Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtunikud
Mare Merimaa, Gaida Kivinurm, Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
02.04.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-60316
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu Harju Maakohtule saadetud Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustus-ametist KELA saabunud taotlus Soome Vabariigi Joensuu esimese astme kohtu 20.08.1998.a. otsuse tsiviilasjas nr 98/3000 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.12.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E A i määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet (Kansaneläkelaitos, Helsinki tagasinõuete keskus, PL 20, 00232 Helsingi, Soome Vabariik) Taotluse edastaja Eesti Vabariigi Justiitsministeerium (asukoht Tõnismägi 5a, Tallinn) Puudutatud isik E A (nimi enne nime muutmist V P, sünd. XXXXX, Eesti Vabariigi isikukood XXXXXXX) Kirjalik menetlus
Taotlus 18.12.2013 edastas Eesti Vabariigi keskasutus (Eesti Vabariigi Justiitsministeerium) Harju Maakohtule Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusametist (Kansaneläkelaitos, KELA) saabunud taotluse 20.08.1998 Soome Vabariigi Joensuu esimese astme kohtuotsuse tsiviilasjas nr 98/3000 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis . Esimese astme kohtu määrus 23.12.2013 Harju Maakohus määras tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks XXXXXX Soome Vabariigi Joensuu esimese astme kohtuotsus tsiviilasjas nr 98/3000, millega mõisteti E A ilt (nimi enne nime muutmist V P) välja elatis oma alaealisele lapsele, XXXXX sündinud JEP (Eesti Vabariigi XXXXXXX), 700 Soome marka kalendrikuus alates XXXXXXX kuni lapse täisealiseks saamiseni. Perioodi 01.01.2008 - 30.09.2013 eest on elatise võlgnevus kokku 9718,56 eurot. Alates 01.01.2013 tuleb J E P, maksta igakuist elatist 151,72 eurot. Kõik maksed tuleb tasuda: Kansaneläkelaitos (makse saaja) Nordea Bank-is, Aleksanterinkatu 36, 00020 Helsinki, Finland, kontole XXXXXX; BIC: NDEAFIHH; viitenumbriga XXXXXXXX. Makse tegemisel tuleb märkida ära võlgniku nimi ja viitenumber. Kuivõrd käesolevas asjas tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatud kohtuotsus on tehtud 20.08.1998, kuuluvad kohaldamisele New Yorgis 20.06.1956 sõlmitud välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsioon (edaspidi New Yorgi konventsioon), mis kohaldub alates 07.02.1997 tehtud elatisotsustele ning Haagi 02.10.1973 ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon (edaspidi Haagi konventsioon), mis kohaldub alates 01.04.1998 tehtud elatisotsustele. Samuti kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele vastavalt New Yorgi konventsiooni art 6 p-le 3 ja Haagi konventsiooni art 13 üldised tsiviilkohtumenetluse seadustiku välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täitmise sätted. Vastavalt TsMS § 620 lg-le 1 kuulub tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui: 1) lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; 2) kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; 3) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; 4) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; 5) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav või 6) lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Vastavalt Haagi konventsiooni artiklile 4 tunnustab ja täidab osalisriik teises osalisriigis tehtud otsust, kui: 1) selle on teinud artiklite 7 või 8 järgi õiguspädev asutus ja 2) seda ei saa otsuse päritoluriigis tavalises korras edasi kaevata. Artikli 5 kohaselt võib otsuse
tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui: 1) otsuse tunnustamine või täitmine on ilmses vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga; 2) otsusele on viinud pettus menetluses; 3) pooltel on taotluse saanud riigi ametiasutuses samas asjas menetlus, mis on algatatud varem; 4) otsus ei ole kooskõlas samade poolte kohta taotluse saanud riigis või muus riigis samas asjas tehtud otsusega ja muus riigis tehtud otsus vastab taotluse saanud riigi otsuse tunnustamise ja täitmise nõuetele. Vastavalt artiklile 6 ei ole artikli 5 sätetega vastuolus poole kohalolekuta tehtud otsuse tunnustamine või täitmine üksnes tingimusel, et puuduv pool on saanud teate menetluse algatamise ja selle sisu kohta otsuse päritoluriigi seaduste kohaselt ja tal on olenevalt asjaoludest olnud piisavalt aega asja ettevalmistamiseks. Haagi konventsiooni artikli 7 kohaselt loetakse konventsiooni rakendamise korral otsuse päritoluriigi asutus pädevaks, kui: 1) ülalpeetava või ülalpidaja alaline elukoht oli asja algatamise ajal otsuse päritoluriigis; 2) ülalpeetav ja ülalpidaja olid asja algatamise ajal otsuse päritoluriigi kodanikud; 3) kostja on tunnustanud asutuse pädevust otse või esitanud vastulause, vaidlustamata pädevust. Vastavalt artiklile 12 ei vaata taotluse saanud riik otsust uuesti läbi, kui konventsioonis ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Haagi konventsiooni artiklile 17 esitab otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool: 1) otsuse täieliku ja tõestatud koopia; 2) dokumendid, mis tõendavad, et otsust ei saa päritoluriigis tavalises korras edasi kaevata, ja vajaduse korral ka tõendi otsuse täidetavuse kohta; 3) dokumendid või nende tõestatud koopiad, mis tõendavad, et istungilt puudunud poolele on otsuse päritoluriigi seaduste kohaselt teatatud menetluse algatamisest ja sisust; 4) vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad, et otsuse päritoluriigis oli isik õigusabi- või asjaajamiskuludest vabastatud; 5) nimetatud dokumentide tõestatud tõlke, kui taotluse saanud riik seda nõuab. Artikli 18 kohaselt tunnustatakse ja täidetakse otsust, millega ülalpidajat kohustatakse asutusele hüvitama ülalpeetavale makstu, kui: 1) asutus saab hüvitist taotleda tema järgitavate seaduste kohaselt ja 2) taotluse saanud riigi rahvusvahelise eraõiguse normide järgi kohaldatav siseriiklik seadus näeb ette sellise ülalpidamiskohustuse. Vastavalt artiklile 19 võib asutus nõuda ülalpeetava ja ülalpidaja kohta tehtud otsuse tunnustamist ja täitmist ipso jure ülalpeetavale mõistetud elatise ulatuses, kui tema tegevust korraldavad seadused annavad talle õiguse teha seda ülalpeetava asemel ja vastavalt artiklile 20 esitab artiklit 17 järgides otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev asutus artikli 18 punkti 1 või artikli 19 nõuete täitmist ning elatise väljamaksmist tõendavad dokumendid. Taotlejaks oli avalik-õiguslik asutus, kes on esitanud vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et ta on maksnud õigustatud isikule toetusi. Kohtule on esitatud XXXXXX Soome Vabariigi Joensuu esimese astme kohtuotsus tsiviilasjas nr 98/3000, mille kohaselt peab E A (V P) maksma elatist oma alaealisele lapsele, XXXXXXX sündinud, J E P 700 Soome marka kalendrikuus alates 06.07.1998 kuni JE P täisealiseks saamiseni. Kohtuotsus on jõustunud ilma edasikaebamata ja puudutatud isikule on hagiavaldus kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 02.07.1999. Samuti on kohtule esitatud 24.09.1998 elatustoetuse otsus nr 98022, mille kohaselt alaealise lapse ema M H P (Eesti Vabariigi isikukood XXXXXXXXXX) on elatusetoetuse saajaks. Soome pensioniameti elatustoetuse otsuse kohaselt oli elatustoetuse määraks lapse kohta 01.08.1998 alates 637 Soome marka. Võlaarvestuse kohaselt on seisuga 18.09.2013 E A i elatise võlgnevus perioodi 01.01.2008 30.09.2013 eest kokku 9718,56 eurot. Kuivõrd tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus vastab nii Haagi konventsiooni, New Yorgi konventsiooni kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätestatud nõuetele ja kohtuotsuse tunnustamist välistavad asjaolud puuduvad, kuulub 20.08.1998 Soome Vabariigi
Joensuu esimese astme kohtuotsus tsiviilasjas nr 98/3000 Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamiseks. Määruskaebus E A palub maakohtu määruse tühistada. Kaebuse esitaja leiab, et teda ei olnud teavitatud tema üle peetud kohtuasja toimumisest ning kohtuotsuse täideviimine ei olnud temale kui teise riigi kodanikule arusaadavalt selgitatud. Ülalpeetav on Eesti Vabariigi kodanik, seega tulnuks elatise asi lahendada Eesti kohtus. Kaebaja on invaliidsuspensionär, kellel ei olnud kohtuotsuse tegemise ajal ja ei ole ka tulevikus võimalik tasuda elatisrahana summasid, mida nõutakse. Lapse ema sotsiaaltöötajana manipuleerib oma võimalustega. Ebaseaduslik oli kohtuotsuse jõustamine Ametlikes Teadaannetes kuulutuse ilmumisega. KELA määrab ülalpidamise lapsele, kelle vanemal ülalpidamisvõime puudub, ja seda tuleks ka arvestada. Edasine menetluse käik Soome Vabariigi Helsinki linna tagsinõuetekeskus (KELA) esitas seisukoha määruskaebuse osas. Avaldaja selgitab, et elatise saaja on Soome Vabariigi kodanik, samuti nagu tema ema. Asja algatamise ajal elasid kõik osapooled Soomes. KELA maksab Soomes elavale lapsele elatise toetust selle alusel, et elatisekohuslane E.Ant on rikkunud elatise maksmise toetust. Elatisetoetus on seadusega määratud, KELA kaudu makstav sotsiaaltoetus, mida võib saada laps, kelle üks vanematest ühel või teisel põhjusel ei täida oma elatise tasumise kohutust. KELA nõuab elatisekohuslaselt sisse kogu maksmata elatise ja maksab lapsele selle osa, mis ületab KELA poolt makstud toetuse summa. Tagasinõude suhtes on elatisekohuslasel võimalus taotleda KELAL-t maksuvabastust, kui tema maksevõime on ajutiselt vähenenud temast sõltumatutel põhjustel, nt töövõimetuse tõttu ja lisaks jääb tema sissetulek alla seadusega määratud piiri. Maksuvabastust peab elatisekohuslane ise taotlema. Elatise määramise otsus tehti abielulahutuse esimesel etapil 20.08.1998, kui E.A elas Soomes Joensuus ja temale on sellest teatatud 07.07.1998, kuid ta ei vastanud kohtule määratud tähtajaks. Selle kohta on Pohjois-Karjala esimese astme kohus saanud tõendi, mis on lisatud KELA taotlusele. Osapoolte abielu lahutamise teise etapi lahutusotuses ei võetud seisukohta lapse elatise asjas ja sellise otsuse kuulutamine Ametlikes Teadaannetes on Soomes täiesti seaduslik viis. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Maakohus on õigesti Soome Vabariigi Joensuu esimese astme kohtuotsuse tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel juhindunud TsMS §-st 620 ja New Yorgi konventsioonist. Kolleegium ühineb maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei korda maakohtu määruse põhjendusi. Kaebuse väidete kohaselt ei ole puudutatud isikut teavitatud elatise väljamõistmisest, tema ja elatise saaja, alaealine laps, on Eesti Vabariigi kodanikud ja elatise asi tulnuks lahendada Eesti kohtus. Kolleegiumi arvates ei anna eeltoodud väited alust maakohtu määruse tühistamiseks.
Toimikusse lisatud materjalidest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja elatise väljamõistmise asjas 1998.a Joensuu esimese astme kohtule vastanud, kuigi oli kohtuasja toimumisest teadlik. Kohtul puudub alus kahelda avaldaja kinnituses, et sel ajal elas E. A Soome Vabariigis. Seetõttu ei saa kohtuotsuse täitmise küsimuses avaldaja sellisele argumendile enam tugineda. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et temal invaliidsuspensionärina ei ole võimalik sellises suuruses elatist lapsel maksta, siis selgitas avaldaja Soome Vabariigis kehtivat korda elatise määramise otsuse muutmiseks. Avaldaja ise ei määra lastele elatist ning ei mõjuta elatise suurust. Avaldaja maksab Soomes elavale alaealisele lapsele elatisetoetust juhul, kui üks vanematest mingil põhjusel oma elatise tasumise kohustust ei ole täitnud. Elatise määramise kohtuotsuse muutmiseks on E. A vaja ise ühendust võtta kas lapse elukoha sotsiaalkomisjoniga või pöörduda esimese astme kohtu poole. Menetluse kulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.