Vastustaja (kostja): Lüganuse HVM OÜ (registrikood: 10001207; asukoht: Kiviõli tee 21, Lüganuse alevik, Lüganuse vald, 43301); esindaja: advokaat Allan Valk (JeweLex Advokaadibüroo OÜ; asukoht: Sompa 3, Jõhvi, 41533; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 28. novembri 2013. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Tagastada Endel Haugasele kohtuotsuse jõustumisel järgmised tõendid: 1) Lüganuse HVM OÜ 01. märtsi 2012 kiri nr 3-5/2012; 2) E. Haugas’e esindaja 04. aprilli 2012 kiri; 3) E. Haugas’e esindaja 22. juuli 2012 kiri; 4) Lüganuse HVM OÜ 17. augusti 2012 kiri; 5) E. Haugas’e esindaja 18. oktoobri 2012 kiri. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus apellant Endel Haugase kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Endel Haugas (edaspidi hageja) esitas 12. augustil 2013 hagiavalduse Lüganuse HVM OÜ (edaspidi kostja) vastu Lüganuse HVM OÜ 25. juuli 2011 osanike otsuse tühisuse tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 25. juulil 2011 Lüganuse HVM OÜ juhatuse koosolek. Sellel ajal olid Lüganuse HVM OÜ juhatuse liikmed ja osanikud Endel Haugas ja Aivar Veiser ning Marje Veiser (ühisosanikud), kellele mõlemale kuulus osaühingus 50%-ne osa. Juhatuse koosolekul oli arutelu all osanike koosoleku päevakord, põhikirja uue redaktsiooni kinnitamine, osakapitali suurendamine ning osade jaotuse ettepanek ning uue osaniku kandidatuur. Samas määrati uue osa eest tasumise ulatus, viis ja aeg. Juhatuse koosoleku kohta koostati protokoll, millele on hiljem kantud käsitsi parandus, et tegemist on osanike koosoleku protokolliga. Lüganuse HVM OÜ osanike koosolekut eraldi ei toimunud, kuid vormistati osanike otsus 25. juuli 2011 dokumendiga nr A1101-1. Osanike otsusega kinnitati OÜ Lüganuse HVM OÜ põhikiri uues redaktsioonis ja senise kahe osa asemel kolm osa. Uueks osanikuks nimetati Marje Veiser, kellele kuulub osa nimiväärtusega 639 eurot, samuti määrati uue osa eest tasumise viis ja aeg. Viru Maakohtu registriosakonnale esitati avaldus ja täiendavad dokumendid, mille alusel tehti Lüganuse HVM OÜ registrikanded 11. augustil 2011. Hagiavalduse kohaselt ei vastanud registriosakonnale esitatud dokumendid osaühingus koostatud dokumentidele. Hageja on Lüganuse HVM OÜ osanike nimekirjale vastu vaielnud, kuid kuna kostja ei ole hageja nõudel hagejale alusdokumente osanike nimekirja kannete kohta edastanud, oli hageja dokumentide saamiseks sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja sai Lüganuse HVM OÜ 25. juuli 2011
juhatuse koosoleku ja 25. juuli 2011 osanike otsuse dokumentide koopiad kohtumenetluse teel (tsiviilasjas nr 2-12-47009) 2013. aastal. Hagiavalduse kohaselt on 25. juuli 2011 osanike otsused tühised osanike koosoleku kokkukutsumise korra ja otsuse tegemise nõude olulise rikkumise ning seadusega vastuolu tõttu, nende otsuste alusel tehtud registrikanded rikuvad olulisel määral hageja õigusi. Lüganuse HVM OÜ 25. juuli 2011 kuupäevaga vormistatud osanike otsuse ja 11. augusti 2011 registrikannete alusel on hageja osa suurus osakapitalist vähenenud 40%-le ning uue osa väljastamisel on teistele osanikele võõrandatud 20% ettevõtte varadest, sh jaotamata kasumist. Lüganuse HVM OÜ juhatus ei ole osanike koosoleku teadet osanikele välja saatnud, millega rikkus äriseadustiku (edaspidi ÄS) §-des 171 ja 172 sätestatud kohustust. ÄS § 1721 kohaselt ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid. Lüganuse HVM OÜ 25. juuli 2011 otsusest ei ilmne, kes võtsid koosolekust osa ja kuidas hääled jagunesid. Koostatud ei ole ÄS § 171 lg 4 kohast osanike nimekirja. Hagiavalduse kohaselt ei olnud M.Veiser’il võimalik saada uueks osanikuks, kuna see oleks vastuolus ÄS § 148 lg-ga 4, mille kohaselt võib igal osanikul olla vaid üks osa. M.Veiser oli abielus A.Veiser’iga ning neile kuulus ühiselt üks osa. M.Veiser’il oleks olnud õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja, kuid sellega ei omandanuks ta eraldi osa. M.Veiser’ile uue osa väljastamine tähendas sisuliselt M.Veiser’i ja A.Veiser’i ühisosa suurenemist, milleks hageja pole oma nõusolekut andnud. Seega on uue osa väljastamine ning M.Veiser’i osanike nimekarja kandmine seadusevastased. ÄS 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see täies ulatuses rahuldamata. 25. juulil 2011 toimus Lüganuse HVM OÜ osanike, mitte osaühingu juhatuse koosolek, nagu väidab hageja hagiavalduses. Osanikele oli eelnevalt nõuetekohaselt edastatud kutsed. Koosolekul osalesid kõik osaühingu osanikud ning kooskõlas ÄS § 1721 on osanikud sel juhul õigustatud otsuseid vastu võtma isegi siis, kui on rikutud kokkukutsumise korda. Koosoleku protokollist nähtuvasse koosoleku päevakorda lülitatud päevakorrapunktid käsitlesid küsimusi, milles on otsuse vastuvõtmise õigus üksnes osanikel, mitte juhatuse liikmetel. Ainuüksi inimlik eksitus selles osas, et osanike koosoleku protokolli pealkirjas on ekslikult kirjutatud sõna „juhatuse“, ei anna alust väita, et toimus juhatuse koosolek. Koosolekule olid kutsutud just osanikud, mitte juhatuse liikmed, ning osanikke on koosolekust teavitatud, mille kohta on koosoleku protokollis vastav viide („Edastatud koosoleku kutsega on osanikke päevakorrast teavitatud“). Selle kohta ei olnud koosoleku läbiviimisel ühelgi osanikul vastuväiteid. Asjakohane ei ole hageja väide, et 25. juuli 2011 osanike otsusest ei ilmne, kes võtsid koosolekust osa ja kuidas hääled jagunesid. 25. juuli 2011 osanike koosoleku protokollis on need andmed märgitud, seega esitati äriregistrile nii osanike otsus (millest nähtuvad osanike poolt vastuvõetud otsused) kui ka osanike koosoleku protokoll, kust nähtub koosolekul osalenud osanike häälte jagunemine. Seega vastasid äriregistrile esitatud dokumendid täies ulatuses 25. juulil 2011 toimunud koosolekul vastuvõetud osanike otsustele. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et M.Veiser’il ei olnud võimalik saada osanikuks. Asjaolu, et M.Veiser oli abielus A.Veiser’iga ning A.Veiser oli Lüganuse HVM OÜ osanik
ning kantud osanike nimekirja, ei tähenda äriseadustiku regulatsiooni kohaselt automaatselt seda, et M.Veiser oli osa ühise omanikuna samuti Lüganuse HVM OÜ osanik. M.Veiser’il ei olnud ühte osa ÄS § 148 lg 4 mõttes. Abikaasade varasuhted võivad olla reguleeritud erinevalt, st alati ei teki abikaasade vahel ühisomandit. Ainuüksi abielus olemise fakt ei tähenda seda, et abielu jooksul omandatud vara on alati abikaasade ühisomandis. Seetõttu oli M. Veiser’ile uue osa väljastamine seaduspärane. Pärast vaidlusaluste osanike otsuste vastuvõtmist osanike poolt on järgmise kahe aasta jooksul toimunud mitmeid Lüganuse HVM OÜ osanike koosolekuid. Mitte ühelgi koosolekul ei ole hageja vaielnud vastu osade ja häälte jagunemisele osanike vahel. Kostja leidis, et ei ole võimalik tuvastada otsuste tühisust, milliseid on hilisemalt osanike otsusega muudetud ja sisuliselt heaks kiidetud. Hageja käitumine on TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõttega vastuolus olev pahauskne käitumine. Kostja leidis, et M.Veiser’i osanikuna osanike nimekirja kandmine ei ole registrikanne äriseadustiku mõttes, mistõttu on alusetu ja põhjendamatu vastav hageja väide registrikande seadusevastasuse kohta. Osanike kohta andmete säilitamine äriregistris ei ole rikkunud hageja õigusi.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 28. novembri 2013 otsusega hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hagiavaldus Lüganuse HVM OÜ 25. juuli 2011 osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks on esitatud ÄS § 1771 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Maakohus asus seisukohale, et 25. juulil 2011 toimus osanike koosolek ning viide juhatuse koosolekule oli ilmselge eksimus protokolli vormistamisel. Osanike koosolekuga oli tegemist seetõttu, et äriregistrile esitati lisaks protokollile OÜ Lüganuse HVM osanike otsus, kus kinnitati protokollis kajastatud otsustused põhikirja muutmise, osakapitali suurendamise ja uue osaniku osa eest tasumise viis ja aeg. Põhikirja muutmine ja osakapitali suurendamine on osanike, mitte juhatuse, pädevus ning A. Veiser ja E. Haugas allkirjastasid koosoleku protokolli osanike, mitte juhatuse liikmetena. Maakohus leidis, et koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Antud juhul olid osaühingu juhatuse liikmed ja osanikud samad isikud, seega pidi hageja juhatuse liikmena olema teadlik juhatuse otsusest osanike koosoleku kokkukutsumise kohta ja kuna ta ei eita 25. juuli 2011 koosolekul osalemist, siis võib sellest järeldada, et osanike koosoleku aeg ja koht olid talle teada. Koosoleku protokollist ei nähtu, et hageja oleks esitanud teisele osanikule pretensioone osanike koosoleku kokkukutsumise osas. Hageja väide osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta on paljasõnaline. Kui juhatuse liikmed, kes kutsusid vastavalt ÄS § 171 kokku osanike koosoleku, langevad kokku osanikega, siis on ÄS § 172 lg 1 nõuded koosoleku kokkukutsumise korra kohta täidetud. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et koosoleku protokollist ei nähtu, kes võtsid koosolekust osa ja kuidas hääled jagunesid. 25. juuli 2011 osanike koosoleku protokolli kohaselt on mõlemad osanikud hääletanud kõikides päevakorrapunktides otsuste vastuvõtmise poolt ning ÄS § 174 lg 1 nõue oli otsuse vastuvõetuks lugemiseks täidetud. Maakohus asus seisukohale, et ÄS § 148 lg 4 ja § 165 lg 1 ei välista osanike õigust vastu võtta otsus uue osa väljastamiseks uuele osanikule, kes on ühe osaniku abikaasa.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Endel Haugas esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi, s.o tuvastada Lüganuse HVM OÜ 25. juuli 2011 otsuste tühisus. Apellant palub menetluskulud jätta kostja kanda. Apellandi hinnangul kohaldas kohus kohtuotsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõigust ning jättis tähelepanuta kohtuasjas tähtsust omavad asjaolud. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus tõdenud, et koosoleku kutsus kokku juhatus, kuid kohus pole seejuures tuginenud ühelegi tõendile, mille alusel on ta sellisele järeldusele jõudnud. Kohtu seisukoht, et juhatuse liikmete ja osanike kokkulangemise korral ei ole rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, eeldab, et juhatuse koosolek toimus. Kohus pole tuvastanud, kas eelnevalt on toimunud juhatuse koosolek, kus on otsustatud kõik osanike koosoleku ettevalmistamiseks vajalikud küsimused; 2) ei ole koosoleku teade vaid informatsioon koosoleku aja ja koha kohta, vaid see peab tagama, et osanikul on võimalus kujundada oma seisukoht koosolekul otsustavate küsimuste suhtes. Kuna 25. juulil 2011 toimunud koosolekul arutati küsimusi, mis olid olulise tähtsusega nii osanike kui osaühingu suhtes – põhikirja muutmine, osakapitali suurendamine, osa väljastamine uuele osanikule, ning 25. juulil 2011 toimunud koosolek oli ainuke koosolek, siis oli tegemist vaid osanike koosolekut ettevalmistava juhatuse koosolekuga; 3) on maakohus jätnud tähelepanuta, et koosolekul osales kolm osanikku – Endel Haugas ning ühisosanikud Aivar Veiser ja Marje Veiser (abikaasad). Seega pidi protokoll kajastama kolme osaniku tahteavaldust. Koosoleku protokollist ei ilmne, kuidas ühisosanikud hääletasid. Samuti ei ilmne, et üks ühisosanik oleks volitanud teist ühisosanikku teda esindama; 4) on maakohus jätnud tähelepanuta apellandi väite, et seadusvastane on olukord, kus üks osanik omab kahte osa. M.Veiser ei saanud samaaegselt olla ühisosanik koos A. Veiseriga ning uue osa osanik. ÄS § 148 lg 4 järgi, kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Uue väljastatud osa liitmine ühisosale ning selle nimiväärtuse muutmine olnuks jällegi vastuolus eelnevalt vastuvõetud põhikirjaga. Põhikirja järgi oli osaühingul kolm osa. Osakapitali suurendamisel olemasolevatele osanikele näeb äriseadustik ette osade nimiväärtuse suurendamist (ÄS § 1921 punkt 2). Lüganuse HVM OÜ koosolekul sellist otsust ei tehtud; 5) on maakohus jätnud tähelepanuta apellandi väited, et osanike koosoleku otsused on tühised, kuna need ei vasta apellandi tahtele. Lüganuse HVM OÜ 25. juuli 2011. a koosolek oli ette valmistatud ja läbi viidud selliselt, et apellant ei saanud aru toimunud koosoleku tähendusest (mis koosolekuga on tegemist) ja selle tagajärgedest (toimus osade jaotuse muutus). Apellant töötas Lüganuse HVM OÜ-s bussijuhina. Ta oli osaühingu asutaja, kuid igapäevasest juhtimisest osa ei võtnud. Ta ei osanud kasutada ID kaarti ja usaldas allkirjade andmiseks ID kaarti A. Veiseri kätte; 6) on heade kommetega vastuolus tehing, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (TsÜS § 86 lg 2). Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine (TsÜS § 86 lg 1). Lüganuse HVM OÜ’l puudus vajadus suurendada osakapitali. Apellant ei ole andnud nõusolekut olemasolevate osade jaotuse muutmiseks. Koosoleku
ettevalmistamise ja läbiviimise korra rikkumise tõttu ei olnud apellandil võimalik kujundada oma seisukohta koosolekul otsustatavate küsimuste suhtes.
5.Vastustaja Lüganuse HVM OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastustaja leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus. Vastustaja jääb kõigi väidete ja põhjenduste juurde, millistele on ta tuginenud Viru Maakohtule 18. augustil 2013. a esitatud vastuses hagile Vastuväidete kohaselt: 1) on apellandi väited vastuolulised ja vasturääkivad. Esmalt väidab apellant, et eelnevat juhatuse koosolekut toimunud ei ole, seejärel leiab apellant, et tegu oli siiski juhatuse koosolekuga. Kui osanike koosolekut ei oleks toimunud, poleks saanud rikkuda ka selle kokkukutsumise korda; 2) ei pidanud kohus tuvastama, kas osanike 25. juuli 2011 osanike koosolekule eelnes juhatuse koosolek, kuna sellise juhatuse koosoleku toimumine ei ole osanike koosoleku toimumise eelduseks; 3) on maakohus õigesti leidnud, et tegemist oli osanike koosolekuga ning osanikud olid päevakorrast teadlikud. Apellant on oma allkirjaga protokollil seda asjaolu ka kinnitanud; 4) on apellandi väited, et ta oli teadmatuses ega saanud aru koosoleku tähendusest, täiesti paljasõnalised ja otsitud ning põhjendamatud. Apellant ise kinnitas oma apellatsioonkaebuses, et 25. juulil 2011 toimunud koosolekul ka reaalselt arutati protokollis kajastatud küsimusi; 5) koosoleku protokolli kohaselt olid koosoleku päevakorda lülitatud üksnes need küsimused, mille osas on otsuse vastuvõtmise õigus üksnes osanikel, mitte juhatuse liikmetel. Protokollis on märgitud, et kutsega on päevakorrast teavitatud osanikke, mitte juhatuse liikmeid. Koosoleku protokollile alla kirjutanud isikud on protokolli allkirjastanud osanikena ja mitte juhatuse liikmetena. 25. juuli 2011 osanike otsuse nr A1101-1 punktis 3 on otsene viide samal päeval, s.o 25. juulil 2011 toimunud osanike koosolekule ja sellel koosolekul koostatud protokollile. Kõik viidatud asjaolud kinnitavad vastustaja väidet, et 25. juulil 2011 toimus Lüganuse HVM OÜ osanike koosolek, mis oli kokku kutsutud nõuetekohaselt ning osanike poolt võeti vastu õiguspärased otsused; 6) tulenevalt ÄS § 175 lg-st 2 tuleb äriregistrile esitatavale avaldusele lisada osanike otsus põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokoll või hääletusprotokoll ja põhikirja uus tekst. 25. juuli 2011 osanike koosoleku protokollist ilmnevad andmed selle kohta, kes võtsid koosolekust osa ja kuidas hääled jagunesid. Seega vastasid äriregistrile esitatud dokumendid täies ulatuses 25. juulil 2011 toimunud koosolekul vastuvõetud osanike otsustele; 7) vaidlust ei saa olla selle üle, kas koosolekul olid osanikud õigustatud otsuseid vastu võtma või mitte, sest koosolekul osalesid kõik osanikud. Kuna antud juhul olid osanikud õigustatud otsuseid vastu võtma, siis ei saa olla vaidlust selle üle, kas vastu võetud otsused olid tühised kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Apellant pole järgnevatel koosolekutel kordagi väljendanud enda mittenõustumist osade või häälte jagunemises; 8)
07.septembri 2012 otsusega muudeti 25. juuli 2011 otsust põhikirja muutmise kohta. Vastustaja on seisukohal, et ei ole võimalik tuvastada selliste otsuste tühisust, milliseid on
hilisemalt osanike otsusega muudetud ja sisuliselt heaks kiidetud. Otsuste muutmine tähendab sisuliselt seda, et osanikud on leidnud, et varasemad otsused olid õiged, kuid neid tuleb teatavate asjaolude tõttu muuta. 07. septembri 2012. a otsuse alusel on tehtud ka uus registrikanne; 9) on väär apellandi väite, et osaühingul oli tegelikkuses kolm osanikku ning protokollist ei nähtu kolmanda osanikku tahteavaldust. Vastustaja on nõus maakohtu seisukohaga, et otsuse tegemise ajal oli ühingus vaid kaks osanikku ning nende hääletamistulemused kajastuvad protokollis. M. Veiser ei olnud äriseadustiku regulatsiooni ja mõtte kohaselt Lüganuse HVM OÜ osanik. Marje Veiser võis küll olla osa ühisomanik, mis tekitaks perekonna- või pärimisõiguslikke tagajärgi. Juhul kui osaühingu osa kuulub mitmele isikule ühiselt, siis võivad isikud osast tulenevaid õigusi teostada üksnes ühiselt. Seega ei teki nn kahte osanikku, vaid on kaks isikut, kes teostavad osast tulenevaid õigusi ühiselt; 10) apellant ei ole hagis väitnud, et ta ei saanud aru toimunud koosoleku tähendusest ja selle tagajärgedest, samuti seda, et vastuvõetud otsused olid vastuolus heade kommetega. Tegemist on uute asjaolude esitamisega, mida pole kuidagi põhjendatud. Mitte keegi peale apellandi enda ei ole kasutanud apellandi ID-kaarti, vastupidised apellandi väited on täiesti alusetud.
6.Apellant esitas 14. märtsil 2014 täiendavad seisukohad ja järgmised tõendid: 1) Lüganuse HVM OÜ 01. märtsi 2012 kiri nr 3-5/2012; 2) E. Haugas’e esindaja 04. aprilli 2012 kiri; 3) E. Haugas’e esindaja 22. juuli 2012 kiri; 4) Lüganuse HVM OÜ 17. augusti 2012 kiri; 5) E. Haugas’e esindaja 18. oktoobri 2012 kiri. Apellant ei ole oma 14. märtsi 2014 menetlusdokumendis põhjendanud, miks ta ei saanud neid tõendeid varasemas menetluses esitada ning millist tähtsust nad omavad käesoleva asja lahendamisel.
7.Apellant leiab, et osanike koosoleku kokkukutsumiseks oli vajalik juhatuse poolt eelnevalt koostada päevakord, otsuste eelnõude projektid ning määrata aeg koosoleku läbiviimiseks. Selliste otsuste vastuvõtmine juhatuse poolt toimub reeglina koosolekute vormis. Ainuke dokument, mis viitab osanike koosoleku ettevalmistamisele, on 25. juuli 2011 juhatuse koosoleku protokoll. Kui kohus asus seisukohale, et 25. juuli 2011 koosoleku protokoll on osanike koosoleku protokoll ja apellant pidi juhatuse liikmena olema informeeritud koosoleku toimumisest, siis on kohtul ka kohustus tuvastada eelneva juhatuse koosoleku toimumine. Apellant vaidlustab vastustaja väite, et apellant pole kordagi vaielnud vastu osade jagunemisele osaühingus. Apellant on korduvalt nõudnud selgitust osanike nimekirja kohta ning on nõudnud kõiki juhatuse ja osanike koosoleku dokumentide esitamist. Apellant ei nõustu vastustaja väitega, et 07. septembri 2012 osanike otsusega on heaks kiidetud 25. juuli 2011 otsused osakapitali suurendamise ja uue osaniku osaühingusse sisenemise kohta. Osanike koosolekul tuli lähtuda olemasolevast ametlikust osanike nimekirjast. Apellant on heade kommetega vastuolule viidanud nii hagiavalduses kui ka kohtuistungil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et hageja nõue 25. juuli 2011 osanike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ei ole põhjendatud. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid põhjendusi oma otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. ÄS § 1721 kohaselt on osanike koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise korral sellisel koosolekul tehtud otsused tühised. Nimetatud põhimõttest on ainult üks erand. Nimelt kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud, siis on osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ja rikkumised koosoleku kokkukutsumisel ei mõjuta osanike otsuste kehtivust. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et vaidlusalusel koosolekul 25. juulil 2011 osalesid mõlemad (Endel Haugas ja Aivar Veiser) Lüganuse HVM OÜ osanikud. Seega oli see koosolek õigustatud vastu võtma kõiki otsuseid, mis olid seaduse või põhikirja järgi osanike pädevuses, sh otsuseid põhikirja muutmiseks ja osakapitali suurendamiseks. Kuna osanike koosolekul osalesid kõik osanikud, siis ei oma otsuste kehtivuse hindamisel tähtsust, kes oli selle koosoleku kokku kutsunud ning kas järgitud oli koosoleku kokkukutsumise korda. Asjaolu, et tegemist oli just osanike koosoleku otsusega, on tõendatud vastava protokolliga. Apellandi seisukoht, et tegemist saab olla osanike koosolekut ettevalmistava juhatuse koosolekuga, on ekslik, sest protokolli kohaselt on osavõtjate poolt kinnitatud osanike koosoleku päevakord ning päevakorda olid võetud küsimused, mis on seaduse järgi just osanike, ja mitte juhatuse, pädevuses. Samal koosolekul on koosolekust osavõtjad võtnud vastavuses päevakorraga vastu ka osanike pädevusse kuuluvad otsused. Juhatuse koosolekul ei saa vastu võtta osanike ainupädevusse kuuluvaid otsuseid. Seadus ei näe ette juhatuse koosoleku pidamise kohustust enne osanike koosolekut. Osanike 25. juuli 2011 otsused on vormistatud eraldi dokumendina, mis on vormistatud koosolekuga sama kuupäevaga ja millele on alla kirjutanud mõlemad osanikud, sh hageja (lk 11).
10.Apellandi seisukoht, et abikaasad A. Veiser ja M. Veiser olid 25. juuli 2011 osanike koosolekul Lüganuse HVM OÜ jaoks A. Veiseri nimele registreeritud osa ühisomanikud, ei ole asjas tõendamist leidnud. Riigikohus on tsiviilasjades nr 3-2-1-77-12 p-s 15 ja nr 3-2-1-65-08 asunud seisukohale, et kui osaühingule ei ole teatatud, et osa kuulub osaniku ja tema abikaasa ühisvarasse, võib osaühing lugeda osanikuks üksnes seni ainuosanikuna tunnustatud isiku, kui aga osaühingule on osa ühisest kuuluvusest nõuetekohaselt teatatud, võivad osanikud teostada oma õigusi üksnes ühiselt. Oluline on, et osa ühisest kuuluvusest teataks isik, keda osaühing on seni (eelkõige asutamislepingu või osanike nimekirja alusel) pidanud osanikuks või osa ühine kuuluvus oleks tõendatud tema tahteavaldusega (või seda asendava kohtulahendiga). Asjas kogutud tõendite alusel saab ringkonnakohus järeldada, et Lüganuse HVM OÜ pidas osanikuks A. Veiserit. Apellant ei ole tõendanud, et A. Veiser oleks enne 25. juuli 2011 osanike koosolekut teinud osaühingule tahteavalduse osa kuulumise kohta A. Veiseri ja tema abikaasa ühisvarasse. Sellist järeldust ei saa teha ka asjaolust, et pärast A. Veiseri surma käsitlesid pärijad A. Veiseri nimele registreeritud osa abikaasade ühisvarana. Seega võisid Lüganuse HVM OÜ ja kohtud eeldada, et 25. juuli 2011 osanike koosolekul sai A. Veiser osast tulenevaid õigusi, sh koosolekul hääletada, kasutada üksinda ja sõltumata abikaasast. Kuna osa kuulumist A. Veiserile saab eeldada, siis ei ole seadusvastane ka osanike otsus valida uueks osanikuks M. Veiser, sest M. Veiser ei olnud samal ajal teise osa ühisomanik koos A. Veiseriga. ÄS § 148 lg 4 rikkumist uue osaniku valimisel ei toimunud.
11.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuse väited selles, et apellant ei saanud aru 25. juuli 2011 koosolekul toimunust ja otsuste tagajärgedest ning otsused on tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Tegemist on uute asjaoludega otsuste tühisuse alusena, millele hageja ei ole maakohtu menetluses tuginenud. Apellandi väide 14. märtsi
2014 menetlusdokumendis, mille kohaselt ta tugines otsuste heade kommetega vastuolule nii hagiavalduses kui ka kohtuistungil, ei ole õige. Hagiavalduses ja oma kirjalikes seisukohtades, mis on võetud kohtuistungi protokolli juurde (lk 63), on hageja küll tsiteerinud ÄS § 1771 lg-t 1, kuid ei ole esitanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse hinnata osanike otsuste vastuolu heade kommetega TsÜS § 86 tähenduses. Samuti ei ole hageja esitanud maakohtu menetluses selliseid faktilisi asjaolusid oma (vaimse) tervise kohta, mis oleks andnud maakohtule alust kaaluda otsuse tühisust TsÜS § 11 või § 13 järgi. TsMS § 652 lg 1 ja lg 5 kohaselt, kui pool uue asjaolu või tõendi esitamist ei põhista, jätab ringkonnakohus selle tähelepanuta. Apellant ei ole uute asjaolude esitamist apellatsioonkaebuses millegagi põhistanud.
12.Samal põhjusel jätab ringkonnakohus vastu võtmata ka apellandi poolt 14. märtsil 2014 esitatud täiendavad tõendid. Lisaks sellele, et apellant ei ole põhistanud nimetatud tõendite hilist esitamist, ei nähtu apellandi taotlusest ka seda, milliseid asjaolusid soovib apellant nimetatud tõenditega tõendada. Nimetatud tõendid tuleb jätta vastu võtmata ka seetõttu, et need ei ole asjakohased ja need tuleb tagastada apellandile kohtuotsuse jõustumisel.
13.Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et tema ID kaarti kasutas allkirjade andmiseks A. Veiser. Kostja on seda väidet eitanud. Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu asjaolule, et nii osanike protokoll kui ka osanike otsus on allkirjastatud hageja poolt ka käsikirjaliselt.
14.Vastustaja on seisukohal, et 7. septembri 2012 otsusega, millega muudeti 25. juuli 2011 osanike otsust põhikirja muutmise kohta, on sisuliselt heaks kiidetud osanike 25. juuli 2011 otsused. ÄS § 178 lg 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole ÄS § 178 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud samas lõikes nimetatud hagi. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud säte reguleerib osanike otsuse vaidlustamist, hagi on aga esitatud osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks (ÄS § 177). Kui 25. juuli 2011 osanike otsus oleks tühine, siis ei oleks võimalik seda otsust ja selle alusel tehtud registrikannet muuta kehtivaks tühise otsuse kinnitamisega uue otsusega.
TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta apellandi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.