Italpak OÜ hagi AS Barrus vastu 24 370.65 euro ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. aprilli 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Barrus määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): AS Barrus (RK: 10003755), esindaja advokaat Toomas Pikamäe Vastustaja (hageja): OÜ Italpak (RK: 10270580), esindaja advokaat Veiko Parts
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 18. aprilli 2012 määrus tühistada osas, millega maakohus jättis AS-i Barrus esitatud kaja rahuldamata ja arvas tasutud kautsjoni riigituludesse (määruse punktid 2 ja 3). Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.
2.Taastada menetlus tsiviilasjas nr 2 -11-61291 ja saata asi tagasi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
3.Tagastada AS-le Barrus 22. veebruaril 2012 kajalt tasutud kautsjon summas 1278.23 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa eurot ja 23 senti) eurot AS-i Barrus arveldusarvele nr 10402005684006 SEB Pangas.
5.Määrus saata punkt 3 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Italpak OÜ (hageja) esitas 14. detsembril 2011 hagi AS Barrus (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 6. veebruari 2012 tagaseljaotsusega hagi rahuldati. AS-lt Barrus mõisteti OÜ Italpak kasuks välja 24 370.65 eurot ja viivised 5 632.06 eurot ja alates 14. detsembrist 2011 viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures sissenõutav viivis ei tohi ületada põhinõuet. Menetluskulud jäeti AS Barrus kanda. Tartu Maakohus lahendas tsiviilasja tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei vastanud kohtule kirjalikult 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kohus oli kostjat eelnevalt hoiatanud, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest toimetati kostjale kätte TsMS § 323 lg 2 sätestatud korras 22. detsembril 2011 (tl 26). Seega oli kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest.
2.AS Barrus esitas 22. veebruaril 2012 kaja menetluse taastamiseks, vastuse hagiavaldusele ja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. TsMS § 407 lg 2 punkti 2 kohaselt ei või tagaseljaotsust teha, kui kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Tartu Maakohtu 21. detsembri 2011 kohtumääruses, millega hagi menetlusse võeti, ei selgitatud AS-ile Barrus hagile vastamata jätmise tagajärgi. TsMS § 415 lg 1 teise lause punkti 3 järgi võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. TsMS § 417 lg 2 teise lause alusel ei ole menetluse taastamiseks mõjuv põhjus vajalik, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Lähtudes eeltoodust on kostja seisukohal, et esineb alus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks. Samuti ei toimetanud kohus hagi kostjale või teda menetluses esindavale lepingulisele esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Tartu Maakohtu 21. detsembri 2011 kohtumäärus saadeti AS-ile Barrus tähitud kirjaga. Nähtuvalt postkontori andmete väljatrükist on Tartu Maakohtu kiri antud üle 22. detsembril 2011 valvur E.R. , kes on AS-i USS Security (endise nimega AS Pristis), mitte AS-i Barrus töötaja. AS Barrus sõlmis AS-ga Pristis
16.detsembril 2010 tehnilise valve täisteenuse lepingu, mille raames osutatavate teenuste hulka kuulus ka mehitatud valve teenus. Seega ei ole 21. detsembri 2011 kohtumäärust ega hagiavaldust AS-ile Barrus üle antud. Kostja viitab seejuures Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-19-09 p-le 15. TsMS § 415 lg 1 teise lause punkti 1 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. TsMS § 417 lg 2 teise lause alusel ei ole menetluse taastamiseks mõjuv põhjus vajalik, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.
3.Hageja leidis, et kajas esitatud väiteid ei anna menetluse taastamiseks seaduslikku alust. Täidetud olid tagaseljaotsuse tegemise kõik eeldused. Ebaõige on kostja väide, et maakohus ei teavitanud teda hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Vastav märge oli koos viitega TsMS §-le 407 Tartu Maakohtu 21. detsembri 2011 määruses. Seega on kohus kostjat nõuetekohaselt teavitanud hagile vastamata jätmise tagajärgedest ja tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Ekslik on kostja väide, et maakohus ei toimetanud hagi kostjale või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kohtumäärus ja hagi anti üle kostja ettevõtte valvurile, kes osutab püsivalt kostjale valveteenust, võtab regulaarselt vastu kostjale adresseeritud postisaadetisi ning kostja talub oma ettevõttes sellist praktikat. Hageja ei pea õigeks TsMS § 415 lg 1 p 1 kitsendavat tõlgendust, mille järgi juriidilisest isikust kostja esindajaks võib olla ainult juriidilise isiku seaduslik esindaja või juriidilist isikut menetluses esindav lepinguline esindaja. Olukorras, kui juriidilisest isikust kostjal ei ole veel menetluses lepingulist esindajat, saab TsMS § 323 lg-st 2 tulenevalt pidada TsMS § 415 lg 1 p-ga 1 kooskõlas olevaks menetlusdokumendi kätte toimetamist ka juriidilisest isikust kostja muule volitatud esindajale, mh esindajale talumisvolituse alusel.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus võttis AS Barrus poolt esitatud kaja menetlusse, kuid jättis 18. aprilli 2012 määrusega AS Barrus poolt esitatud kaja rahuldamata ja arvas AS Barrus poolt tasutud kautsjoni 1278.23 eurot riigituludesse. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei nõustunud kohus kostja väitega, et kostjat ei teavitatud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest. Menetlusse võtmise ja kirjaliku vastamise nõude määruse punktis I (selgitused ja kohustused kostjale) on kohus paksus kirjas ja allajoonitud kujul märkinud: „Tähtajaks vastuse mitteesitamisel võib kohus hageja taotlusel asja lahendada tagaseljaotsusega (TsMS § 407.“ Seega ei ole kostja väited kooskõlas määrusega. Seega olid TsMS § 407 lg 2 p 2 nõuded täidetud ning kohus tegi tagaseljaotsuse põhjendatult. Kostja taotles menetluse taastamist ka põhjusel, et hagi ei toimetatud kostjale või teda menetluses esindavale lepingulisele esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kohus kostja seisukohaga ei nõustunud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kohtumääruse ja hagimaterjalid vastu võtnud E.R. (tl 26) ja ka tagaseljaotsuse on vastu võtnud E.R. (tl 30). Teadetest nähtuvalt on menetlusdokumendid suunatud AS-le Barrus. Kõik kohtu poolt postiteenuse osutaja vahendusel saadetud menetlusdokumendid on tegelikult kostjani jõudnud, ta on need ka kätte saanud ning nendega tutvunud. TsMS § 307 lg 1 järgi on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium on viidatud sätet tõlgendanud viisil, et seadus ei nõua menetlusdokumendi kättetoimetamiseks alati selle isiklikku jõudmist saajani või tema esindajani (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-168-11 p 12). TsMS § 323 sätete järgi loetakse juriidilisele isikule menetlusdokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule. Kostja poolt esitatud lepingust nähtuvalt osutas AS-i USS Security (endise nimega AS Pristis) töötaja E.R. kostjale valveteenust ning seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale nõuetekohaselt kättetoimetatuks. Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud kostja territooriumil ning sellisel juhul kannab kättesaamise riski kostja. Üldteadaolevalt on valvatavad territooriumid ka suletud territooriumid, kus kõrvaliste isikute liikumine on piiratud (keelatud). Seega oleks eluliselt mõeldamatu, et postiteenuse osutaja oleks pidanud AS-i Barrus territooriumil leidma äriühingu seadusliku esindaja ning sellele isikule menetlusdokumendid üle andma. Kohus leidis, et isegi kui oletada, et AS-le Barrus teenust pakkunud valvur E.R. l ei olnud tõepoolest volitusi menetlusdokumentide vastuvõtmiseks, oleks tulnud sellest asjaolust koheselt kohtule teatada. Olukorda, kus juriidiline isik saab menetlusdokumendid kätte, kuid nendele ei reageeri, ei saa tõlgendada äriühingu, antud juhul kostja kasuks. Kostja käitumisest ei saa järeldada menetlusõiguste heauskset kasutamist. Ülaltoodu alusel leidis kohus, et kaja tuleb jätta rahuldamata ja menetlus taastamata. Kajas ei ole esile toodud mõjuvaid põhjusi, miks hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude saanud isikul oli takistatud menetlustoimingu tegemine või kohtule sellest teatamine. Kohus ei tuvastanud antud juhul TsMS § 415 lg 1 p-des 1 ja 3 asjaolusid. Menetlusdokumendid anti üle allkirja vastu AS-ile Barrus teenust pakkuvale isikule (kostja kasutuses olnud territooriumil ning seega lasub kättesaamise risk kostjal), määruses oli märgitud hoiatus mittevastamise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse tegemine oli seaduse kohaselt lubatud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.AS Barrus esitas Tartu Maakohtu 18. aprilli 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 18. aprilli 2012 kohtumääruse ning teha uus kohtumäärus, millega kaja rahuldada, taastada tsiviilasjas nr 2-11-61291 menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule. Määruskaebuse esitaja palub tagastada ka kajalt tasutud kautsjon. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei toimetatud hagi kostjale või tema lepingulisele esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega. TsMS § 415 lg 1 teise lause punkti 1 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. TsMS § 417 lg 2 teise lause alusel ei ole menetluse taastamiseks mõjuv põhjus vajalik, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Lähtudes eeltoodust oleks Tartu Maakohus pidanud kaja rahuldama; 2) ei saa AS-i USS Security (endise nimega AS Pristis) töötajale valvur E.R. le kättetoimetamist võrdsustada AS-le Barrus kättetoimetamisega. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendites tsiviilasjades nr. 3-2-1-152-06; nr 3-2-1-19-09; nr 3-2-1-54-09; 3) on ebaõige kohtumääruse viide TsMS § 307 lõikele 1, §-le 323 ja Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-168-11. Nimetatud sätted ega viidatud otsus ei seondu tagaseljaotsuse tegemise lubatavuse või kaja rahuldamise või rahuldamata jätmisega; 4) ei ole asjakohane maakohtu väide, nagu oleks eluliselt mõeldamatu, et postiteenuse osutaja oleks pidanud valvataval AS-i Barrus territooriumil leidma äriühingu seadusliku esindaja ning sellele isikule menetlusdokumendid üle andma. Pole kindlaks tehtud, et postitöötaja oleks proovinudki seaduslikku esindajat leida; 5) pole valvatud ja suletud territoorium iseenesest takistuseks hagi ja menetlusse võtmise määruse TsMS § 415 lg 1 p 1 alusel kätte toimetamisel. Maakohus jättis kasutamata võimaluse menetlusdokumentide AS Barrus juhatuse liikmele e-posti teel kättetoimetamiseks. Vastavad kontaktandmed on olemas internetis AS Barrus kodulehel; 6) AS Barrus nõustub, et menetlusse võtmise ja kirjaliku vastamise nõude määruses sisaldus viide tagaseljaotsuse tegemise võimalusele ja ei vaidlusta kohtumäärust motiivil, et AS-i Barrus ei teavitanud tagaseljaotsuse võimalusest.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Vastustaja leidis, et vaidlustatud Tartu Maakohtu 18. aprilli 2012 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning menetluse taastamiseks puudub alus. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei ole õige TsMS § 415 lg 1 p 1 kitsendav tõlgendus, mille järgi juriidilisest isikust kostja esindajaks, kellele kohus võib hagi kätte toimetada, on ainult juriidilise isiku seaduslik esindaja või juriidilist isikut menetluses esindav lepinguline esindaja. TsMS § 323 lg-ga 2 koostoimes saab TsMS § 415 lg 1 p-ga 1 kooskõlas olevaks pidada ka menetlusdokumendi kättetoimetamist juriidilisest isikust kostja muule volitatud esindajale, mh esindajale talumisvolituse alusel. Kostja ettevõtte valvur osutab püsivalt kostjale valveteenust, võtab regulaarselt vastu kostjale adresseeritud postisaadetisi ning kostja talub seda. Seetõttu on hageja seisukohal, et kostja ettevõtte valvurile allkirja vastu hagi üleandmisega tuleb lugeda hagi ka kostja esindajale kättetoimetatuks isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) leitakse Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-168-11 p 12, et TsMS 36. ptk näeb erinevate kättetoimetamise viiside puhul ette erinevad kättetoimetamise kohad, kust menetlusdokumentide kättesaamise riski kannab saaja. Praeguses asjas toimetas maakohus hagi kostjale kätte TsMS § 323 lg 2 sätestatud korras, andes hagi allkirja vastu üle kostja ettevõtte territooriumil (äriruumis) kostja ettevõtte valvurile. Kuivõrd TsMS § 323 paikneb seaduse 36. peatükis, kannab seega praeguses asjas hagi kättesaamise riski kostja. Arvestades pääsu kostja territooriumile, on eluliselt mõeldamatu, et
postitöötaja hakkaks seal seaduslikku esindajat otsima. Hagi jäi kostja seaduslikule esindajale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetamata kostjast endast tulenevatel asjaoludel ja kostja süül, seega puudub kostjal sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust alus kaja esitamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et AS-i Barrus määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu
18.aprilli 2012 määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas tuleb menetlus taastada ja saata tagasi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
8.TsMS § 415 lg 1 p 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse peale kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Asjas puudub vaidlus selle üle, et 22. detsembril 2011 toimetati hagi allkirja vastu üleandmisega kätte kostja ettevõttes valvurina töötanud E.R. le. E.R. tööandjaks oli AS USS Security. Vaidluse all on küsimus, kas E. R. saab käsitleda kostja esindajana. Riigikohus on sarnaste faktiliste asjaoludega lahendis nr 3-2-1-152-06 p-s 13 selgitanud, et TsMS § 323 võimaldab menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis, nt sekretärid, kantseleitöötajad, turvateenistujad. Siiski ei saa sellist kättetoimetamise viisi lugeda dokumendi kättetoimetamiseks juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu TsMS § 415 lg 1 p 1 ja ka p 2 tähenduses. TsMS § 415 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja TsMS § 218 tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja. Sama seisukohta on Riigikohus kinnitanud veel ka lahendites 3-2-1-19-09 p-s 15 ja 3-2-1-54-09 p-des 10-12. Praegusel juhul ei saa valvur E. R. pidada AS-i Barrus seaduslikuks esindajaks või lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 tähenduses. Seetõttu ei saa hagimaterjalide E.R. le allkirja vastu kättetoimetamist samastada hagimaterjalide AS-le Barrus isiklikult allkirja vastu kättetoimetamisega. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja seisukoht, et vaidlustatud määruse viide TsMS § 307 lõikele 1, §-le 323 ja Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-168-11 on ebaõige. Nimetatud sätted ega viidatud otsus ei seondu tagaseljaotsuse tegemise lubatavuse või kaja rahuldamise või rahuldamata jätmisega.
9.TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel. AS-le Barrus tuleb tagastada kautsjon 1278.23 eurot.
10.TsMS § 417 lg 4 kohaselt võib määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus määruskaebuse rahuldab, siis ei saa ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebust.
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.