Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2014 Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-50423

Tsiviilasi

Rihard Mihelson’i hagi Helju Elmi vastu vara väljanõudmise nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Rihard Mihelson, isikukood *, elukoht * Kostja Helju Elmi, isikukood * elukoht *

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.

Asjaolud, menetluse käik 18.03.2014. a esitas Rihard Mihelson’i hagi Helju Elmi vastu vara väljanõudmise nõudes. 31.03.2014. a kohtumäärusega jättis kohus käiguta Rihard Mihelson’i hagi Helju Elmi vastu vara väljanõudmise nõudes ja andis hagejale tähtaja 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks, so nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. 14.04.2014. a esitas hageja kohtule avalduse, milles märgib, et loobub esitatud hagist ja kutsub selle tagasi. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbivaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud. TsMS § 424 lg 1 kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Seega käesoleval juhul ei ole kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks vaja. lg 1 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. lg 1 sätetel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 423 lõike 1 punktides 2, 7–10 ja 12 nimetatud alustel Menetluskulude jaotus lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna hageja võttis hagi tagasi, siis riigilõivu talle ei tagastata lg 1 p 3 alusel.