Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Maakohtu määrus Maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 6 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust. EESTI JALGPALLI LIIDU (edaspidi EJL) põhikirja art 43.1 sätestab, et ainupädevus lahendada Eesti-siseseid jalgpallivaidlusi, kus vaidluse poolteks on EJL liikmed, ametnikud, agendid ja/või mängijad, kuulub EJL-le, järgides käesolevas põhikirjas ning muudes EJL dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise korda. Vaidlustes lõpliku (viimase astme) lahendi saamiseks, samuti nende Eestisiseste jalgpallivaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJL-il pädevus, on keelatud pöörduda tavakohtusse. Nimetatud vaidlused võib lahendamiseks esitada üksnes sõltumatule, erapooletule, Eesti seaduse alusel ja Eestis tegutsevale jalgpalli vahekohtule. Vahekohtu otsus on lõplik ja kuulub täitmisele. Hageja on 19.02.2009 allkirjastanud jalgpalluri litsentsiavalduse, milles on muuhulgas kinnitanud, et järgib kõikides Eestisisestes jalgpallialastes vaidlustes, mis on seotud või tekivad seoses EJL põhikirja või muude EJL dokumentide täitmisega, käesolevas põhikirjas ning muudes EJL dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise korda; vaidlusalases küsimuses lõpliku lahendi saamiseks, samuti nende Eestisiseste jalgpallialaste vaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJL-il pädevus, mitte pöörduma tavakohtusse, vaid edastama küsimuse lahendamiseks sõltumatule, erapooletule, Eesti seaduse alusel asutatud ja Eestis tegutsevale jalgpallialasele vahekohtule, tunnustades vahekohtu otsust lõplikuna ja kohustudes seda tingimusteta täitma. Eeltoodust tulenevalt on pooled sõlminud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks vahekohtus. Hageja leidis, et kokkulepe ei ole täidetav, kuna jalgpallialast vahekohut ei ole. Kohus asus seisukohale, et ka juhul, kui Eestis puudub alaline jalgpallialane vahekohus, ei tähenda see seda, et vaidlust ei ole võimalik vahekohtus lahendada. TsMS XIV osa kohaselt saab vaidlusi lahendada ka ad hoc vahekohtus. Määruskaebus Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Asjaolu, et EJL organ on pädev vastava sanktsiooni rakendamiseks, ei tähenda, et kohtul ei oleks võimalik hagi alusel kontrollida sellise otsuse seaduslikkust. Ennekõike seetõttu, et EJL on Eesti seaduste alusel asutatud, põhinev ja tegutsev juriidiline isik. Vaidlust ei ole selles, et EJL on mittetulundusühinguna tegutsev spordialaliit, kelle tegevuse suhtes kohaldub MTÜS ja spordiseadus. Isegi kui poolte vahel oleks vahekohtu kokkulepe, siis sellega ei saa olla välistatud isikule seadusest tulenev (TSÜS § 38, MTÜS § 24) õigus vaidlustada kohtus sellise organi otsuse seaduslikkust, samuti ei välista see võimalust, et sellise organi otsus on seaduse kohaselt tühine (TSÜS § 38, § 86). Igasugused vastupidised tingimused, mis välistavad juriidilise isiku organi otsuse seaduslikkuse vaidlustamise õiguse kohtus, on tühised vastuolu tõttu seaduse ja heade kommetega. Eelnevat silmas pidades on väär maakohtu seisukoht, EJL organitel on õigus tegutseda mitte alludes kohtulikule kontrollile, millist õigust EJL-le kui juriidilisele isikule aga mitte ühestki seadusest ei tulene. Ka EJL enda regulatsiooni kohaselt ei ole välistatud kohtusse hagi esitamine EJL organi otsuse seaduslikkuse kontrollimiseks. EJL põhikirja p-s 35.7 on küll sätestatud, et EJL

apellatsioonikomisjoni otsus on lõplik, samas ei nähtu ei EJL põhikirjast ega ka muust dokumendist, et isikul ei ole õigust esitada kohtusse hagi sellise organi otsuse seaduslikkuse kontrollimiseks. Eelviidatud põhikirja punkti kohaselt on EJL apellatsioonikomisjonil õigus teha EJL siseselt lõplik otsus, samas annab seadus (TSÜS § 38, MTÜS § 24) hagejale õiguse sellise lõpliku otsuse vaidlustamiseks kohtus. Ka EJL põhikirja p 43.1 ei keela isikul pöörduda kohtusse EJL organite (sh EJL distsiplinaarkomisjon ja EJL apellatsioonikomisjon) otsuste seaduslikkuse kontrollimiseks, samuti ei välista see, et vastav EJL organi otsus võib olla TSÜS § 38 ja MTÜS § 24 kohaselt tühine. PS § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. PS § 146 kohaselt õigust mõistab ainult kohus. Kõik piirangud, mis ei võimalda isikul kasutada eelviidatud kohtusse pöördumise õigust, on vastuolus põhiseaduse ja heade kommetega ning seega tühised. Poolte vahel puudub kokkulepe anda vaidlus lahendada vahekohtule, kuna väidetav vahekohtu kokkulepe on tühine. Hageja 19.02.2009 litsentsiavaldus on allkirjastatud vaid hageja isa Veiko Liivamägi poolt. Hageja oli sel ajal 17-aastane piiratud teovõimega isik. TsÜS § 11 lg 1 kohaselt piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. PKS § 116-118 kohaselt on vanemate hooldusõigus mõlemal vanemal ning seda teostatakse ühiselt. Seega eeldab piiratud teovõimega isiku nimel tehingu tegemine mõlema vanema nõusolekut. Antud juhul ei ole hageja ema nõusolekut esitanud ning vastav litsentsiavaldus koos vahekohtu kokkuleppega on tühine. TsMS § 718 lg 1 kohaselt vahekohtu kokkuleppe ese võib olla varaline nõue. Vahekohtu kokkulepe mittevaralise nõude kohta kehtib üksnes juhul, kui pooled võivad vaidluse eseme suhtes sõlmida kompromissi. EJL põhikirjast ega muust regulatsioonist ei nähtu, et pooled võiksid distsiplinaarasjas sõlmida kompromissi – ennekõike, kui EJL põhikirja p 35.7 on sätestatud, et EJL apellatsioonikomisjoni otsus on lõplik. Samuti ei ole pooltevahelise vaidluse esemeks varaline nõue. Eelneva tõttu on kostja väidetav vahekohtu kokkulepe TsMS § 718 lg 1 kohaselt tühine. EJL põhikirja p 43.1 kohaselt võib jalgpallivaidluse anda lahendada sõltumatule, erapooletule, Eesti seaduse alusel ja Eestis tegutsevale jalgpalli vahekohtule, seega viidatakse alaliselt tegutsevale vahekohtule. Sõltumatut, erapooletut, Eesti seaduste alusel asutatud ja Eestis tegutsevat alalist jalgpallialast vahekohut ei eksisteeri ja selle loomist ei näe ette ükski seadus. Seetõttu ei ole ka võimalik sellise alaliselt tegutseva vahekohtu poole pöörduda. Seega ei ole antud kokkulepe täidetav ega kohaldatav pooltevahelisele õigussuhtele. Pooled ei ole ad hoc vahekohtu moodustamises kokku leppinud. Nimetatud vahekohtu kokkulepe on teistsugune, kui kohus viitas. Maakohtul puudub pädevus pooltevahelist vahekohtu kokkulepet ümber kvalifitseerida. Maakohus ei ole veenvalt kehtiva vahekohtu kokkuleppe olemasolu põhjendanud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maakohus õigustatud hagi läbi vaatamata jätta, kuna selleks puudus õiguslik alus. Menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu kuulub määrus tühistamisele. Vastus määruskaebusele Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määrus Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti jätnud hagi läbi

vaatamata, kuna poolte vahel on sõlmitud kokkulepe vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada. TsMS § 9 lg 2 kohaselt võib tsiviilasja poolte kokkuleppel anda lahendada vahekohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja oli litsentseeritud jalgpallur, kes allkirjastas litsentsiavalduse ja pikendas seda igal aastal. Ekslikud on määruskaebuse väited, mille kohaselt ei kehti vahekohtu kokkulepe seetõttu, et litsentsiavalduse allkirjastas hageja isa ajal, kui hageja oli ise alaealine. Samas on hageja täisealisena litsentsiavaldust pikendades ja EJL jalgpallivõistlustel osaledes, millise õiguse talle andis vaid litsentsi omamine, kiitnud tehingu heaks. Hageja, allkirjastades litsentsiavalduse ja pikendades litsentsi võttis endale kohustuse olla seotud EJL tingimustega, k.a kohustusega mitte pöörduda kohtusse, vaid lahendada vaidlused sõltumatu, erapooletu, Eesti seaduse alusel asutatud ja Eestis tegutseva jalgpallialase vahekohtu kaudu ja tunnustades vahekohtu otsust lõplikuna ja kohustudes seda tingimusteta täitma. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vahekohtu kokkulepe tühine, nagu on tuvastanud maakohus. Kostja on kaebusele vastates õigesti märkinud, et hagiavalduse esemes ei vaidlustanud hageja vahekohtu kokkuleppe kehtivust ega ole vahekohtu kokkuleppe kehtivust vaidlustanud ka varasemalt. Vastupidiselt, allkirjastades litsentsiavalduse ja pikendades seda igaaastaselt, on hageja väljendanud nõustumust litsentsiavalduses märgitu sh vahekohtu kokkuleppe osas. Käesoleval juhul ei ole piiratud hageja põhiseaduslikku õigust pöörduda kohtusse ebaseaduslikult, kuivõrd põhiseaduse § 15 lg 1 teises lauses sätestatud põhiõigusest on võimalik loobuda nt vahekohtu kokkuleppe sõlmimisega (Riigikohtu 05.02.2008 lahend nr 3-4-1-1-08). TsMS § 718 lg 1 teine lause sätestab, et vahekohtu kokkulepe mittevaralise nõude kohta kehtib üksnes juhul, kui pooled võivad vaidluse eseme suhtes sõlmida kompromissi. Kuivõrd vaidluse eseme suhtes on võimalik sõlmida kompromissi, ei ole kaebuses väidetu, et hageja ei näe kompromissi võimalust, aluseks, et vaidlus tuleks sel alusel lahendada maakohtus. Hageja väitele, et kokkulepe ei ole täidetav, kuna alaline jalgpallialane vahekohus puudub, on maakohus vastanud ja ringkonnakohus nõustub põhjendusega, ega korda seda. Sellisel juhul rakendub TsMS § XIV osas sätestatu. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus ja kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad määruskaebuse menetlemise kulud kaebuse esitaja kanda.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.