Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
14.aprillil 2014, Võru kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
Italpak OÜ hagi AS Barrus vastu 24 370,65 euro ja viiviste nõudes
Tsiviiasja hind
24 370,65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Italpak OÜ, registrikood 10003755, asukoht Kooli 10-1, 80019 Pärnu, esindaja advokaat Veiko Parts, Advokaadibüroo Parts & Co, e-post [email protected];
2-11-61291
Kostja AS Barrus, registrikood 10281767, asukoht Verijärve küla Võru Vald Võrumaa, esindaja advokaat Lennart Oja, Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co., e-post [email protected]. Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad
04.09.2012 Hageja seaduslik esindaja K. K. , lepinguline esindaja advokaat Veiko Parts; Kostja lepinguline esindaja advokaat Lennart Oja.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Italpak OÜ hagi AS Barrus vastu.
2.Välja mõista AS-ilt Barrus Italpak OÜ kasuks töövõtulepingust tulenev tasu kokku summas 24 370,65 (kakskümmend neli tuhat kolmsada seitsekümmend eurot ja kuuskümmend viis senti) eurot ning seisuga 14.12.2011 sissenõutavaks muutunud viivis 5 632,06 (viis tuhat kuussada kolmkümmend kaks eurot ja kuus senti) eurot.
3.Välja mõista AS-ilt Barrus Italpak OÜ kasuks viivis protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.12.2011 kuni 14.04.2013 seitse protsenti ja alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (5 632,06 eurot) ei tohi ületada põhinõuet ( 24 370,65 eurot). Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses AS Barrus kanda.
5.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib Italpak OÜ nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik 1.Italpak OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagi AS Barrus (kostja) vastu 24 370,65 euro nõudes ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 5 632,06 eurot. Samuti palus hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 06.02.2012 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi täies ulatuses. Tagaseljaotsusele esitas kostja AS Barrus 22.02.2012 kaja, milles palus kaja rahuldada ja taastada tsiviilasja menetlus. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 18.aprilli 2012 määrusega võttis ohus esitatud kaja menetlusse ja jättis kaja rahuldamata. Kostja esitas nimetatud määrusele määruskaebus. Tartu Ringkonnakohtu 25.juuni 2012 määrusega maakohtu määrus tühistati, taastati tsiviilasja nr 2-11-61291 menetlus ning tsiviilasi saadeti Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
3.Italpak OÜ (hageja) poolt 14.12.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt tarnis ja paigaldas hageja 2008. aastal erinevate kirjalike lepingute alusel kostja saeveskisse kõrvalproduktide käitlemisseadme ja palgi etteandeliini. Pärast seda, kui kostja oli kõrvalproduktide käitlemisseadme ja palgi etteandeliini hagejalt vastu võtnud, tegi hageja kostja suulistel tellimustel samas saeveskis tasu eest ka muid töid, mida senised lepingud ei hõlmanud.
2 (9)
Hageja ja kostja sõlmisid suulise lepingu, mille järgi hageja kohustus tasu eest suurendama kostja saeveski hakkur-vibrokonveierit, valmistama, transportima ja paigaldama kostja saeveskisse hakke-purukolud, valmistama/müüma kostjale lintkonveieri mootori, trumlid, laagrid ja lõikedetailid. Lepingu sõlmimist tõendavad poolte e-kirjavahetus ja arved.
4.Hageja andis valmis tööd üle 15.12.2008 ning väljastas tööde kohta arve nr 80023 summas 222 312 krooni ja arve nr 80025 summas 259 005,75 krooni. Kostja tasus 13.01.2009 hagejale arve nr 80023 katteks 100 000 krooni, ülejäänud osa on kostja jätnud tasumata. Täielikult on tasumata arve nr 80025. Kostja põhivõlg hageja ees on 381 317,75 krooni (24 370,65 eurot). Kostja on viivitanud tasu maksmisega ning hagejal on õigus nõuda viivise maksmist hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 632,06 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks veel mittemuutunud viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni.
5.Hageja leiab, et arvel nr 80025 märgitud tööd olid lisatööd ja ei olnud hõlmatud lepinguga nr 1030/07. Arvel nr 80025 ei ole viidet lepingule nr 1030/07. Lepingus nr 1030/07 ei ole ette nähtud hakke-purukolude paigaldamist. Hageja kinnitab, et hakke-purukolude valmistamine ja paigaldamine oli eraldi töö (lisatöö) ehk see ei olnud hõlmatud lepinguga nr 1030/07. Kui see oleks nii olnud, oleks hind olnud selle töö võrra suurem. Poolte vahel on sõlmitud lepingud nr 1027/07 ja nr 1030/07, kuid need ei ole praegusel juhtumil asjakohased. Nimetatud lepingute täitmisel tekkisid kostjal makseraskused, mistõttu sõlmiti lepingud AS-ga SEB Liising, kus hageja müüs seadmed AS-le SEB Liising ning kostja sõlmis vastavad liisingulepingud. Kuivõrd lepingute esemed olid samad, lõppesid lepingud müügilepingute sõlmimisega. Seega ei ole nendele lepingutele tuginemine asjakohane.
6.Kostjal ei ole väidetavat leppetrahvi nõuet hageja suhtes, mida tasaarvestada. Hageja hinnangul ei ole tasaarvestus võimalik, kuna leping nr 1030/07, millest leppetrahvi nõue tuleneb, lõppes enne kui kostja väidetav tasaarvestusõigus tekkis. Hageja vaidleb vastu kõigile väidetele, millega kostja põhjendab oma väidetava leppetrahvi nõude olemasolu. Isegi kui leping oleks kehtinud ja hageja seda rikkunud, ei teatanud kostja mõistliku aja jooksul, et ta leppetrahvi nõuab. 10.02.2009 e-kiri ei sisalda selget teadet leppetrahvi nõudmise kohta ning kiri on tehtud olulise hilinemisega ja kostja on nõudeõiguse kaotanud VÕS § 159 lg 2 mõttes. Kostja tasaarvestuse avaldus ei ole lubatav ega kehtiv.
7.Alternatiivselt leiab hageja, et kui kohus tuvastab, et lepingut ei ole sõlmitud, on kostja saanud paigaldatud asjad ja teenused alusetult. Saadu väljanõudmine ei ole asjade olemuse tõttu võimalik ning seega on hagejal õigus nõuda saadu hariliku väärtusena 24 370,65 eurot.
8.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks tasu summas 24 370,65 eurot või alusetult saadu hariliku väärtuse rahaline hüvitis summas 24 370,65 eurot. Samuti palub hageja välja mõista hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 632,06 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis VÕS § 113 lgs 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni.
3 (9)
Kostja seisukoht
9.Kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid. Õige on hageja väide, et hageja pidi tegema kostja saeveskis tasu eest teatud töid, sh suurendama hakkur-vibrokonveierit ning tegema töid seoses hakke- ja saepuruliinidega. Ebaõige on hageja väide, et tal on õigus nõude kostjalt tasu esitatud arvete (nr 80023 ja nr 80025) alusel. Hageja poolt lisatud e-kirjast nähtub, et kostja oli valmis tegema viimase osamakse pärast seda, kui hageja teeb lõplikud parandused ja muudatused palgi etteandeliinil ja ümberehitustööd kraaptranspordiliinil. Kuna hageja jättis nimetatud tööd tegemata, siis ei pidanud kostja tasuma osa tasumata arvest nr 80023. Arve nr 80025 kohta märgib kostja, et on 10.02.2009 a e-kirjas keeldunud nimetatud arve maksmisest, kuna hageja on muutnud ühepoolselt lepingu sisu ning jätnud ehitamata liinid. Seega ei ole kostja tunnistanud, et tal on kohustus nimetatud arved tasuda.
10.Kostja on seisukohal, et arvel nr 80025 märgitud tööd teostati lepingute nr 1030/07 ja L08102757 raames ning viidatud lepingute alusel maksmisele kuuluva tasu (mitte täiendava tasu) eest. Leping nr 1030/07 on käesolevas vaidluses asjakohane ning AS SEB Liising toodi sisse vaid finantseerimise eesmärgil. Hageja ega kostja ei ole enne 17.08.2012 väitnud, et nendevahelised lepingud lõppesid AS SEB Liising kaasamisel. Koludega seotud materjali ja teenuse kuulumist lepingute alla näitavad järgmised asjaolud. Lepingu nr 1030/70 kohaselt pidid hakkekraapkonveierid olema kinniseid, kuivõrd esialgselt olid need ehitatud lahtiselt, tuli hagejal need lepingu kohaselt kinniseks ehitada. Sellise töö eest kostja arusaadavalt tasuma ei pidanud. 10.02.2009 kirjas on kostja hagejale teatanud, et arve nr 80025 ei ole esitatud põhjendatult ning hakke ja purukolud kuuluvad lepingu maksumuse sisse. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud ega tasu nõudnud mitme aasta jooksul. Seega on kolude ehituse eest hagejale tasutud lepingute nr 1030/07 ja L08102757 raames. Ka lintkonveieri ehitamine kuulus nimetatud lepingute alla, mis on tõendatud samuti pooltevahelise kirjavahetuse, protokolli nr 0912/08 ning joonistega. Seega on arvel nr 80025 kajastatud tööd tehtud lepingu raames ja nende eest hageja täiendavat tasu nõuda ei saanud. Isegi kui hagejal on kostja vastu arvest nr 80025 tulenev nõue, on kostja selle oma nõudega hageja vastu 27 927,34 euro ulatuses tasaarvestanud.
11.Kostjal oli hageja vastu leppetrahvi nõue summas vähemalt 22 500 eurot. 09.12.2008 kirjas teatas kostja hagejale, et hageja on kohustuse täitmisega seadme tarnimisel viivituses ja kostja nõuab selle eest leppetrahvi vastavalt lepingule nr 1030/07. Seadme tarnimise all on lepingus mõeldud seadmete kohaletoimetamist, paigaldamist, installeerimist, lõpetamist ja testimist. Tarne sai lõpetatuks lugeda pärast kõikide nende toimingute lõpetamist. Poolte kirjavahetusest nähtub, et puruärastussüsteem ei olnud tähtaegselt tarnitud ka veel 2009. a alguseks. Ka protokollis on rikkumine kajastatud ning see on allkirjastatud ka hageja esindaja poolt. Seega on hageja lepingut rikkunud ning kostjal on leppetrahvinõue. Samuti on kostja esitanud leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul.
12.Kostja on seisukohal, et arves nr 80023 näidatud tööd olid lisatööd, mis ei olnud hõlmatud ühegi varasema poolte vahelise lepinguga. Kostja hinnangul nähtub e-kirjavahetusest ajavahemikus 08.-14. jaanuar 2009. a, et kostja oli valmis arves nr 80023 näidatud tööde eest maksma 122 312 krooni (s.o allesjääva osa pärast 100 000 krooni maksmist) 2009. a jaanuari lõpus tingimusel, et hageja teeb eelnevalt ümberehitustööd kraap-transpordiliinil. Kostja 10.02.2009 teatisest nähtuvalt ei olnud hageja lõpetanud kraaptranspordiliini töid.
4 (9)
See oli põhjuseks, miks kostja jättis arve nr 80023 allesjäänud osa maksmata ning miks hageja ei ole kuni hagiavalduse esitamiseni nõudnud nimetatud summa tasumist.
13.Arves nr 80025 näidatud tööd on hõlmatud hageja ja kostja vahel 10. detsembril 2007 sõlmitud lepinguga 1030/07. Kostja leiab, et on 14.01.2009 e-kirjas keeldunud selgelt ja üheselt maksmast hagejale hakke-purukolude materjali, transpordi ja paigalduse ning lintkonveieri, mootori, trumli, laagrite ja lõikedetailide eest. Hageja ei ole e-kirjale vastu vaielnud ega kuni hagiavalduse esitamiseni arves nr 80025 näidatud tööde tegemise eest tasu nõudnud.
14.Kuivõrd kostja ei ole ülaltoodud põhjustel kohustatud tasuma arvet nr 80025, siis ei saa sellelt viivist arvestada ega nõuda. Arvel nr 80023 kajastatud tööde eest keeldus kostja tasumata osa tasumast kuni 2009. a jaanuari lõpuni. Seda tingimusel, et hageja teeb ümberehitustööd kraaptranspordiliinil. Hageja ei olnud 10.02.2009 teatisest nähtuvalt töid lõpetanud 10. veebruariks 2009. Sellest tulenevalt ei ole hagejal õigus arvel nr 80023 märgitud summalt viivist arvutada vähemalt kuni 10.02.2009. Kohtu põhjendused
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.
16.Hageja nõue põhineb 15.12.2008 arvel nr 80023 ja sama kuupäevaga arvel nr 80025. Kostja ei ole esitanud vastuväited ja on nõustunud hagiavalduses märgituga, mille kohaselt väljastas hageja algselt 15.12.2008 arve nr 80023 kogusummas 481 317,75 eurot, kuid kostja soovil vormistas arve nö ümber selliselt, et ühe arve asemel oleks kaks arvet, üks arve kajastaks hakkuri-vibrokonteineri suurendamist ja teine arve ülejäänud lisatööde osa. Asjaolu, et hageja poolt on kostjale arved esitanud loeb kohus tõendatuks hagiavaldusele lisatud arvetega (I kd tl 8,9,10).
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi tekib pooltevaheline võlasuhe lepingust. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Viidatud sätte lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hageja on kohtule esitanud 14.03.2008 A. T. (AS Barrus nõukogu esimees) e-kirja K. K. le (Italpak OÜ juhatuse liige), milles märgib, et vastavalt kokkuleppele ja tulenevalt tehnoloogilistele muudatustele SE poolt projekteeritavas AS Barrus saeveskis, palutakse suurendada hakkuri mudelit, vahetada hakku HAAS HTH 200x510 hakkuri HAAS HTH 200x610 vastu (II kd, tl 37). Hagiavaldusele lisatud poolte vahel toimunud meilisuhtlusest nähtuvalt on A. T. teatanud K. K. le, et esitada kauba koodile 7024 (hakkuri-vibrokonteineri suurendamine eraldi arve, AS Barrus teeb ülekande 100 xxx xxx-i kohe peale arve laekumist, OÜ Italpak teeb lõplikud parandused ja muudatused palgi etteandeliinil, tähtaeg 18.01.2009, ümberehitustööd kraaptransportöörliinil pos 103 (lepingus 1030/07), AS Barrus teeb viimase osamakse kauba kood 7024, tähtaeg jaan lõpp. Nädal 4 annab OÜ Italpak vastavalt lepingule 1029/07 palgiliini vastavalt kõikidele lepingupunktidele üle AS Barrus (tl 11).
5 (9)
Nähtuvalt 15.12.2008 arvest nr 80023 on kauba kood 7024, arve esitatud Italpak OÜ poolt, maksjaks on Barrus AS, arve tasumise tähtaeg on 22.12.2008. Arves on kauba nimetusena märgitud hakkuri-vibrokonteineri suurendamine (12000EUR), arve on esitatud summas 188 400,00 millele lisandub käibemaks 18 %, 33 912,00, kokku 222 312,00. Arve tasumise tähtajaks on märgitud 22.12.2008. Kostja on vastuses asunud seisukohale, et nimetatud arves näidatud töö so hakkuri-vibrokonveieri suurendamine on lisatöö ja kuna hageja jättis nimetatud töö lõpetamata, siis ei ole kostjal ka kohustust arvet täielikult tasuda. 18.Hinnates poolte poolt esiletoodud asjaolusid leiab kohus, et poolte vahel on VÕS § 635 sätestatud töövõtulepingust tulenevad õigussuhted. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Nähtuvalt kohtule esitatud e-kirjast tegi kostja AS Barrus Italpak OÜ-le ettepaneku vormistada vibrokonteineri suurendamise eest eraldi arve, mille hageja on arvega nr 80023 teinud (I kd tl 9). Kohtule esitatud siseriikliku laekumise teatisest nähtuvalt on Barrus AS 13.01.2009 tasunud Italpak OÜ-le 100 000.00 EEK ja makse selgitusse on märgitud „arve nr 80023 osaliselt (I kd, tl 7). Kohus nõustub hageja väitega selles, et AS Barrus on lubanud tasuda ülejäänud osamakse jaanuari lõpuks. Selle seisukohaga on nõustunud ka kostja. Kuigi kostja on esile toonud asjaolu, et arve nr 80023 teise osa tasumine toimub pärast seda, kui OÜ Italpak teeb lõplikud parandused ja muudatused palgi etteandeliinil, tähtaeg 18.01.2009, ümberehitustööd kraaptransportöörliinil pos 103 (lepingus 1030/07), AS Barrus teeb viimase osamakse kauba kood 7024, tähtaeg jaan lõpp, ei ole kostja menetluse jooksul tõendanud asjaolu, et hageja jättis mingid kokkulepitud tööd tegemata. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjapoolsed viited sellele, justkui hageja jättis lõplikud parandused ja muudatused palgi etteandeliinil ja ümberehitustööd kraaptranspordiliinil tegemata on väga üldsõnalised. Selliselt esitatud etteheite pinnalt ei saa kohus ega ka tavapäraselt heas usus käituv töövõtja (hageja) aru saada, mis olid need konkreetsed tööd, mis hageja tegemata jättis. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks pöördunud hageja poole konkreetsete tööde teostamiseks ja andnud kostjale selleks tähtaja. Kohus on eelmenetluses juhtinud poolte tähelepanu ka asjaolule, et arvet nr 80023 ei ole esitatud mitte etteandeliini paranduste, muudatuste ja ümberehitustööde eest, vaid arve on esitatud hakkuri –vibrokonveieri suurendamise eest (I kd tl 127). Kostja väited ja viited AS Barrus 10 veebruari 2009 e-kirjale ei ole antud arve puhul asjakohased, kuna selles kirjas on viidatud arvele nr 80025, mitte arvele 80023 (I kd, tl 63).
19.Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Poolte poolt esiletoodud asjaoludest järeldab kohus, et AS Barrus kasutab oma igapäevatöös hakkurit-vibrokonveierit ning seega on tehtud töö vastu võtnud. Samas ei ole ka AS Barrus vastustes kohtule väitnud, et ta Italpak OÜ poolt esitatud arves nr 80023 nimetatud tööd ei ole vastu võtnud, vaid nagu märgitud on ta asunud hakkurit-vibrokonveierit kasutama. Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda ka juhul, kui töö on tehtud puudustega, samas oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-80-08 p 22, 3-2-1-73-10 p 28).
6 (9)
Hageja on vastuses kohtule selgelt välja toonud, et lisatööd said valmis 15.12.2008, misjärel hageja esitaski kostjale arve nr 80023 summas 481 317,75 krooni. Hageja märgib ka seda, et lisatööde olemuse tõttu muutus töö vastuvõtmine võimalikuks töö valmimisega (I kd tl 137-138 p 4). Seega ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja oleks jätnud kokkulepitud töö lõpetamata.
20.Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et Italpak OÜ ja AS Barrus vahel olid töövõtulepingust tulenevad õigussuhted. Pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, hageja teostas arvel nr 80023 näidatud töö hakkuri-vibrokonveieri suurendamiseks, kostjal oli kohustus nimetatud töö vastu võtta, kostja kasutab nimetatud hakkurit-vibrokonveierit ning seega on kostja kohustatud hageja tehtud tööde eest tasuma. Arve nr 80023, 15.12.2008 on esitatud summas kokku 22 312,00 EEK-i, sellest on kostja tasunud 100 000. EEK-i, seega tuleb kostjalt välja mõista 122 xxx xxx-i so 7817,16 eurot.
21.Hageja on esitanud nõude tulenevalt arvest nr 80025, 15.12.2008 (I kd, tl 10). Hageja seisukoha kohaselt on nimetatud arve summas 259 005,75 EEK-i täielikult tasumata. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et nimetatud arve on täielikult tasumata. Nähtuvalt arvest nr 80025 on arve esitatud kaubakoodi 7025 eest, kauba nimetus hakke-purukolude materjal, transport, paigaldus summas 203 966,40 EEK-i ja kauba kood 7026 lintkonveieri mootor, trumlid, laagrid, lõikedetailid summas 15 530.00 EEK-i, kokku summa koos käibemaksuga 259 005,75 EEK-i (I kd, tl 10). Hageja on seisukohal, et ka nimetatud arvel näidatud tööd olid lisatööd, need lepiti eraldi kokku ning need tööd ei ole hõlmatud lepinguga nr 1030/07. Kostja on seisukohal, et nimetatud arves näidatud tööd on hõlmatud hageja ja kostja vahel 10.detsembril 2007 sõlmitud lepinguga nr 1030/07 ja L08102757. Kostja seisukoha kohaselt on hageja rikkunud lepingut sellega, et on ühepoolselt ilma kostjaga kooskõlastamata muutnud puruja hakkekonveierite layout ́i (ehk asetust) ja kostja peab oma kuludega tegema vajalikud ümberehitustööd. Arves näidatud tööd olid tehtud sellepärast, et hageja ei olnud täitnud nõuetekohaselt lepingut, kraapkonveier (pos 103) ei olnud nõutava pikkusega, pidi olema 27 meetrit oli 23,7 meetrit ning hageja poolt oli ühepoolselt muutnud puru-ja hakke- ja purukonveierite asetust ja seega oli vajalik lisakonveieri paigaldamine. 22.Kohtule esitatud lepingust nr 1030/07 nähtub alljärgnev (I kd, tl 167-174). Leping on sõlmitud AS Barrus kui ostja ja Italpak OÜ kui müüa vahel kõrvalproduktide käsitlemise liini kohta, mis käsitleb ca 400 lm3 haket ja saepuru ühes vahetuses. Kohtule esitatud müügilepingust nr L08102757 nähtuvalt on müüja Italpak OÜ ja ostja AS SEB Liising vahel ja lepingu tingimuste kohaselt müüja hangib ja müüb ning ostja ostab laitmatus töökorras saeveski puruärastussüsteemi (I kd, tl 141). Hageja selgitustest kohtule nähtub, et nimetatud leping AS SEB Liisinguga sõlmiti seoses müüdava kauba so saeveski puruärastussüsteemi hankimisega. Kohus märgib, et kuna lepingupooleks on AS SEB Liising ja pooled ei ole taotlenud tema menetlusse kaasamist, ei saa kohus otsuse tegemisel nimetatud lepingule tugineda, sest kohus ei saa otsustada selle isiku õiguste või kohustuste üle, keda ei ole menetlusse kaasatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga muuhulgas ka selles, et 15.12.2008 esitatud arve nr 80025 oleks seotud lepinguga nr 1030/07. Hageja on kohtul esitanud e-kirjavahetuse poolte vahel, millest nähtuvalt on 01.12.2008 Italpak OÜ saatnud omapoolse pakkumise AS-ile Barrus (I kd, tl 193-194). Selles on ära nimetatud tööd ja nende maksumus koos käibemaksuga.
7 (9)
Ka poolte poolt esitatud AS Barrus nõukogu esimehe A. T. 12.01.2009 e-kirjast Italpak OÜ juhatuse liikmele K. K. le on AS Barrus selgelt teinud ettepaneku lisatööde tegemiseks. Viidatud e-kirjas märgitakse selgelt ja üheselt, et: „Kalle teeks selle projekti ikka lõpuni ära. Meiepoolne pakkumine, mida on tarvis kokkuleppena vormistada. Nimetatud e-kirja punktis 6 märgitakse lepingut 1029/07, mitte 1030/07 (I kd, tl-d 11-12, 152-153). Viidatud e-kirjas on on AS Barrus ka selgelt väljendanud, et soovib Italpak OÜ-lt saada parandusi ja ümberehitustöid, samas ei ole viidatud, et Italpak OÜ ei oleks nõuetekohaselt täitnud mistahes muud poolte vahel sõlmitud lepingut ja kostja oleks nõudnud või andnud hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodu alusel nõustub kohus hageja väitega, et arve nr 80025 ei ole seotud lepinguga nr 1030/07, vaid on esitatud lisatööde eest. Asjaolu, et tegemist on lisatöödega, mis pole hõlmatud eelnevate lepingutega näitab ka Italpak OÜ juhatuse liikme K. K. kiri A. T. le, milles märgitakse muuhulgas osamakse ja lisatööde eest arve tasumist (I kd, tl 13). AS Barrus on 10.02.2009 saatnud e-kirja teel teatise Italpak OÜ-le, milles märgib, et arve 80025 ei ole esitatud põhjendatult, leping 1030/07 ütleb üheselt, et hakke ja saepuruliinid on kinnised, st kõik hakke ja purukolud kuuluvad antud lepingu maksumuse sisse (I kd, tl 63). Kohus märgib, et selliselt käitudes ei ole kostja käitunud VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõtte kohaselt. Kostja on algselt so 12.01.2009 ekirjas palunud 15.12.2008 hageja poolt esitatud koondarve vormistada kaheks eraldi arveks, mida hageja on ka teinud. Hageja poolt tehtud tööde tulemusena on hakke –purukolud ja lintkonveier võetud kostja poolt kasutusele. Alles veebruaris 2009 on kostja asunud väitma, et arve nr 80025 ei ole põhjendatud. Seega on kostja käitunud vastuoluliselt ja hea usu põhimõtte vastaselt, viies hageja eksitusse eraldi arvete esitamises. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et esitatud vastuväited on otsitud ja esitatud soovist oma lepingulisi kohustusi mitte täita (I kd tl 120-122). Asjaolu, et pooled pärast e-kirjade vahetamist ei vormistanud saavutatud kokkulepet kirjalikult, ei välista poolte vahel kehtiva suulise töövõtulepingu olemasolu. Kohus on märkinud, et VÕS § 11 järgi võib olla leping sõlmitud ka suuliselt. Kohus loeb tuvastatuks, et Italpak OÜ ja AS Barrus vahel on töövõtulepingust tulenevad õigussuhted, Italpak OÜ esitas arve nr 80025 AS-le Barrus hakke-purukolude materjali, transpordi, paigalduse ja lintkonveieri mootori, trumlid, laagrid, lõikedetailid eest ja kostja ei ole arvet tasunud. Eeltoodu alusel on AS Barrus kohustatud Italpak OÜ-le tasuma koos käibemaksuga 259 005,75 EEK-i so 16 553,48 eurot.
23.Kostja on 31.08.2012 vastuses esitanud tasaarveldusavalduse (I kd tl 180-185). Esitatud tasaarveldus avalduses leiab kostja, et tal on hageja vastu leppetrahvi nõue vähemalt 22 500 eurot (352 048,50 EEK). Kostja viitab kostja e-kirjale, milles on märgitud, et AS Barrus poolt nõutav summa 10.veebruari 2009 seisuga on 352 048,50. Kostja on leppetrahvi nõudes viidanud lepingule nr 1030/07 ja leidnud, et koos viivistega on leppetrahvi nõue summas 27 927,34 eurot. Hageja on vastuses viidanud, et kostja on saeveski puruärastussüsteemi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr L08102757 vastu võtnud ja seega pole alust keelduda arve nr 80025 tasumisest. Kohus märgib, et kohtule esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga 22.07.2008 nr L08102757 on üleandja Italpak OÜ ja vastuvõtja AS Barrus kinnitanud, et aktile alla kirjutades tunnistavad üleandja ja vastuvõtja, et üle on antud ja vastu võetud saeveski puruärastussüsteemid, mis täielikult komplektsed kasutuskõlbulikud ja vastavad lepingu tingimustele (I kd, tl 144). VÕS 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
8 (9)
Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest kohus saaks järeldada, et Italpak OÜ on kohustatud maksma AS-ile Barrus rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. Seega ei ole kohtu poolt tuvastatud VÕS § 197 sätestatud tasaarvestuse alused. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kohtus ei ole leidnud tuvastamist asjaolu, et hageja poolt esitatud nõue on seotud lepinguga nr 1030/07, seega ei saa sellel lepingul põhineda ka kostja leppetrahvi ja tasaarvestuse nõue.
24.Hageja on esitanud viivise tasu nõude, mis hagi esitamise seisuga so 14.12.2011 oli 5 632,06 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks veel mittemuutunud viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kostja on viivisenõudele vastu vaielnud ja leidnud, et kuna kostja ei ole kohustatud tasuma arvet nr 80025, ei saa ka sellest summast viivist arvestada ega nõuda. Arvel nr 80023 näidatud summast ei saa viivist arvestada vähemalt kuni 10.02.2009. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on tuvastanud, et kostjal tuleb hagejale tasuda 15.12.2008 esitatud arvete nr 80023 ja 80025 alusel tekkinud võlgnevus kokku 24 370,65 eurot, seega rahaline kohustus ning hagejal on õigus nõuda viivist. Hageja nõuab seadusejärgset viivist, milleks VÕS § 113 järgi oli käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas, alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Kohus rahuldab hageja viivisenõude selliselt, et mõistab kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 5 632,06 eurot ja alates hagi esitamisest veel mitte sissenõustavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses kuni 14.04.2013 käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimääras, millele lisandub seitse protsenti aastas, alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Kohus märgib, et hageja poolt sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 632,06 eurot koos tulevikus sissenõutava viivisega ei tohi ületada põhinõuet so 24 370,65 eurot. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja seega tuleb hageja Italpak OÜ menetluskulud jätta kostja AS Barrus kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.