.
22.5.Kohus jätab V köites lehekülgedel 132-133, 136, 139, 141-142 asuvad tõendid tähelepanuta, kuna kohus nõudis tõendite originaalide esitamist ning kostja 1 originaale kohtule esitanud ei ole (V kd, tl 144p, TsMS § 273 lg 5).
22.6.TMS § 53 lg 1 (01.01.2006. a kuni 03.02.2006. a redaktsioon) sätestas, et arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Hageja leiab, et kuna talle kuulus neli sõidukit, siis pidi kohtutäitur enne osa müüki kaaluma võlgniku arveldusarvetel olevate rahasummade ja sõidukite realiseerimise küsimust. Sissenõudja on väljendanud soovi pöörata sissenõuet sõidukitele. OÜ Antibork arvel oli 20.03.2006. a seisuga (enampakkumise päev) 168 233,10 krooni. Hageja väidab ka seda, et enampakkumise ajaks oli hageja täitemenetluses oleva nõude juba täitnud (14.03.2006. a).Täitmisavaldusest (I kd tl 234) on sissenõudja loetlenud võlgnikule kuuluva varana neli sõidukit (veoauto MAZ ja kolm sõiduautot), kusjuures ühte ja sama sõidukit on nimetatud topelt (Audi 80, 337TDJ). Sõidukite loetlemine täitmisavalduses ei tähenda seda, et sissenõudja soovib sissenõuet pöörata just konkreetselt loetletud sõidukitele. Sissenõudja on avaldanud soovi pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohus märgib, et võlgnikule kuuluv sõiduk Ford Escort (xxx) omab ehitusaastat 1992 ning täitemenetluse alustamise ajal oli see sõiduk 13 aasta vanune. Muude sõidukite (MAZ, Audi) kohta käesoleval ajal liiklusregistris andmed puuduvad. Hagejale kuulub sõiduk KRAZ (xxx), millele on kantud kuus käsutamise keelumärget. Hageja selgitas kohtuistungil 17.08.2016. a, et vaidlusalase täitemenetluse toimumise ajal oli tema pangakonto arestitud teise täitemenetluse raames, kas sõidukid, mis on nimetatud täitmisavalduses olid arestitud või mitte, hageja ei mäletanud. Korter Kiviõlis xxx, mis on hageja ja tema abikaasa ühisvara, oli arestitud kohtutäitur Natalja Malahhova poolt (VI kd tl 23p-24). Kohus märgib hagejale, et asjaolu, kui palju oli raha OÜ Antibork pangakontol enampakkumise ajal, ei oma tähtsust, sest võlgnik vaidlusaluses täitemenetluses oli V. B., mitte OÜ Antibork. Hageja poolt esitatud OÜ Antibork konto väljavõtte (V kd tl 69) ei tõenda hageja väidet, et enampakkumise ajaks oli nõue täidetud. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil 17.08.2016. a, et 23.03.2006. a Kristel Maalman tagastas 14 000 krooni selgitusega, et nõue on täidetud. Nõue oli täidetud 14.03.2006. a. Kohtutäitur on OÜ Antibork arvelt 14.03.20106. a maha võtnud 14 852 krooni selgitusega 095/2004/2649 30.09.04 MTA Ida MK korraldus 15-2.1/148/1568 31.05.04 (I kd tl 252). OÜ Antibork ei ole tasunud hageja eest täitemenetluses 095/2005/7944 olevat nõuet. Kohus märgib, et OÜ Antibork kontol olnud raha ei ole samastatav täitemenetluses võlgniku V. B.i varaga. Kohtuistungil 09.04.2015. a selgitas kohtutäitur, et OÜ-l Antibork oli maksuvõlg (V kd tl 59).
22.7.TMS 74 lg 1 (01.01.2006. a kuni 03.02.2006. a redaktsioon) sätestas, et asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. TMS § 74 lg 5 ja 6 sätestasid, et kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist; kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtutäitur on ebaõigesti määranud OÜ Antibork osa väärtuse ning tegelikult oli OÜ Antibork osa nominaalväärtusest (20 000 krooni) märkimisväärselt suurem (31 501,58 eurot ning peale maa erastamist 1,5 – 4,5 miljonit krooni). Hageja tugineb sellele, et OÜ-le Antibork kuulus vallasasjadena 28 hoonet/rajatist, mille väärtus on vastavalt AS Pindi Kinnisvara hinnangule 1,5 kuni 4,5 miljonit krooni. Kohus märgib, et eksperthinnang (I kd tl 263-278) on esitatud kinnistu, mitte vallasvara kohta. Hoonete kohta tuleneb ekspertiisiaktist läbivalt, et hoonete konstruktsioonid on välisel vaatlusel halvas seisukorras (va maa-alune garaaž). Ekspert on märkinud, et kinnistu ühese turuväärtuse määramine ei ole võimalik, sest objekti investeeringute vajadus on suur. Samas on ilmselt võimalik põhjaliku müügitöö tulemusena leida kinnistule spekulatiivsete huvidega või erihuvidega ostja(d), kelle jaoks on oluline kas piirkonna tootmisprofiil või naabrus ning kellel on huvi tootmisesse investeerida (I kd tl 274). Kohtutäituri selgituste kohaselt lähtus ta osa hinna määramisel OÜ Antibork 2004 majandusaasta aruandest. (käive, kahjum). OÜ Antibork 2004 majandusaasta aruandest (VI kd tl 62-68) nähtub, et OÜ Antibork põhitegevus oli vanametalli ja metallijäätmete töötlemine. 2004. a realiseerimise netokäive oli 0 krooni. OÜ Antibork 2004. a puhaskahjum oli 172 351 krooni. Raamatupidamisbilansi järgi oli OÜ-l materiaalset põhivara 144 771 krooni väärtuses ning kohustused kokku 277 122 krooni. Viru Maakohtu 17.11.2008. a kohtuotsusest tsiviilasjas 2-08-14267 (* Kohtute Infosüsteem, Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) avaldus OÜ Ühtekuuluvus pankroti väljakuulutamise nõudes) nähtub, et 2004. a lõpuks oli võlgnik juba püsivalt maksejõuetu, netovara oli selgelt negatiivne ning positiivse netovara taastamise võimalused puudusid, kuna puudus sisuliselt tegevus. 2006. aastal oli äriühingul tulu, kuid saadud rahad läksid kõik Maksu- ja Tolliamet kohustuste täitmiseks mis olid tekkinud varasemate aastate jooksul. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja seisukoht OÜ Antibork osa väärtuse kohta.
22.8.Hageja poolt esitatud tõendid (V kd, tl 61-62, tõlge tl 70) ei tõenda OÜ Antibork osa väärtust ega ettevõtte käivet. Koostöölepingust nähtub üksnes, et OÜ Antibork on 03.03.2006. a leppinud teise ettevõttega kokku vanametalli laadimises ja ostmises. 24.04.2006. a dokumendist tuleneb üksnes, et nõutakse lepingust tuleneva kohustuse täitmist ja summa tasumist. Vastuses kohtunõudele on OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) pankrotihaldur vastanud, et tema valduses ei ole ühtegi põlevkivi ladustamise lepingut, selliseid dokumente ei ole esitanud ei võlgniku esindajad ega ka muud isikud. Pankrotihalduril puuduvad andmed selle kohta, kas selliseid lepinguid üldse olemas on või on olnud (V kd tl 45).
22.9.Hageja poolt kohtule esitatud kinnisvara hinnaindeks Maa-ameti tehingute andmebaasist (IV kd tl 151) ei tõenda OÜ Antibork osa väärtust osa arestimise ja enampakkumise ajal.
22.10.Enampakkumise ajal (20.03.2006. a kehtinud TMS § 78 lg 1 (04.02.2006. a kuni 31.12.2006. a redaktsioon) sätestas, et arestitud vallasasjad müüb kohtutäitur avalikul suulisel enampakkumisel, kui käesolevas seadustikus sätestatust ei tulene teisiti. TMS § 84 lg 1 sätestas enampakkumisest teatamise kuulutuse andmed ning lg 2 teate avaldamise kohustuse väljaandes Ametlikud Teadaanded, lg 3 kohaselt tuli võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Väljaande Ametlikud Teadaande arhiivis on kohtutäituri avaldatud enampakkumise teade, avaldamise algus 09.03.2006. a (VI kd tl 58). Enampakkumise teade sisaldab nõutavaid andmeid. Seega on võlgnikule enampakkumise teade, sh kuulutuse sisu teatavaks tehtud avalikult.
22.11.Enampakkumise aktist (I kd tl 242-243) nähtub, et enampakkumisel osales 1 isik – OÜ Põrsakeste Grupp, kes ostis vara alghinnaga (20 000 krooni). Vara müüdi isikule, kelle puudusid piirangud vara osta või enampakkumisel osaleda (TMS § 87, 04.02.2016. a kuni 31.12.2006. a redaktsioon). TMS § 98 lg 1 sätestas, et omand enampakkumisel müüdud asjale tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et omandit ei teki, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks.
22.12.Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja viibis ajavahemikul 10.06.2005. a kuni 10.02.2006. a Tartu vanglas. Enampakkumise kuulutuse avaldamise ajal ja enampakkumise toimumise ajal oli hageja vabaduses. Hageja heidab kohtutäiturile ette seda, et kohtutäitur ei toimetanud täitedokumente hagejale kätte vanglas, kuigi teine kohtutäitur (Natalja Malahhova) seda samal ajal tegi (V kd tl 87-88). Kohus leiab, et asjaolu, et ühele kohtutäiturile on teada võlgniku viibime koht vanglas ei tähenda automaatselt, seda, et see pidi oleva teada ka kostjale 1.
22.13.OÜ Põrsakeste Grupp (likvideerimisel) taotles vaheotsuse tegemist ning leidis, et hageja nõue kostja 3 vastu on aegunud. Kohus kostjaga ei nõustu. Hagi OÜ Põrsakeste Grupp vastu on hageja poolt esitatud 05.06.2006. a (I kd tl 3). Nõudeks kostja 3 vastu saab lugeda enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõuet, kuna kostja 3 ostis OÜ osa enampakkumisel ning omandiõiguse tunnistamise nõuet OÜ osale nimiväärtusega 20 000 krooni. Hagi oli kohtule esitatud 20 päeva pärast enampakkumisest teadasaamist ning TMS §-s 223 lg 1 (04.02.2006. a kuni 31.12.2006. a redaktsioon) sätestatud 30 päevase tähtaja jooksul. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kohus ei nõustu kostjaga, et perioodil, mil OÜ Põrsakeste Grupp suhtes oli menetlus lõpetatud ning hiljem peale õigusvõime taastamist oli kostja 3 uuesti menetlusse kaasatud, hagi aegus.
22.14.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus V. B.i hagi kohtutäitur Kristel Maalmani, OÜ Põrsakeste Grupp (likvideerimisel) ja Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) tunnistada kehtetuks (tühistada) Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kristel Maalmani poolt 20.03.2006. a täiteasjas nr 095/2005/7944 läbiviidud avalik enampakkumine V. B.ile kuuluva OÜ Antibork
(OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis)) osa võõrandamiseks nimiväärtusega 20 000 krooni (1 278,23 eurot).
22.15.Kohus ei nõustu kostjaga 1, et hageja pidi enne kohtusse hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks läbima kohtueelse menetluse (esitama kaebuse kohtutäituri tegevuse peale). Enampakkumise vaidlustamise korral ei ole erinevatel aegadel kehtinud TMS ette näinud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel kohtusse kohtueelset kaebemenetlust.
23.Hageja nõue OÜ Põrsakeste Grupp (likvideerimisel) vastu V. B.i õiguste taastamiseks OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) osale nimiväärtusega 20 000 krooni (1278,23 eurot).
23.1.Kohus jättis hageja nõude enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, kuna ei tuvastanud enampakkumise kehtetuse aluseid TsMS § 223 lg 1 alusel (04.02.2006. a kuni 31.12.2006. a redaktsioon). Seega puudub alus ka hageja nõude rahuldamiseks, mis on suunatud õiguste taastamisega OÜ osale, kuna TMS § 98 lg 2 sätestas, et omandit ei teki juhul, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. TsMS § 223 lg 2 p 1 sätestas, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel.
24.Hageja nõuded OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) vastu tuvastada OÜ Antibork (OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis)) osaniku/või osanike poolt alates 20.03.2006. a vastuvõetud kõigi otsuste tühisuse või alternatiivselt tunnistaks need kehtetuks ning teha OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) kohta maakohtu registriosakonnas avatud äriregistri B-osa registrikaardi teisse, neljandasse ja kuuendasse veergu kanne kohtuotsuse kohta, millega on tuvastatud OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) otsuse / või otsuste tühisus või tunnistatakse kehtetuks OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) otsus/või otsuste, mille alusel tehti vastavatesse veergudesse 18.04.2006. a muutmiskanded.
24.1.Hageja nõuded on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata.
24.2.Kuna kohus ei ole tuvastanud enampakkumise kehtetust ning taastanud hageja osaniku õigusi, ei ole võimalik rahuldada ka hageja nõudeid osaniku/või osanike otsuste tühisuse või kehtetuse kohta ning vastava kande tegemine äriregistris.
24.3.Kohus on tuvastanud, et enampakkumine oli kehtiv. Seega on hagejale kuulunud ja enampakkumisel müüdud OÜ osa kehtivalt uuele omanikule üle läinud.
24.4.Kuna hageja kaotas omandi OÜ osale, ei saanud ta ka osaniku õigusi teostada (osavõtt osanike koosolekutest, hääleõiguse kasutamine), mistõttu alates 20.03.2006. a kuni 02.06.2006. a vastu võetud osaühingu otsused on kehtivad (ÄS § 177-2 lg 1, § 178 lg 1).
25.Hageja nõue mõista kohtutäitur Kristel Maalmanilt solidaarselt koos Eesti Vabariigiga (Justiitsministeeriumi kaudu) kahjuhüvitisena välja 31 955,82 eurot (500 000 krooni).
25.1.Hageja nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
25.2.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude 15.05.2009. a menetlusdokumendis (II kd tl 22-29). Hageja taotles 500 000 krooni suuruse kahju väljamõistmist kohtutäitur Kristel Maalmanilt (II kd tl 28, p 6).
25.3.Hagiavalduse terviktekstis (IV kd tl 48-59) taotleb hageja, et nõue rahuldatakse solidaarselt kohtutäiturilt ja Eesti Vabariigilt. Hageja tugineb nõudes TMS § 223 lg 2 p 4, KTS § 6 lg 2 ja 3, RVS § 7 lg 1.
25.4.TMS § 223 lg 2 p 4 sätestab, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt.
25.5.Kuna kohus ei ole tuvastanud enampakkumise kehtetust ega enampakkumise oluliste tingimuste rikkumist, ei ole põhjendatud ka kahju hüvitamise nõude rahuldamine.
25.6.Kohus ei nõustu hagejaga, et riik on käesoleva nõude puhul solidaarvõlgnik. Kohus nõustub kostjaga 2, et KTS § 9 lg 6 sätestab, et kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, seejärel riik. Seega ei ole kohtutäitur ja riik solidaarvõlgnikud. Riigi vastu saab nõuet esitada üksnes juhul, kui kahju hüvitamine ei ole võimalik ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kaudu. Lisaks sellele peab kohtutäituril olema sõlmitud kohtutäituri ametitegevuses tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks ametikindlustusleping. Kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta peab olema vähemalt 63 910 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjate kantud menetluskulud jäävad hageja kanda.
26.1.Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus jätab hageja menetluskulud hageja enda kanda.
26.2.Kohtutäitur Kristel Maalman taotleb menetluskulude hüvitamist summas 1 540 eurot (kulud ilma käibemaksuta, VI kd tl 28-29). Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud 19,48 tunni eest ning 18.08.2016. a kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise eest 500 eurot (5 tundi, VI kd tl 43-46). Kostja taotleb, et kohus mõistaks välja viivise menetluskuludelt vastavalt TsMS § 177 lg 2.
26.3.OÜ Põrsakeste Grupp taotleb menetluskude hüvitamist, millest kohtukulud on 50 eurot (riigilõiv määruskaebuse esitamise eest) ning kohtuvälised menetluskulud (õigusabikulud) 22 tunni eest summas 2 200 eurot (kulud ilma käibemaksuta). Kostja taotleb, et kohus mõistaks välja viivise menetluskuludelt vastavalt TsMS § 177 lg 2.
26.4.Kohus rahuldab kohtutäituri avalduse ning mõistab hagejalt kostja menetluskulude katteks 2 040 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulud, arvestades asja keerukust, mahtu ja menetlus kestust on põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei nõustu hagejaga, et kulud on üle paisutatud.
26.5.OÜ Põrsakeste Grupp (likvideerimisel) taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldab kohus osaliselt. Põhjendatud menetluskulu on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on üle paisutatud ja osaliselt põhjendamatud. Arvestades seda, et kostja on olnud menetluses suhteliselt passiivne ning kostja õiguslik positsioon on olnud vastuoluline (* 15.06.2015. a esitas kostja taotluse, milles taotles, et kohus ei kaasaks kostjat menetlusse kostjana või kolmanda isikuna, V kd tl 146-150, kui kohus kaasas kostja menetlusse kolmanda isikuna, V kd tl 155-157, esitas kostja kohtumääruse peale määruskaebuse, V kd tl 162-164, milles märkis, et OÜ Põrsakeste Grupp ei osale menetluses kostjana vaid kolmanda isikuna). Peale määruskaebust on kostja esitanud kohtule veel ühe menetlusdokumendi - 12.08.2016. a taotluse (VI kd tl 10-15). Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud 500 euro ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.