Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et see tuleb menetlusse võtta ja rahuldada.

TsMS § 475 lõike 1 punkti 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi, mis TsMS § 478 lõike 1 järgi tuleb lahendada määrusega. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuivõrd käesolevas asjas tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatud kohtuotsus on tehtud 16.02.2001.a., kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele New Yorgis 20.06.1956.a. sõlmitud välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsioon (edaspidi New Yorgi konventsioon), mis kohaldub alates 07.02.1997.a. tehtud elatisotsustele ning Haagi 02.10.1973.a. ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon (edaspidi Haagi konventsioon), mis kohaldub alates 01.04.1998.a. tehtud elatisotsustele. Samuti kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele vastavalt New Yorgi konventsiooni artikkel 6 punktile 3 ja Haagi konventsiooni artiklile 13 üldised TsMS välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täitmise sätted. Vastavalt TsMS § 620 lõikele 1 kuulub tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui: 1) lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; 2) kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; 3) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; 4) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; 5) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav või 6) lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. TsMS § 623 lõike 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Vastavalt Haagi konventsiooni artiklile 4 tunnustab ja täidab osalisriik teises osalisriigis tehtud otsust, kui: 1) selle on teinud artiklite 7 või 8 järgi õiguspädev asutus ja 2) seda ei saa otsuse päritoluriigis tavalises korras edasi kaevata. Artikli 5 kohaselt võib otsuse tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui: 1) otsuse tunnustamine või täitmine on ilmses vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga; 2) otsusele on viinud pettus menetluses; 3) pooltel on taotluse saanud riigi ametiasutuses samas asjas menetlus, mis on algatatud varem; 4) otsus ei ole kooskõlas samade poolte kohta taotluse saanud riigis või muus riigis samas asjas tehtud otsusega ja muus riigis tehtud otsus vastab taotluse saanud riigi otsuse tunnustamise ja täitmise nõuetele. Vastavalt artiklile 6 ei ole artikli 5 sätetega vastuolus poole kohalolekuta tehtud otsuse tunnustamine või täitmine üksnes tingimusel, et puuduv pool on saanud teate menetluse algatamise ja selle sisu kohta otsuse päritoluriigi seaduste kohaselt ja tal on olenevalt asjaoludest olnud piisavalt aega asja ettevalmistamiseks. Haagi konventsiooni artikli 7 kohaselt loetakse konventsiooni rakendamise korral otsuse päritoluriigi asutus pädevaks, kui: 1) ülalpeetava või ülalpidaja alaline elukoht oli asja algatamise ajal otsuse päritoluriigis; 2) ülalpeetav ja ülalpidaja olid asja algatamise ajal otsuse päritoluriigi kodanikud; 3) kostja on tunnustanud asutuse pädevust otse või esitanud vastulause, vaidlustamata pädevust. Vastavalt artiklile 12 ei vaata taotluse saanud riik otsust uuesti läbi, kui konventsioonis ei ole ette nähtud teisiti.

Vastavalt Haagi konventsiooni artiklile 17 esitab otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool: 1) otsuse täieliku ja tõestatud koopia; 2) dokumendid, mis tõendavad, et otsust ei saa päritoluriigis tavalises korras edasi kaevata, ja vajaduse korral ka tõendi otsuse täidetavuse kohta; 3) dokumendid või nende tõestatud koopiad, mis tõendavad, et istungilt puudunud poolele on otsuse päritoluriigi seaduste kohaselt teatatud menetluse algatamisest ja sisust; 4) vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad, et otsuse päritoluriigis oli isik õigusabi- või asjaajamiskuludest vabastatud; 5) nimetatud dokumentide tõestatud tõlke, kui taotluse saanud riik seda nõuab. Artikli 18 kohaselt tunnustatakse ja täidetakse otsust, millega ülalpidajat kohustatakse asutusele hüvitama ülalpeetavale makstu, kui: 1) asutus saab hüvitist taotleda tema järgitavate seaduste kohaselt ja 2) taotluse saanud riigi rahvusvahelise eraõiguse normide järgi kohaldatav siseriiklik seadus näeb ette sellise ülalpidamiskohustuse. Vastavalt artiklile 19 võib asutus nõuda ülalpeetava ja ülalpidaja kohta tehtud otsuse tunnustamist ja täitmist ipso jure ülalpeetavale mõistetud elatise ulatuses, kui tema tegevust korraldavad seadused annavad talle õiguse teha seda ülalpeetava asemel ja vastavalt artiklile 20 esitab artiklit 17 järgides otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev asutus artikli 18 punkti 1 või artikli 19 nõuete täitmist ning elatise väljamaksmist tõendavad dokumendid. Käesolevas asjas on taotlejaks avalik-õiguslik asutus, kes on esitanud vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et XXXon tema alaealiste laste kasuks välja mõistetud elatis ja, et avalik-õiguslik asutus on maksnud õigustatud isikutele toetusi. Kohtule on esitatud 16.02.2001.a. Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtuotsus tsiviilasjas nr 99/27256, mille kohaselt peab XXXmaksma elatist oma alaealistele lastele, XXX.a. sündinud, XXX(X , Eesti Vabariigi isikukood XXX), summas 669,00 (kuussada kuuskümmend üheksa) Soome marka kalendrikuus alates 16.08.2000.a. kuni XXX 18-aastaseks saamiseni, kui ei ole kokku lepitud ega määratud teisiti ja 03.02.1995.a. sündinud, XXX(X , Eesti Vabariigi isikukood XXX), summas 669,00 (kuussada kuuskümmend üheksa) Soome marka kalendrikuus alates 16.08.2000.a. kuni XXX 18-aastaseks saamiseni, kui ei ole kokku lepitud ega määratud teisiti. Kohtule on esitatud ka tõend, et nimetatud kohtuotsus on jõustunud ning täidetav ja puudutatud isikule XXXX on hagiavaldus kätte toimetatud 25.01.2001.a. Samuti on kohtule esitatud 07.05.2001.a. Helsingi Sotsiaalameti elatustoetuse otsus nr 42719, mille kohaselt on laste ema XXX(Eesti Vabariigi isikukood XXX) olnud elatusetoetuse saajaks alates 01.04.2001.a. Elatustoetuse otsuse kohaselt oli laste elatustoetus alates 01.04.2001.a. kokku 1.338,00 Soome marka. Võlaarvestuse kohaselt on seisuga 29.11.2013.a. XXX XXX elatise võlgnevus perioodi 01.01.2008.a. - 31.10.2013.a. eest kokku 9.122,65 eurot ja võlgnevus XXX eest perioodi 01.01.2008.a. - 03.02.2013.a. eest kokku 7.756,35 eurot. Alaealiste laste XXX ja XXX elatiste võlgnevus on kokku 16.879,00 eurot. Alates 01.12.2013.a. on XXX kohustatud XXX.a. sündinud, XXX maksma igakuist elatist summas 138,11 eurot kuus, kuna esialgselt väljamõistetud elatis on indekseeritud alates 01.01.2009.a. kehtima hakanud elukalliduse indeksiga 5%, alates 01.01.2010.a. kehtima hakanud elukalliduse indeksiga 2,30%, alates 01.01.2011.a. kehtima hakanud elukalliduse indeksiga 2,38%, alates 01.01.2012.a. kehtima hakanud elukalliduse indeksiga 3,57% ja alates 01.01.2013.a. kehtima hakanud elukalliduse indeksiga 2,63%. Kuivõrd tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus vastab nii Haagi konventsiooni, New Yorgi konventsiooni kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja kohtuotsuse tunnustamist välistavad asjaolud puuduvad, kuulub 16.02.2001.a. Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtuotsus tsiviilasjas nr 99/27256 Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamiseks. Haagi konventsiooni artikli 15 kohaselt on otsuse päritoluriigis täielikult või osaliselt õigusabi- ja asjaajamiskuludest vabastatud ülalpeetaval otsuse tunnustamise ja täitmise menetluses õigus saada neist kuludest vabastus ka taotluse saanud riigis selle riigi seadustes lubatud soodsaimal määral. Lähtudes eeltoodust annab kohus avaldajale menetlusabi ja vabastab avaldaja

menetluskulude tasumisest. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud) ja kohtuvälised kulud. TsMS § 172 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse asja lahendanud esimese astme kohtult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi lõike 3 alusel esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Käesolev määrus kuulub kättetoimetamisele Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile, kui taotluse Harju Maakohtule edastanud avaldaja esindajale, ja puudutatud isikule XXX. Vastavalt TsMS § 625 lõikele 2 võivad määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, esitada määruskaebuse sissenõudja ja võlgnik. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 1 (üks) kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga 2 (kaks) kuud kättetoimetamisest. TsMS § 625 lõikest 3 tulenevalt kuulub käesolev kohtumäärus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 623 lõikele 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.