lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-1796/13

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-1796/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1283
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-1796

Tsiviilasi

Aleksandr Konovalovi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. veebruari 2014. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 3401 lg 2 alusel )

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Konovalovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Aleksandr Konovalov (isikukood: 37009180276, viibimiskoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 17. veebruari 2014. a määrus muutmata ja Aleksandr Konovalov’i määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
3.Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 3401 lg 2).

ASJAOLUD

1.Aleksandr Konovalov esitas 15. jaanuaril 2014 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib A. Konovalov vaidlustada Euroopa Inimõiguste Kohtus Riigikohtu 08.01.2014 kohtumäärust nr 3-7-1-2-956-13, millega on taotleja arvates rikutud tema inimõigusi (diskrimineerimine ja kaitseõiguse rikkumine). Riigi õigusabi on vajalik, sest taotlejal puuduvad vajalikud teadmised ja rahalised vahendid advokaadi palkamiseks. Tema vanglasisesele kontole laekuvatest summadest jääb tema käsutusse 30 %, mis kulub

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

hügieenitarvetele, kirjatarvetele ja telefoni kasutamisele. Asjast tuleneva kasuna näeb taotleja kahjunõude esitamist ja inimõiguste riigipoolse rikkumise tuvastamist. Taotlusele lisatud riigiõigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt puuduvad A. Konovalovil sissetulekud ja vara, ta viibib kinnipidamisasutuses.

2.27. jaanuari 2014 määrusega jättis maakohus taotluse käiguta ning andis taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et taotluses kirjeldatud asjaoludest ei nähtu, milliseid konkreetseid taotleja inimõigusi ja vabadusi on taotluses märgitud kohtulahendites A. Konovalovi suhtes rikutud. Lihtsalt soov vaidlustada eelnimetatud dokument diskrimineerimise põhjendusel ei ole piisav alus, mille põhjal saaks kohus otsustada riigi õigusabi andmise põhjendatuse üle. Kohus leidis, et esitatud kujul ei ole kohtul võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata. Riigi õigusabi andmise põhjendatus sõltub asja olemusest ja riigi õigusabi taotlemise eesmärgist. Kohus täpsustas, et A. Konovalovil tuleb kohtule esitatud taotlust põhistades märkida: -

-

üksikasjalik kirjeldus probleemi kohta, mille lahendamiseks taotleja soovib Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöörduda; põhjendus, miks riigi õigusabi saamine on vajalik tema õiguste kaitseks; milline on temale Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisest tulenev võimalik kasu; millise inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on Eesti riik tema suhtes toime pannud; kas kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud ning kui palju aega on möödunud lõpliku otsuse tegemisest; milliseid inimõigusi ning põhivabadusi on tema suhtes rikutud ning kelle poolt ja mil viisil.

3.11. veebruaril 2014 esitatud (täiendavas) taotluses põhjendas A. Konovalov, et tema õigusi on rikutud sellega, et talle ei võimaldatud riigipoolset õigusabi kaebuse koostamiseks Euroopa Liidu liikmesriigi kohtule enda kriminaalasjas. Taotleja soovib õiguskaitset oma kriminaalsüüdistuses. Asjast tulenev võimalik kasu on õige otsus ja õige (leebem) karistus tehtud teo eest.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus keeldus 17. veebruari 2014 määrusega A. Konovalovi riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei nähtu taotluses kirjeldatud asjaoludest, milliseid konkreetseid taotleja inimõigusi ja vabadusi on taotluses märgitud dokumentides A. Konovalovi suhtes rikutud. Ainuüksi soov vaidlustada eelnimetatud dokument diskrimineerimise põhjendusel ei kujuta endast konkreetse probleemi kirjeldust, mille alusel saaks kohus kujundada oma seisukoha riigi õigusabi andmise küsimuses. Vastavalt 27. jaanuari 2014 määrusele oli määruses märgitud puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab kohus taotluse menetlusse võtmata. Taotleja sai määruse kätte 3. veebruaril 2014, seega oli määrusele vastamise viimane kuupäev 10. veebruar 2014 (kaasa arvatud). Taotleja vastus saabus kohtusse 11. veebruaril 2014, seega hilinenult. Kuna kohtu määratud tähtajaks ei ole A. Konovalov taotluse puudusi kõrvaldanud, keeldus kohus A. Konovalovi riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.A. Konovalov esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada A. Konovalovi taotlus riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebuse kohaselt: 1) on maakohus rikkunud menetlusnorme ja piiranud A. Konovalovi õigusi vastata 7 päeva jooksul. A. Konovalov sai vaidlustatud määruse kätte 3. veebruaril 2014 ja arvestades 7päevast tähtaega puuduste kõrvaldamiseks oli vastuse saatmise viimaseks tähtajaks 10. veebruar 2014. A. Konovalov saatis puuduste kõrvaldamise vastuse maakohtule
9.veebruaril 2014. Ükski seadus ei sätesta, et vastus peab pärast määruse kättesaamist seitsmendaks päevaks kohtusse jõudma. Seitsmes päev on viimane päev, millal A. Konovalov võib vastuse ära saata. Posti liikumise eest A. Konovalov ei vastuta; 2) on kinnipidamisasutuses omad reeglid – nädalavahetustel ei korjata ega tooda kirju. See piirab A. Konovalovi vastuse saatmise võimalusi. Enne 9. veebruari 2014 oleks A. Konovalov saanud vastuse saata 6. veebruaril 2014, mis oleks jätnud temale puuduste kõrvaldamiseks ja kohtule vastuse saatmiseks vaid 3 päeva.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus keeldus 17. veebruari 2014 määrusega A. Konovalovi riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest, sest kohtu määratud tähtajaks ei kõrvaldanud A. Konovalov taotluse puudusi.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et A. Konovalovi vastus saabus kohtusse 11. veebruaril 2014, seega hilinenult. Vastavalt 27. jaanuari 2014 määrusele oli määruses märgitud puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva alates määruse kättesaamisest. Kuna A. Konovalov sai määruse kätte 3. veebruaril 2014, oli puuduste kõrvaldamise tähtajaks 10. veebruar 2014. TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse esitajale, et tähtaja viimasel päeval postitatud dokument loetakse tähtaegselt esitatuks halduskohtumenetluses, kuid mitte tsiviilkohtumenetluses. Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 68 lg 1 sätestab sarnaselt TsMS § 62 lg-le 1, et menetlustoimingut võib teha kogu tähtaja vältel kuni kella 24.00-ni tähtpäeval. Lisaks kehtib erisäte HKMS § 68 lg 4 näol, mille kohaselt loetakse vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Asutus edastab avalduse kohtule viivitamata. Seega toimub tähtaja järgituks lugemine määruskaebuses kirjeldatud viisil (s.o postitamisega tähtaja viimasel päeval) halduskohtumenetluses. Tsiviilkohtumenetluses ei ole ette nähtud erisätteid kinnipeetava poolt tähtaja järgimise osas. Ringkonnakohus märgib, et kui A. Konovalov vajas taotluse puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega, võis ta kohtule esitada taotluse tähtaja pikendamiseks TsMS § 64 lg 1 alusel, märkides avalduses mõjuva põhjuse tähtaja pikendamiseks. Arvestades, et A. Konovalovil oli dokumentide postitamise võimalus 6. veebruaril 2014, võis ta sellel kuupäeval postitada kohtule tähtaja pikendamise avalduse, kui ta vajas veel aega riigi õigusabi taotluse täiendamiseks.
8.Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti keeldunud A. Konovalovi taotluse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui lugeda A. Konovalovi 11. veebruari 2014 täiendatud taotlus esitatuks õigeaegselt, ei võimalda esitatud taotlus alust seda menetleda, sest taotluses ei ole kõrvaldatud Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2014 määruses märgitud puudused. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest ei ole Riigikohtu 8. jaanuari 2014 määruse nr 3-7-1-2956-13 puhul möödunud Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse esitamise 6-kuuline tähtaeg. Samas ei ole uue riigi õigusabi taotlusega maakohtusse pöördumine ilmselt perspektiivikas. Eelnimetatud Riigikohtu määrusega lõppes menetlus tsiviilasjas nr 2-13-49892. Selle tsiviilasja raames taotles A. Konovalov omakorda riigi õigusabi eesmärgiga pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Isik soovis vaidlustada Riigikohtu 18.02.2013.a määrust kohtuasjas nr 2-7-1-1-922, millega keelduti menetlusse võtmast tema kaitsja kassatsiooni kriminaalasjas nr 1-11-8853. Nii maakohus kui ringkonnakohus leidsid, et taotlus ei ole põhjendatud. Riigikohus jättis oma 8. jaanuari 2014.a määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-2956-13 kautsjoni mittetasumise tõttu menetlusse võtmata A. Konovalovi määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2013.a määrusele tsiviilasjas nr 2-13-49892. Käesolevas asjas on A. Konovalov seega soovinud Euroopa Inimõiguste Kohtus vaidlustada Riigikohtu määrust, millega Riigikohus keeldus kautsjoni mittetasumise tõttu menetlemast A. Konovalovi kaebust temale kohtute poolt Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks riigi õigusabi mittevõimaldamise peale. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi saamine ei ole iseenesest käsitatav eesmärgina, mille saavutamiseks tuleks isikule võimaldada riigi õigusabi.
9.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja enda kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium