OÜ Metallikaitse (pankrotis) hagi Igor Solomkini (Solomkin) vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasjh hind
8267 eurot 46 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. detsembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Igor Solomkini apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Igor Solomkin (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Janno Perv Vastustaja (hageja): OÜ Metallikaitse (pankrotis) (registrikood 10971130) pankrotihaldur Tarmo Villman
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 17. detsembri 2013 otsus osaliselt hagi täieliku rahuldamise osas, muuta Igor Solomkinilt väljamõistetud kahjuhüvitise ja viivise suurust ning välja mõista Igor Solomkinilt OÜ Metallikaitse (pankrotis) kasuks kahju hüvitamise katteks 7525,01 eurot ja viivise 340,88 eurot.
2.Lugeda kohtuotsuse sõnastatuks järgmiselt:
resolutsioon
tervikuna
„2.1. Rahuldada OÜ Metallikaitse (pankrotis) hagi Igor
Solomkini vastu osaliselt.
2.2.
Välja mõista Igor Solomkinilt OÜ Metallikaitse (pankrotis) kasuks kahju hüvitamiseks 7525,01 eurot (seitse tuhat viissada kakskümmend viis eurot 1 sent).
2.3.Välja mõista Igor Solomkinilt OÜ Metallikaitse (pankrotis) kasuks alates 13.06.2013 kuni 17.12.2013 viivis summas 340,88 eurot (kolmsada nelikümmend eurot 88 senti).
2.4.Välja mõista Igor Solomkinilt OÜ Metallikaitse (pankrotis) kasuks alates 18.12.2013 kuni rahalise kohustuse 7525,01 eurot täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (s.o EKP intress + 8% aastas).
2.6.Jätta menetluskulud maakohtus 98% ulatuses Igor Solomkini kanda ja 2% ulatuses OÜ Metallikaitse (pankrotis) kanda.
2.7.Välja mõista Igor Solomkinilt riigituludesse riigilõiv 465,50 eurot (nelisada kuuskümmend viis eurot 50 senti). Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr EE891010220034796011
(SEB)
või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002. Viitenumber kõigil juhtudel 2900078567, selgitusse märkida tsiviilasi nr 2-13-13357. Riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.“
3.Tagastada Igor Solomkinile kohtuotsuse jõustumisel koos apellatsioonkaebusega esitatud järgmised tõendid: OÜ Metallikaitse 24.09.2010 kiri OÜ-le Energo Masinate hooldus (venekeelne), Viru Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 13.11.2013, Igor Solomkini 27.11.2013 kaebus pankrotihalduri Tarmo Villman tegevuse peale. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 98% ulatuses Igor Solomkini kanda ja 2% ulatuses OÜ Metallikaitse (pankrotis) kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Riigikohtule
kättetoimetamisest.
esitada päeva
kassatsioonkaebuse jooksul otsuse
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Metallikaitse (pankrotis) (hageja) esitas 22. märtsil 2013 hagi Igor Solomkini (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 7 672,82 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (7,75% aastas) alates hagimaterjalide kättesaamisele järgnevast 31 päevast kuni põhinõude 7 672,82 eurot täitmiseni. Hagiavalduses märgitu kohaselt oli alates 23.03.2009 OÜ Metallikaitse (pankrotis) juhatuse liikmeks I. Solomkin. I. Solomkin esitas võlgniku esindajana OÜ Metallikaitse pankrotiavalduse 28.04.2011 ning Viru Maakohtu 03.06.2011 määrusega kuulutati välja OÜ Metallikaitse pankrot ja määrati pankrotihalduriks Tarmo Villman. OÜ Metallikaitse (pankrotis) 2009. a majandusaasta aruande kohaselt oli osaühingu omakapital negatiivne juba 01.01.2009 seisuga summas - 25 335 krooni ja 31.12.2009 seisuga summas - 328 552 krooni. OÜ Metallikaitse (pankrotis) 2010. a majandusaasta aruande kohaselt oli osaühingu omakapital negatiivne 31.12.2010 seisuga summas - 664 492 krooni. OÜ Metallikaitse (pankrotis) bilansi kohaselt 30.04.2011 seisuga oli omakapital negatiivne summas - 46 162 eurot ehk - 722 278 krooni. OÜ Metallikaitse bilanssidest 01.01.2009, 31.12.2009, 31.12.2010, 30.04.2011 seisuga ja 2009. a kasumiaruandest lähtuvalt oli osaühing juba 2009. a maksejõuetu, kuna kohustused ületasid varasid ja see ei olnud ajutise iseloomuga. OÜ Metallikaitse (pankrotis) pankrotimenetluses on kokku tunnustatud nõudeid summas 8 236,40 eurot, millest Bureau Veritas Eesti OÜ nõue on tunnustatud summas 1 528,66 eurot, Maksu- ja Tolliameti nõue on tunnustatud summas 6 416,63 eurot, DPD Eesti AS nõue on tunnustatud summas 291,11 eurot. Maksu- ja Tolliameti maksuarvestuse kontokaardi väljatrükist nähtuvalt OÜ Metallikaitse (pankrotis) võlgnevus Maksu- ja Tolliametile oli 28.04.2011 seisuga summas 5 902,32 eurot, millest maksuvõlg oli 5 360,90 eurot ja arvestuslik intressivõlg 541,42 eurot ning kogu nimetatud võlgnevus on tekkinud perioodil alates juuli 2010 kuni 28.04.2011. Bureau Veritas Eesti OÜ nõudeavaldusest nähtuvalt OÜ Metallikaitse (pankrotis) võlgnevus nimetatud võlausaldajale oli 28.04.2011 seisuga summas 23 147,46 kr ehk 1 479,39 eurot (10417,40 kr * 0,2% päevas * 611 päeva + 10417,40 kr) ning kogu nimetatud võlgnevus on tekkinud perioodil alates 17.08.2009 kuni 28.04.2011. DPD Eesti AS nõudeavaldusest nähtuvalt OÜ Metallikaitse (pankrotis) võlgnevus nimetatud võlausaldajale oli 28.04.2011 seisuga summas 291,11 eurot ning kogu nimetatud võlgnevus on tekkinud perioodil juulist 2010 kuni 28.04.2011. Kostja on rikkunud äriseadustikust tulenevaid juhatuse liikme kohustusi ning tekitanud sellega OÜ-le Metallikaitse (pankrotis) kahju. OÜ Metallikaitse (pankrotis) kahjuks on pankrotimenetluses esitatud ja täitmata jäänud nõuded, mis on tekkinud pärast seda perioodi, mil äriühing oli maksejõuetu ning juhatuse liikmed olid maksejõuetuse olukorrast teadlikud. OÜ Metallikaitse bilansist nähtuvalt juba alates 01.01.2009 võlgniku kohustused ületasid varasid ning tulenevalt pikaajalisest ja pidevalt suurenevast negatiivsest omakapitalist ja PankrS § 1
lg-st 3 tulenevalt oli OÜ Metallikaitse (pankrotis) maksejõuetu ning see ei olnud majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega oleks OÜ Metallikaitse (pankrotis) juhatuse liige (kostja) pidanud ÄS § 180 lg 51 kohustuse täitmiseks samaaegselt juhatuse liikmeks valimisega (s.o 23.03.2009) esitama kohtule võlgniku pankrotiavalduse, kuid ei teinud seda. Pankrotihaldur leidis, et kostja on rikkunud ÄS § 180 lg 51 tulenevat juhatuse liikme kohustust. Pankrotihaldur oli seisukohal, et kostja tegevuses (tegevusetuses) ilmnevad raske juhtimisvea tunnused PankrS § 28 lg 2 tähenduses. OÜ Metallikaitse (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldajate Maksu- ja Tolliamet, Bureau Veritas Eesti OÜ, DPD Eesti AS nõuete kogusumma 28.04.2011 seisuga oli summas 7672,82 eurot (5902,32 + 1479,39 + 291,11) ning nõuded olid tekkinud OÜ Metallikaitse (pankrotis) tegevusest/tegevusetust perioodil august 2009 kuni 28.04.2011. Pankrotihaldur nõudis kostjalt OÜ Metallikaitse (pankrotis) kasuks viivist, seda põhinõudelt 7 672,82 eurot, ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (7,75%) alates hagimaterjalide kätte saamisele järgnevast 31. päevast kuni põhinõude täitmiseni. Lepingute sõlmimine ei tõenda, et OÜ Metallikaitse (pankrotis) olnuks maksujõuliseks isikuks. OÜ-l Metallikaitse (pankrotis) puudusid nii varad kui ka töötajad tulu teenimiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt nõuab hageja enne pankroti välja kuulutamist tekkinud väidetava kahju hüvitamist, tuginedes VÕS § 104 lg-tele 1 ja lg 4; § 115 lg-le 1 ja § 127 lg-le 1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-97 asunud seisukohale, et juriidiline isik saab nõuda üksnes varalise kahju hüvitamist. Kostja leidis, et ta on käitunud võlausaldajate suhtes hoolsalt ning ei ole oma käitumisega tekitanud kahju, samuti puudub kostja käitumises süü. OÜ Metallikaitse (pankrotis) võlgnevus MTA ees ei tekkinud mitte mitte kostja tegevuse (süü) tagajärjel, vaid kuna hageja majandustegevus jäi alates juunist 2010 kostjast mitteolenevatel põhjustel praktiliselt seisma, siis puudusid hagejal võimalused oma kohustuste täitmiseks. Kostjal oli alus arvata, et OÜ-t Metallikaitse (pankrotis) on võimalik maksejõuetusest päästa, sest hageja oli jätkuvalt tegutsev. Kostja sõlmis OÜ Metallikaitse (pankrotis) juhatuse liikmena tööettevõtulepingud Saavutus OÜ-ga, Metallitest OÜ-ga, Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-ga. Lisaks oli kostja sõlminud töövõtulepingu TÜ-ga Impost. Seega 2010 juunis/juulis oli kostjal alust lähitulevikus arvestada rahavoogudega kogusummas 669 175,20 krooni (42 768,09 eurot) ning ei olnud mingit põhjust ega vajadust pankrotiavalduse esitamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 17. detsembri 2013 otsusega hagi ja mõistis I. Solomkinilt OÜ Metallikaitse (pankrotis) kasuks välja kahju hüvitamiseks 7 672,82 eurot ja alates 13.06.2013 kuni 17.12.2013 (k.a) arvestatud viivise summas 383,64 eurot ning alates 18.12.2013 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni viivise protsendina põhinõudelt (7 672,82 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (s.o EKP intress + 8% aastas). Maakohus leidis, et olukorras, kus kostjale oli teada äriühingu maksejõuetus, ei käitunud kostja OÜ Metallikaitse (pankrotis) juhatuse liikmele vastava hoolsusega ega täitnud äriseadustikust tulenevaid juhatuse liikme kohustusi. Kostja tegevus on käsitletav juhtimisveana. Maakohus leidis, et tulenevalt äriühingu ja juhtorgani liikme vahelise õigussuhte käsundilaadsest olemusest, võib hoolsuskohustuste sisu lahtimõtestamisel ja määratlemisel kasutada VÕS § 620, mis sätestab käsundisaaja hoolsusstandardi käsundi täitmisel.
Vastavalt Äriregistri teabesüsteemi väljavõttele on I. Solomkin OÜ Metallikaitse (pankrotis) juhatuse liikmeks alates 23.03.2009. Maakohus leidis, et Bureau Veritas Eesti OÜ, DPD Eesti AS ja Maksu- ja Tolliameti poolt nõutud summad moodustavad võlgnikule tekitatud kahju, kuna nende nõude olemasolu vähendas võlgniku pankrotivara. Maakohus leidis, et on tõendatud, et hagejale oli tekitatud kahju üldsummas 7 672,82 eurot. Hagiavaldusele lisatud 2009.a, 2010.a ja 2011.a majandusaruannete kohaselt oli OÜ Metallikaitse (pankrotis) omakapital negatiivne juba 01.01.2009 seisuga summas -25 335 krooni ja 31.12.2009 seisuga summas -328 552 krooni. 31.12.2010 seisuga oli OÜ Metallikaitse (pankrotis) omakapital negatiivne juba summas -664 492 krooni. 30.04.2011 seisuga oli omakapital negatiivne summas -46 162 eurot (ehk -722 278 krooni). Juba alates 01.01.2009 OÜ Metallikaitse (pankrotis) kohustused ületasid varasid ning tulenevalt pikaajalisest ja pidevalt suurenevast negatiivsest omakapitalist ning PankrS § 1 lg-st 3 oli OÜ Metallikaitse (pankrotis) maksejõuetu ning see ei olnud võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maakohus leidis, et OÜ Metallikaitse (pankrotis) juhatuse liige (kostja) oleks pidanud ÄS § 180 lg 51 kohustuse täitmiseks samaaegselt juhatuse liikmeks valimisega (s.o 23.03.2009) või hiljemalt 11.04.2009 esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse, mida ta aga ei teinud, ja sellega on kostja on rikkunud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat juhatuse liikme kohustust. Kostja täitis juhatuse liikme ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse alles 28.04.2011, kui esitas kohtule OÜ Metallikaitse pankrotiavalduse. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja kui OÜ Metallikaitse (pankrotis) juhatuse liige on jätnud kokku kutsumata osanike koosoleku tulenevalt ÄS § 171 lg 2 p-st 1. Kusjuures OÜ Metallikaitse (pankrotis) ainuosanikuks on alates 2008 OÜ Energo Masinate Hooldus (registrikood 11129820), mille juhatuse liikmeks oli ka I. Solomkin. Maakohus leidis, et arvestades varem tuvastatud asjaoluga, et võlgniku omakapital oli juba alates 01.01.2009 negatiive ja negatiivne omakapital pidevalt suurenes, siis oleks mõistlik inimene pidanud aru saama, et äriühing tegutseb kahjumlikult ja puuduvad võimalused kasumliku tegevuse tekkimiseks, et taastada positiivne omakapital. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene sarnastes tingimustes teeks, siis on juhatuse liige hoolsuskohustust rikkunud, mis toob kaasa vastutuse ÄS § 187 lg 1 kohaselt. Maksu- ja Tolliameti, Bureau Veritas Eesti OÜ ja DPD Eesti AS nõuded on tekkinud ajal, mil kostja oli Metallikaitse OÜ (pankrotis) juhatuse ainuliikmeks. PankrS § 28 lg 2 teise lause kohaselt kannab juhatuse liige varalist vastutust üksnes süü olemasolul. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostja tegevuses esineb raske hooletus. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04 asunud seisukohale, et äriühingu netovara vähenemisel alla seaduses ette nähtud alampiiri ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamine võib olla raskeks juhtimisveaks pankrotiseaduse mõistes. Kohus leidis, et kostja tegevuses (tegevusetuses) esineb raske hooletus. Kohus analüüsis, kas kostjal on võimalik vabaneda vastutusest VÕS § 103 lg 1 järgi ehk kas rikkumine oli vabandatav. Kohus on juba varem tuvastanud, et võlgniku omakapital oli negatiivne juba 01.01.2009 seisuga summas - 25 335 krooni, 31.12.2009 seisuga oli omakapital negatiivne summas - 328 552 krooni ja 31.12.2010 seisuga oli omakapital negatiivne summas -664 492 krooni ehk summas - 42 469 eurot. Seega 2010.a jooksul negatiivne omakapital suurenes 335 940 krooni võrra. Kostja ei esitanud arvestust, mille alusel ta jõudis järeldusele, et rahavoogude kogusumma on 669 175,20 krooni (42 768,09 eurot). Kohus nõustus hageja väitega, et tulu teenimiseks on vaja teha kulutusi ja rahavoog lepingute täitmisest ei ole äriühingu kasum.
Kohus leidis, et OÜ-l Metallikaitse (pankrotis) ei olnud kuidagi võimalik 2010. a teenida 669 175,20 krooni (42 768,09 eurot), millega oleks saanud täita äriühingu kohustused. Tõendatud on asjaolu, et OÜ Metallikaitse (pankrotis) negatiivne netovara 2010. a suurenes. Seega lepingute sõlmimisel 2010. a juunis-juulis ei olnud kostjal põhjendatud alust lähitulevikus arvestada rahavoogudega tema poolt nimetatud summas. Lepingute sõlmimine olukorras, milles võlgnik oli 2010 juuniks-juuliks, viitab pigem kostja raskele juhtimisveale, kuid mitte kohustuste rikkumise vabandatavusele. Kohus leidis, et viivisnõue on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et kostjal on kohustus hüvitada võlgnikule tekitatud kahju summas 7 672,82 eurot. Alates 13.06.2013 kuni 17.12.2013 (k.a) moodustavad kahju summas 7 672,82 eurot hüvitamisega viivitatud päevad 189 päeva. Seega viivise 8,75% (8%+0,75%) suurus on 347,64 eurot (189 päeva x 0,0875 / 365 päeva x 7672,82 eurot). Alates 18.12.2013 mõistab kohus viivist protsendina põhinõudelt (7 672,82 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras (s.o EKP intress + 8% aastas) kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.I. Solomkin esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17. detsembri 2013 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) kuigi apellant ei ole pankrotimenetluse käigus Bureau Veritas Eesti OÜ, DPD Eesti AS ja Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud nõudeid vaidlustanud, ei tähenda see seda, et apellant ei või nimetatud nõuetest tulenevat nõuet tema enda vastu käesolevas menetluses vaidlustada. Maakohus ei ole selgitanud ega põhjendanud, milliste sätete alusel on ta PankrS § 94 lg 1 sätestatud nõude ja TsMS § 363 lg 1 sätestatud nõuded samastanud; 2) on maakohus jätnud põhjendamata, miks ta ei arvestanud seoses kahju väidetava tekitamisega esitatud kostja vastuväiteid ja viiteid VÕS §-le 115. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast lahendis 3-2-1-35-97, saab juriidiline isik nõuda üksnes varalise kahju hüvitamist. Varaline kahju võib seisneda nii otseses kahjus (vara või selle väärtuse vähenemine) kui ka saamata jäänud tulus; 3) on maakohus ebaõigesti leidnud, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja kui võlgniku juhatuse liige on jätnud kokku kutsumata osanike koosoleku tulenevalt ÄS § 171 lg 2 p-st 1 ja, et OÜ Metallikaitse (pankrotis) ainuosanikuks on alates 2008 OÜ Energo Masinate Hooldus, mille juhatuse liikmeks on ka I. Solomkin. Tuvastatud asjaolude hulgas, mille üle pooltel vaidlus puudub, ei ole asjaolu, nagu oleks apellant tunnistanud, et ta jättis kokku kutsumata osanike koosoleku tulenevalt ÄS § 171 lg 2 p-st 1. Apellant on kogu menetluse käigus informeerinud nii vastustajat kui ka kohut, et on teate ettevõtte omakapitali vähenemisest osanikele edastanud. Maakohus on tuginenud asjaoludele, mis olid vastustaja poolt tõendamata; 4) on tõenditega kinnitamist leidnud, et apellandi käitumises OÜ Metallikaitse (pankrotis) juhatuse liikmena ei ole ÄS § 171 lg 2 p 1 ja ÄS § 180 lg 51 väidetavaid rikkumisi, mistõttu on esimese astme kohus tuginenud vääratele asjaoludele ning sellest tulenevalt on ka jõudnud kohtuotsuses ebaõigetele seisukohtadele. 24.09.2010 kirjas apellant teavitas OÜ Metallikaitse (pankrotis) ainuosanikku sellest, et ettevõtte omakapital on riskiseisundis ning palus võtta seisukoht, kas tõsta ettevõtte omakapitali või esitada pankrotiavaldus; 5) on maakohus jätnud põhjendamata, miks ta ei võtnud arvesse apellandi poolt vastuses hagiavaldusele esitatud vastuväiteid ja viiteid Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-49-11 p-dele 17, 18 ja
25.Apellant esitas tööettevõtulepingud Saavutus OÜ-ga, Metallitest OÜ-ga ja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-iga, samuti teabe töövõtulepingu kohta TÜ-ga Impost. 2010 juunisjuulis oli apellandil alust arvestada rahavoogudega kogusummas 669 175,20 krooni
(42 768,09 eurot) ning puudus vajadust pankrotiavalduse esitamiseks. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei võtnud arvesse vastuväiteid vastustaja poolt 29.10.2013 esitatud ADR Carriers OÜ projektijuht Svetlana Ivantsova poolt ning Palu Tootmine OÜ juhatuse liikme Z.P koostatud nn hinnangute osas. Apellandi esindaja palus jätta need tähelepanuta, sest arvamused koostanud isikud ei ole riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kantud, mistõttu ei saa nad anda eksperthinnanguid TsMS § 301 mõistes. Kuna hinnangutes puuduvad viited hariduse või eriteadmiste olemasolu kohta, siis ei saa neid käsitleda ka asjatundjate arvamustena; 6) ei ole põhinõue tõendatud, seega ei ole õiguslikku alust ka viiviste nõudmiseks.
5.OÜ Metallikaitse (pankrotis) pankrotihaldur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 17. detsembri 2013 otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti kohaldanud PankrS § 104 lg 1. TsMS § 478 lg-st 5 tulenevalt kehtib Viru Maakohtu 20.11.2011 määrus kõigi isikute, sh apellandi, suhtes. Seega ei ole neid nõudeid enam võimalik vaidlustada teisiti kui ainult PankrS § 106 lg 2 alusel, kuid seda ei ole apellant teinud ega saagi teha; 2) on maakohus jätnud õigustatult arvestamata kostja vastuväited seoses kahju väidetava tekitamisega ja viiteid VÕS §-le 115, sest kostja oma vastuses ei esitanud sellekohaseid vastuväiteid, kostja lihtsalt selgitas nõuete tekkimist, mis ei ole vastuväide TsMS mõttes. Apellandi seisukoht, et kahjunõude esitamise õigus puudub, kuna OÜ Metallikaitse (pankrotis) ja I. Solomkini vahel puudus võlaõiguslik suhe, ei vasta seadusele. Äriühingu ja juhatuse liikme vahel on käsundusleping (VÕS § 619), mis on võlaõiguslik leping; 3) kuna kostja ei ole esimese astme menetluses esitanud vastuväidet esitanud, et ta on kokku kutsunud koosoleku tulenevalt ÄS § 171 lg 2 p-st 1, siis on maakohus õigesti tuvastanud, et poolte vahel puudub selle üle vaidlus; 4) on ekslik apellandi väide, nagu tõendaks 24.09.2010 kiri, et apellandi käitumises OÜ Metallikaitse (pankrotis) juhatuse liikmena ei ole ÄS § 171 lg 2 p 1 ja ÄS § 180 lg 51 rikkumisi. Vastustaja leiab, et apellandi poolt esitatud tõend (24.09.2010 kiri) tuleks jätta vastu võtmata, sest nimetatud kiri oli apellandile teada juba 24.09.2010 seisuga. Juhul kui ringkonnakohus võtab tõendina vastu, siis märgib vastustaja, et nimetatud tõendist nähtub üheselt, et Metallikaitse OÜ juhatuse liikmele I. Solomkinile oli juba 24.09.2010 seisuga teada Metallikaitse OÜ maksejõuetuse olukord ning apellandil kui OÜ Metallikaitse juhatuse liikmel lasub võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 17. detsembri 2013 otsuse osaliselt hagi täieliku rahuldamise osas, muudab I. Solomkinilt välja mõistetud kahjuhüvitise ja viivise suurust ning mõistab välja I. Solomkinilt OÜ Metallikaitse (pankrotis) kasuks kahju hüvitamise katteks 7525,01 eurot ja viivise 340,88 eurot.
7.Hageja nõue on suunatud kostja kui osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele. Sellise nõude esitamise õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt; juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on korduvalt oma lahendites asunud seisukohale, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, pooltel on suhtest tulenevalt nii
võlaõiguslikud õigused kui kohustused ning suhtele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-41-05; nr 3-2-1-39-05). Seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Juhatuse liikme kohustusi hinnatakse esmajoones lepingulisele vastutusele omaste tunnuste alusel. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega juhul, kui on saabunud ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud olukord, on juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus ning kui ta seda ei tee, võib olla pankrotiavalduse esitamise viivitamine käsitletav raske juhtimisveaga, juhatuse liige ei ole käitunud vastavuses korraliku ettevõtja hoolsusstandardiga ning on rikkunud oma kohustusi.
8.Hageja väitel oli OÜ Metallikaitse (pankrotis) püsivalt maksejõuetu juba aprillis 2009 ning kostja juhatuse liikmena oleks pidanud sel ajal esitama pankrotiavalduse. Kuna kostja pankrotiavaldust ei esitanud, siis rikkus ta hoolsuskohustust ja järgneb juhatuse liikme vastutus ÄS § 187 lg 1 alusel. Kostja on hageja väitele vastu vaielnud ning kostja seisukoha kohaselt oli tal alust 2010 juunisjuulis arvestada rahavoogudega summas 669 175,20 krooni ning seetõttu ei olnud vajadust esitada pankrotiavaldust. Tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks muutunud püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis. Netovara seis äriühingu maksevõime hindamisel on kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele. Siinkohal tuleb lähtuda sellest, et PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 välja toodud maksejõuetuse liigid ei pea esinema samal ajal, st püsivaks maksejõuetuseks ei pea esinema olukord, kus võlgniku vara ei kata püsivalt tema kohustusi ning ta ei suuda püsivalt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatust eeldustest.
9.Viru Maakohus on 03. juuni 2011 määruses (I kd tl 45-51), millega kuulutati välja OÜ Metallikaitse pankrot, tuvastanud, et OÜ Metallikaitse (pankrotis) oli 2009 I kvartalis maksejõuetu. Sellisele järeldusele jõudmisel on maakohus lähtunud kohtule esitatud ajutise halduri aruandest, mille kohaselt oli juba 31.12.2008 seisuga äriühingu omakapital negatiivne summas -25 335 krooni ning majandustegevus toimus pidevalt suureneva kahjumiga ja 31.12.2009 seisuga oli äriühingu omakapital negatiivne summas -328 552 krooni. Arvnäitajate põhjal oli võimalik tuvastada, et äriühingul esinesid makseraskused juba 30.12.2008 (puhaskäibekapital oli negatiivne) ning need süvenesid. Võttes aluseks pankrotiohu näitaja, asus ajutine haldur seisukohale, et seisuga 31.12.2008 oli äriühingu pankrotitõenäosus kõrge ning maksejõuetus saabus 2009 I kvartalis. Lähtudes eeltoodust oli kostjal kui juhatuse liikmel ÄS § 180 lg 51 alusel kohustus esitada pankrotiavaldus aprillis 2009, kuid ta tegi seda alles 28.04.2011.
10.Kostja väite kohaselt ta ei esitanud pankrotiavaldust seetõttu, et lootis äriühingu majandusliku seisundi paranemisele, sest sõlmis 01.07.2010 kaks töövõtulepingut ja 28.06.2010 ühe töövõtulepingu ning arvestas rahavoogudega summas 669 175,20 krooni. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 2). Juhatuse liikme vastutus ei ole süüline vastutus, samas aga
ei ole tegemist ka tavapärase lepingulise vastutusega. Juhatuse liikme vastutusest vabanemise aluseks on korraliku ettevõtja hoolsusstandardi järgimine. Lisaks sellele, et OÜ Metallikaitse (pankrotis) oli maksejõuetu 2009 I kvartalis ja kostjal oli juba aprillis 2009 kohustus esitada pankrotiavaldus, ei ole kostja väide äriühingu majandusliku olukorra paranemise kohta juunis-juuli 2010 usutav. Nähtuvalt kostja enda seletusest maksejõuetuse põhjuste kohta (I kd tl 74 pöördel) ei olnud OÜ-l Metallikaitse (pankrotis) alates juunist 2010 üldse tellimustöid, sel põhjusel oli OÜ Metallikaitse (pankrotis) sunnitud koondama kõik oma töötajad ning olemasolevaid rahalisi vahendeid kasutati töötajatele koondamishüvitiste maksmiseks. Kuna juunis 2010 oli äriühingu majandustegevus seiskunud (sh oli koondatud enamus töötajaid), siis on arusaamatu kostja väide töövõtulepingute sõlmise ja täiendavate rahavoogude kohta. Selleks, et teenida tulu, peaksid olema ettevõtjal vahendid selle saamiseks, kuid asja materjalidest nähtuvalt OÜ-l Metallikaitse (pankrotis) vahendid tulu teenimiseks töövõtulepingute sõlmimise perioodil puudusid. Samuti on jätnud kostja tähelepanuta selle, et tema poolt viidatud töövõtulepingute sõlmimisega ei oleks olnud võimalik positiivse omakapitali taastamine. Siinkohal on maakohus õigesti hinnanud asjas esitatud Palu Tootmine OÜ 22.10.2013 kirja (II kd tl 50), ADR Carriers OÜ 29.10.2013 kirja (II kd tl 53) ja OÜ Metallikaitse (pankrotis) pangakontol rahaliste vahendite liikumist (II kd tl 56-57) ning asunud seisukohale, et osaühingul ei olnud võimalik 2010 juunis-juulis arvestada rahavoogudega summas 669 175,20 krooni (nagu väitis kostja). Siinkohal ei ole asjakohane apellandi väide, et ADR Carriers OÜ projektijuht Svetlana Ivantsova ja Palu Tootmine OÜ juhatuse liige Z.P koostatud hinnangud tuleb jätta tähelepanuta, sest nimetatud isikud ei ole riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kantud. ADR Carriers OÜ 29.10.2013 kiri ja Palu Tootmine OÜ 22.10.2013 kiri on käsitletavad dokumentaalse tõendina TsMS § 272 mõttes ning sellistena on maakohus neid ka hinnanud.
11.ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt kutsub juhatus kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Nähtuvalt ajutise halduri aruandest, oli 31.12.2008 seisuga äriühingu omakapital negatiivne summas -25 335 krooni ning 31.12.2009 seisuga oli see juba -328 552 krooni. Õige on pankrotihalduri väide, et sellises olukorras oleks kostja kui äriühingu juhatuse liige pidanud ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt kokku kutsuma osanike koosoleku, kuid ta ei ole seda teinud. Asjaolu, et apellant väidetavalt 24.09.2010 kirjas teavitas OÜ Metallikaitse (pankrotis) ainuosanikku sellest, et ettevõtte omakapital on riskiseisundis ning palus võtta seisukoht, kas tõsta ettevõtte omakapitali või esitada pankrotiavaldus, ei tõenda kostja ÄS § 171 lg 2 p 1 kohast käitumist.
12.Hageja on esitanud hagi kostja kui juhatuse liikme vastu OÜ-le Metallikaitse (pankrotis) tekitatud kahju hüvitamiseks. Kahju koosseisu kuuluvad hageja väitel: - Maksu- ja Tolliameti nõue OÜ Metallikaitse (pankrotis) vastu summas 5902,32 eurot. Nõue on tekkinud perioodil juuli 2010 kuni 28.04.2011 (I kd tl 11, 32-34); - Bureau Veritas Eesti OÜ nõue OÜ Metallikaitse (pankrotis) vastu summas 1479,39 eurot, nõue on tekkinud alates 17.08.2009 kuni 28.04.2011 (I kd tl 12-13); - DPD Eesti AS nõue OÜ Metallikaitse (pankrotis) vastu summas 291,11 eurot, nõue on tekkinud perioodil juulist 2010 kuni 28.04.2011. Kuna osaühingu maksejõuetus oli tekkinud juba 2009 I kvartalis, siis on Maksu- ja Tolliameti, Bureau Veritas Eesti OÜ ning DPD Eesti AS nõuded tekkinud ajal, mil OÜ Metallikaitse (pankrotis) oli maksejõuetu ja kostja juhatuse liikmena ei olnud esitanud pankrotiavaldust. Seega on kostja põhjustanud kohustuse rikkumisega (ÄS § 180 lg 51) osaühingule kahju, mis seisneb
perioodil, mil osaühing oli juba maksejõuetu, kuid osales edasi majandustegevuses, täiendavate kohustuste võtmises, milliseid ta ei suutnud täita. Jättes esitamata õigeaegselt pankrotiavalduse, ei täitnud kostja oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1 – juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega) ja tekitas osaühingule kahju ning kohustuse rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav. Seega esineb osaühingul tekkinud kahju ja kostja tegevusetuse vahel põhjuslik seos. Juhul, kui kostja oleks käitunud nõuetekohaselt, ei oleks osaühingule kahjulik tagajärg saabunud.
13.Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt kuigi apellant ei ole pankrotimenetluse käigus Bureau Veritas Eesti OÜ, DPD Eesti AS ja Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud nõudeid vaidlustanud, ei tähenda see seda, et ta ei või nimetatud nõudeid käesolevas menetluses vaidlustada. Samas ei selgu apellatsioonkaebusest, kui suures ja millises ulatuses apellant kahju tekitamisele vastu vaidleb (peale selle, et ta ei ole enda arvates üldse osaühingule kahju tekitanud). Samuti ei ole apellant maakohtus asja menetlemisel esitanud vastuväiteid seoses Bureau Veritas Eesti OÜ, DPD Eesti AS ja Maksu- ja Tolliameti põhinõuetega osaühingule tekitatud kahju osas. Nähtuvalt kostja vastusest hagiavaldusele, on ta esitanud vastuväite Bureau Veritas Eesti OÜ viiviste suurusele summas 826,87 eurot, kuna põhinõue on 665,79 eurot ning viiviste suurus ei tohiks ületada põhinõuet. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et nõude kaitsmise koosolekul oli pankrotihalduril võimalik esitada vastuväide Bureau Veritas Eesti OÜ viiviste suurusele ning asjaolu, et ta seda ei teinud, ei too kaasa kostjale kohustust hüvitada osaühingule kahjuna viivised summas 826,87 eurot. Lähtudes VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 tuleb viiviseid vähendada põhivõlgnevuse suuruseni, s.o summani 665,79 eurot, ja seda põhjusel, et asjas ei nähtu Bureau Veritas Eesti OÜ-l kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhivõla suurus. Kokku on osaühingu võlgnevus Bureau Veritas Eesti OÜ ees 1331,58 eurot ja nimetatud summa tuleb kostjalt kahjuna välja mõista hageja kasuks. DPD Eesti AS ning Maksu- ja Tolliameti nõuete suurust ei ole kostja vaidlustanud. Asjaolu, et kostja väitel puudusid osaühingul vahendid selleks, et tasuda viidatud võlgnevused, ei anna alust asuda seisukohale, et kostja ei ole osaühingule nimetatud nõuete suuruses kahju tekitanud. Arvestades eeltoodut on kostja kohustuste rikkumise tõttu tekitanud osaühingule kahju kokku summas 7525,01 eurot (1331,58+5902,32+291,11=7525,01).
14.Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates kostja poolt hagimaterjalide kättesaamisele järgnevast 31.-st päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja ei ole vastuväiteid viivise väljamõistmise osas esitanud. Maakohus on summaliselt välja mõistnud viivise perioodi 13.06.2013 kuni 17.12.2013 eest ning edasi alates 18.12.2013 protsendina põhinõudelt. Ringkonnakohus ei muuda maakohtu poolt arvestuse aluseks olnud perioodi. Arvestades põhivõla suurust 7525,01 eurot on viivis perioodi 13.06.2013 kuni 17.12.2013 eest 340,88 eurot (189 päeva x 0,0875 / 365 päeva x 7525,01 eurot). Alates 18.12.2013 tuleb välja mõista viivis põhinõudelt 7525,01 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni.
15.Apellandi väite kohaselt on maakohus jätnud põhjendamata, miks ta ei arvestanud seoses kahju väidetava tekitamisega esitatud kostja vastuväiteid ja viiteid VÕS §-le 115. Ringkonnakohus leiab, et kostja nimetatud vastuväited ja viited VÕS §-le 115 ei ole üldse asjakohased. Käesoleva otsuse punktis 7 on selgitatud, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe.
16.Koos apellatsioonkaebusega on apellant esitanud ringkonnakohtule järgmised tõendid: OÜ Metallikaitse 24.09.2010 kiri OÜ-le Energo Masinate hooldus (venekeelne), Viru Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 13.11.2013, Igor Solomkini
27.11.2013 kaebus pankrotihalduri Tarmo Villman tegevuse peale. Ringkonnakohus jätab nimetatud tõendid TsMS § 652 lg 3 ja 238 lg 1 alusel tähelepanuta ja tagastab kohtuotsuse jõustumisel need apellandile.
17.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt (hagi rahuldatakse 98% ulatuses, rahuldamata jääb 2% ulatuses) jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 98% ulatuses I. Solomkini kanda ja 2% ulatuses OÜ Metallikaitse (pankrotis) kanda. Samuti jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 163 lg 1 alusel 98% ulatuses I. Solomkini kanda ja 2% ulatuses OÜ Metallikaitse (pankrotis) kanda. Viru Maakohtu 03.04.2013 määrusega anti OÜ-le Metallikaitse (pankrotis) menetlusabi ning vabastati riigilõivu summas 475 tasumisest. Arvestades TsMS § 190 lg-s 3 sätestatut, tuleb mõista I. Solomkinilt riigituludesse riigilõiv summas 465,50 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.