Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Aili Kuppart (e-post [email protected], [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX e-post XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
18.03.2014
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Aili Kuppart
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX põhinõue 25 234,49 (kakskümmend viis tuhat kakssada kolmkümmend neli eurot ja 49 senti) eurot, intressid 75,93 (seitsekümmend viis eurot ja 93 senti) eurot ja viivis 1 358,85 (üks tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa eurot ja 85 senti) eurot AS-i SEB Pank kasuks.
Välja mõista XXX viivis põhinõudelt (25 234,49 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 16.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni AS-i SEB Pank kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXX menetluskulud täies ulatuses (100%) AS-i SEB Pank kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-13-56233 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.12.06.2007 sõlmisid hageja, kostja ja XXXlaenulepingu nr XXX (edaspidi laenuleping nr XXX) summale 57 557 eurot (tl 108-114), mille tagatiseks jäi ostetav eluase aadressil XXX (tl 115-124).
2.17.08.2012 sõlmisid hageja, kostja ja XXXlaenulepingu nr XXX (edaspidi laenuleping nr XXX), mille kohaselt kohustus hageja laenama kostjatele maksimaalselt 26 720 eurot. Laenulepingu punkti 1.2.1 kohaselt maksis hageja laenuna välja mitte rohkem kui laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete tasumiseks ja laenu põhiosa refinantseerimiseks vaja minema summa kostja kontole (tl 5-11). Hageja kandis 17.08.2012 kostja kontole 26 718,64 eurot (tl 14).
3.27.11.2013 esitas hageja kohtule kostja ja XXXvastu hagi, milles palus kostjalt ja XXX välja mõista solidaarselt laenulepingust nr XXX tulenev põhinõue 25 234,49 eurot, intress 75,93 eurot, viivis 554,28 eurot ja viivis põhinõudelt (25 234,49 eurolt) 8,5% aastas alates 27.11.2013 kuni põhinõude tasumiseni.
4.30.01.2014 kinnitas kohus hageja ja XXX vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt XXX tunnistas hageja nõuet 26.11.2013 seisuga summas 26 289,70 eurot. Kompromissi kohaselt koosnes nõue põhiosa võlgnevusest summas 25 234,49 eurot, intressist 75,93 eurot, viivistest 554,28 eurot arvestatuna kuni 26.11.2013 ja 1⁄2 riigilõivust ehk 425,00 eurost. Nõudele lisandusid alates 27.11.2013 viivised seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1) kuni põhinõude 25 234,49 euro täieliku tasumiseni. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetas kohus asja menetluse XXX osas ja jätkas menetlust kostja osas. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 25 234,49 eurot, intressi 75,93 eurot, viivise 554,28 eurot ja viivise põhinõudelt (25 234,49 eurolt) 8,5% aastas alates 27.11.2013 kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 82 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 4, § 113 lg 1, § 144 p 7, § 1741 lg 3, § 396, § 397 lg 1, § 415 lg 1.
6.Hageja märgib, et: • kostja ja XXX keeldusid laenulepingu nr XXX pikendamisest järgmiseks 12 kuuks ehk kuni 25.08.2014, mistõttu lõppes laenuleping 25.08.2013 ja kogu nõue muutus sissenõutavaks; • kostja ja XXX on tasunud hagejale kokku 1 484,15 eurot laenu tagasimaksetena ja 903,69 eurot intressina; • laen oli antud laenulepingu nr XXX refinantseerimiseks; • hagejal oli õigus kanda laen kostja kontolt laenulepingu nr XXX katteks vastavalt laenulepingus nr XXX toodud maksejuhisele; • laenuleping nr XXX allkirjastati kolmepoolselt lepingus toodud tingimustel; • hageja ei aktsepteerinud kostja avaldust sõlmida laenuleping tingimusel, et kostja vastutab üksnes 50% ulatuses;
2-13-56233 • kostja vastutab XXX laenulepingust nr XXX tulenevalt solidaarselt, mistõttu kompromissis sõlmimine XXX ei välista võlgnevuse nõudmist kostjalt. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja märgib, et: • laenusumma on broneeritud ja kostja ei ole saanud seda kasutada; • kõik laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused olid täidetud enne kui hageja kandis laenusumma kostjale üle; • kostja oli nõus laenulepingu nr XXX sõlmima tingimusel, et tema maksab 50% ja XXX 50%, mistõttu on nimetatud laenuleping vastuolus tema tahteavaldusega; • kostja ei ole nõus tasuma viivist, kuna hageja ei arvestanud tema tahteavaldusega. Kohtuotsuse põhjendus
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
10.Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja teatas, et on nõus kirjaliku menetlusega (tl 172). Juhindudes TsMS §-st 410 lahendab kohus hageja taotluse alusel asja sisuliselt. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-st 1, mille kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
13.Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et 12.06.2007 sõlmisid hageja, kostja ja XXX laenulepingu nr XXX summale 57 557 eurot (tl 108-114), mille tagatiseks jäi ostetav eluase aadressil XXX (tl 115-124). 17.08.2012 sõlmisid hageja, kostja ja XXX laenulepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus hageja laenama kostjatele maksimaalsel 26 720 eurot. Laenulepingu punkti 1.2.1 kohaselt maksis hageja laenuna välja mitte rohkem kui laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete tasumiseks ja laenu põhiosa refinantseerimiseks vaja minema summa kostja kontole. Vastavalt laenuleping nr XXX punktile 3.3 kohustusid kostja ja XXX tagastama laenu ja
2-13-56233 tasuma intresse annuiteedi alusel arvestatud maksetena iga kalendrikuu 25. päeval alates 25.09.2012. Laenu tähtpäevaks oli laenulepingu punkti 3.1 järgi 25.08.2013 eritingimusega, et seda pikendatakse iga järgneva aasta augustis (tl 5-11). Hageja kandis 17.08.2012 kostja kontole 26 718,64 eurot (tl 14). Puudub vaidlus, et kostja ja XXX keeldusid lepingu pikendamisest 12 kuuks ehk kuni 25.08.2014 ja leping lõppes 25.08.2013.
14.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja vastutab laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste eest solidaarselt XXX ja kas kostjal on hageja ees hagis nõutud summade osas võlgnevus.
15.Laenulepingu nr XXX punkti 1.2.3.2 kohaselt kohustusid kostja ja XXX täitma solidaarselt kõik laenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused (tl 5). Laenuleping nr XXX on kolmepoolselt allkirjastatud ja VÕS § 76 lg-st 1 tulenevalt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Asjakohatud on kostja väited, milliste kohaselt nõustus ta laenulepingu sõlmima üksnes tingimusel, et ta vastutab 50% ulatuses ja esitas selle kohta hagejale 17.08.2012 avalduse (tl 54-55). Asjaolu, et hageja esindaja on nimetatud avaldusele märkinud „Infoks“, ei tähenda, et hageja oleks vastava tingimusega nõustunud. Laenuleping on allkirjastatud lepingus märgitud tingimustel. Juhul kui kostja ei nõustunud solidaarvastutusega, ei oleks kostja pidanud laenulepingut allkirjastama. Seega vastutab kostja laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste eest XXX solidaarselt. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt ei ole hagejal õigus kostjalt laenulepingust nr XXX tulenevat võlga nõuda, kuna XXX on sõlminud kogu nõude ulatuses hagejaga kompromissi. Kohus märgib, et kuna laenulepingus oli kokku lepitud kostja ja XXX solidaarne vastutus, on hagejal tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 õigus nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist nii kostjalt kui XXX. Solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid reguleerib VÕS § 69, mille lg 1 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti ja lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
16.Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja ja XXX jäid laenulepingust nr XXX tulenevate maksetega võlgnevusse, mistõttu ütles hageja 30.06.2009 laenulepingu nr XXX erakorraliselt üles (tl 125-128). 16.04.2012 toimunud enampakkumisel müüdi laenulepingu nr XXX tagatiseks olev korter ning hagejale laekus korteri müügist 35 626,89 eurot ning võlgnevuse jääk jäi 33 028,60 eurot (tl 129-133). Tõendamata on kostja väited, et kostja oli enne laenulepingust nr XXX saadud laenu ülekandmist kostjale laenulepingust nr XXX tulenevad võlgnevused tasunud ja kostja ei ole laenulepingust nr XXX saadud laenu saanud kasutada. Laenulepingu nr XXX punkti 1.2.1 kohaselt oli laen antud laenulepingust nr XXX tulenevate võlgnevuste refinantseerimiseks. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et hageja töötaja on 17.08.2012 kell 15:26 tehingutega nr 1197708604, 1197708605 ja 1197708606 sooritanud kanded laenuleping nr XXX põhiosa, intressi ja viiviste katteks (tl 135-136). Kohus leiab, et hagejal oli tulenevalt laenulepingu nr XXX punktis 13.2 kokku lepitud maksejuhisele õigus vastavad kanded kostja kontolt teha. Seega on laenulepinguga nr XXX kostjale antud laenu kasutatud sihtotstarbeliselt, so laenulepingu nr XXX refinantseerimiseks ning asjakohatud on kostja väited, milliste kohaselt oli laenuleping nr XXX „rahatu“ ja ta ei ole saanud laenu kasutada. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel oli kostjal laenu tagastamise ja intresside maksmise kohustus. Puudub vaidlus, et kostja oma laenulepingust nr XXX tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks sooritanud suuremas ulatuses laenu tagasimakseid ja intressimakseid, kui hageja poolt esitatud laenumaksete aruandelt (tl 12-13) nähtub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue põhija intressinõude osas on tõendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 25 234,49 eurot ja intress 75,93 eurot.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi
2-13-56233 (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu nr XXX punkti 13.5 kohaselt oli viivisemääraks lepingus ettenähtud intressimäär. Kui seadusjärgne viivisemäär oli kõrgem lepinguga ettenähtud viivisemäärast, siis kohaldati seadusjärgset viivisemäära (tl 7). Hageja on arvestanud viivist alates laenulepingu nr XXX lõppemise päevale järgnevast päevast, so 26.08.2013 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 26.11.2013 seadusjärgse viivisemäära alusel summas 554,28 eurot (tl 16). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Asjakohatu on kostja väide, et kuna hageja ei arvestanud kostja soovi sõlmida laenulepingut kostja poolt soovitud viisil, ei pea ta viivist maksma. Kostja, olles laenukohustuste täitmisega viivituses, pidi arvestama viivise maksmise kohustusega, mis tulenes ka laenulepingu punktist 13.5. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivis edasiulatuvalt kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ajavahemikul 27.11.2013 kuni 31.12.2013 oli vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 94 lg-le 1 seadusjärgne viivisemäär 8,50% aastas ja alates 01.01.2014 on seadusjärgne viivisemäär 8,25% aastas. Alates 27.11.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 15.04.2014 on 140 päeva, mistõttu lisandub viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 804,57 eurot, so 8,50/365/100x25234,49x35+8,25/365/100x25234,49x105. Seega kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 1 358,85 eurot, so 554,28+804,57 ning edasi viivis põhinõudelt 25 234,49 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 16.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni.
18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 25 234,49 eurot, intressi 75,93 eurot, viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 1 358,85 eurot ja viivise põhinõudelt 25 234,49 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 16.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.