Hageja (vastuhagis kostja): XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrus Lillo (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, e-post [email protected]); Kostja (vastuhagis hageja): XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja esindajad: vandeadvokaat Margus Lentsius ja vandeadvokaadi abi Geidi Sile (Advokaadibüroo Lentsius & Talts, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
11.märtsil 2014 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja XXX, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Geidi Sile
Juures viibis
Sekretär Triin Tursk
Resolutsioon
1.Rahuldada XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt põhivõlgnevus 48 280,35 eurot ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivised 1646,26 eurot, kokku 49 926,61 eurot (nelikümmend üheksa tuhat üheksasada kakskümmend kuus eurot ja 61 senti) XXXOÜ kasuks.
3.Välja mõista XXXOÜ-lt alates 16.08.2013 TsMS § 367 alusel viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (48 280,35 eurot) kuni põhinõude täitmiseni XXXOÜ kasuks.
4.Jätta XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu rahuldamata osaliselt viiviste nõude osas summas 84 055,47 eurot (kaheksakümmend neli tuhat viiskümmend viis eurot ja 47 senti).
5.Jätta hagiga seotud menetluskuludest 62,74% XXXOÜ kanda ja 37,26% XXXOÜ kanda.
6.Jätta rahuldamata XXXOÜ vastuhagi XXXOÜ vastu kahju hüvitamise nõudes.
7.Jätta vastuhagiga seotud menetluskulud täies ulatuses XXXOÜ kanda.
8.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXXOÜ (edaspidi nimetatud hageja) ja XXXOÜ (edaspidi nimetatud kostja) sõlmisid 08.03.2013 lepingu nr XXX(edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt kostja kohustus andma hagejale üle musta ja värvilise vanametalli (edaspidi nimetatud kaup) ja hageja kohustus kauba eest tasuma vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele. Viidatud lepingu punkti 4.2. kohaselt on kokku lepitud 80% kauba tarnimises 01.06.2013, mida kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud. Vastavalt eeltoodud lepingu punktile on kostja poolt seisuga 06.06.2013, milliseks kuupäevaks oleks müüja pidanud tarnima 6300 tonni kaupa, tarnitud 1944,132 tonni kaupa. Seisuga 09.07.2013 on müüja poolt tarnitud kaupa lisaks eeltoodule veel 575,59 kilogrammi (0,58 tonni), kokku seega ainult 2519,722 tonni. Seega on lepingu alusel kokkulepituga võrreldes tarnitud 09.07.2013 seisuga 3780,278 tonni vähem kaupa.
2.Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud lepingu punktis 4.2. võetud kohustusi, kuna tähtaeg kokkulepitud mahus kauba tarnimiseks 01.06.2013 on ületatud. Hageja lepinguline esindaja juhtis viidatud rikkumistele kostja esindaja tähelepanu juba varasemalt, 24.05.2013 edastatud e-kirjas ja andis veel täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks 06.06.2013. Samas kirjas osundas hageja, et kauba tähtajaks üle andmata jätmisel soovib ta lepingust taganeda. Lisaks eeltoodule ootas hageja ära vastavalt lepingu punktile 7.3. kokku lepitud 30-päevase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks, kuid sellele vaatamata ei ole kostja rikkumist kõrvaldanud. Lisaks on pooled lepingu punktis 7.3. kokku leppinud, et kui kostja (müüja) hilineb kauba tarnimisega üle 30 kalendripäeva, on hagejal (ostja) õigus leping ühepoolselt lõpetada, ilma et teisel lepingupoolel oleks õigus pretensioone esitada. Seega on osapooled juba eelnevalt kokku leppinud, et kauba üleandmisega viivitamine üle 30 päeva on muuhulgas ka oluliseks lepingu rikkumiseks.
3.Seega hageja edastas 10.07.2013 kostjale lepingust taganemise avalduse, milles avaldas, et taganeb alates 11.07.2013 kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingust nr 1/2013. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 tekib lepingupoolel lepingust taganemise õigus, kui lepingust tulenevat kohustust on oluliselt rikutud. Lepingu punkti 5.2. kohaselt teostas hageja lepingu sõlmimise järgselt kauba eest esmalt ettemaksu suurusega 400 000 eurot, millist asuti iga järgneva konkreetselt üleantud kauba eest esitatud arvete alusel tasaarvestama. Seisuga 10.07.2013 oli OÜ XXXpoolt XXXOÜle tasutud, kuid tasaarvestamata ettemaksu jääk 118 765,60 eurot. OÜ XXXpoolt on XXXOÜle arvete nr 140939, (140699); 140940, (140700); 140941, (140870); 140942, (140940); 140943, (140942); 140978, (140988); 140979, (140989); 141146, (141159); 141296, (141280); 141297, (141282) ja 141300, (141301) alusel tasumata kokku summas 70 485,25 eurot. Hageja tasaarveldas ühepoolselt kostja nõudesumma 70 485,25 eurot OÜ XXXpoolt tasutud ettemaksu summaga 118 765,60 eurot. Tasaarvestuse tulemusel jäi kostjale kohustus hageja ees summas 48 280,35 eurot, mille hageja palus kanda OÜ XXXarvelduskontole hiljemalt 15.07.2013, kuid mida kostja siiani teinud ei ole.
4.Kostja edastas 17.07.2013 vastuse hageja osundatud lepingust taganemise avaldusele, milles teatas, et ei tunnista kostja nõuet ega lepingust taganemise avaldust. Kostja hinnangul on kogu lepingu kehtivuse ajal kostjal üleandmiseks olnud valmis rohkem vanametalli, kui kostja on jõudnud ära vedada. Kostja on seisukohal, et vanametalli XXX karjäärist äravedamise viivituse põhjustajaks on hageja, kes ei ole suutnud tagada vanametalli tarnimist ettenähtud mahus. Lepingu kohaselt oli autode tellimine XXX karjääri kostja ülesanne, kes pidi eelseisva nädala osas teavitama mitut autot ja millise koguse vanametalli äravedamiseks XXXOÜ XXX karjääri saada soovib. Lepingu täitmise käigus pole kostja kordagi hagejale avaldanud seda, et hageja pole saatnud piisaval määral autosid vanametalli järele. Vastupidi, sagedased on olnud olukorrad, mil autod naasevad poole koormaga või tühjalt.
5.Hageja nõude alus on VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 108 lg 2, § 82 lg 2.
6.Kuna lepingu kohaselt oli 80% kauba tarnimise tähtajaks 01.06.2013, mida kostja nõuetekohaselt ei täitnud, siis on nõue muutunud sissenõutavaks, andes hagejale õiguse nõuda kostjalt viivist 0,1% päevas iga viivitatud päeva eest, milline kostja kohustus tuleneb lepingu punktist 7.3. Kuivõrd hageja andis kostjale oma kohustuste täitmiseks veel täiendava tähtaja, siis muutus võlakohustus sissenõutavaks alates 07.06.2013. aastast ja hagejal on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Alates 07.06.2013 on kostja viivitus kuni 14.08.2013, rahalises väärtuses 85 701,73 eurot. Kuni 09.07.2013 on viiviseid kogunenud summas 42 453,49 eurot ja alates 10.07.2013 kuni 05.08.2013 43 248,24 eurot (1 201,34*36). Tasaarvestuse tulemusel on jäänud kostja kohustuseks küll 48 280,35 eurot, kuid tarnimata kauba lepingujärgseks hinnaks on 1 201 342,27 eurot, millest ka hageja viivise arvestuse juures lähtunud on. Seega hagiavalduse esitamise hetkeks on kogunenud märkimisväärne viivisvõlgnevus ja see summa suureneb igapäevaselt 0,1% määra alusel.
7.Hageja nõuab viivise väljamõistmist ka TsMS § 367 alusel.
8.Hageja ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt oli viivitus vanametalli üleandmisel tingitud hagejast. Kostja ei ole üle andnud lepingus kokku lepitud koguses ja spetsifikatsioonis kaupa ning on sellega pooltevahelist lepingut oluliselt rikkunud, mis annab hagejale aluse kasutada seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Nimelt sätestab lepingu nr XXXpunkt 4.3. tingimused, kuidas toimub kauba ülendamine. Nimetatud punkti kohaselt tarnitakse kaup ostja veokil ja kauba pealelaadimise
korraldab müüja, s.o kostja. Sarnastele tingimustele viitab ka lepingu punktis 4.1. sisalduv kokkulepe, mille kohaselt tarnitakse kaup tingimusel EXW autokaal (XXX karjäär, XXX küla, XXX) kooskõlas tarneklausliga Incoterms 2010. a. Seega oli ostja (hageja) ülesandeks üksnes tagada lepingus kokku lepitud mahus veokite olemasolu pealelaadimiskohal. Hageja on selle ka taganud.
9.Lepingu punkti 4.5. kohaselt kohustus just müüja kooskõlastama ostjaga kauba nädalase ärasaatmismahu ja veokite etteandmise kauba pealelaadimiseks. Seega oli just müüja (kostja) kohustuseks jooksvalt informeerida ostja esindajat, kui palju ja millistel päevadel on autosid vaja läinud. Tegelikkuses müüja seda kohustust ei täitnud, mingeid nädalasi ärasaatmismahtusid müüja ei esitanud ja informatsiooni vahetasid poolte esindajad jooksvalt telefoni ja elektronposti teel.
10.Lepingu ese oli vastavalt lepingu punktile 1.1. Eesti Energia Kaevandused ASile kuuluva XXX karjääri toomishoonete ja seadmete demonteerimise tulemusena saadav vanametall. Seega lepingu sõlmimise ja selle täitmise käigus asus müüja alles vanametalli demonteerima ja seega sai vanametalli ära viia üksnes siis, kui see oli müüja töötajate poolt demonteeritud ja paigutatud metallikonteineritesse, mille ostja poolt tellitud autod ära vedasid. Seega sõltus vanametalli väljavedu rohkem müüja töötajate demonteerimiskiirusest, kui ostja võimalusest kaup ära vedada.
11.Mitte igasuguse vanametalli toomist kostja poolt kõnealusesse karjääri ei saa lugeda lepingu tingimuste täitmiseks, vaid tegemist peab olema lepingu esemeks oleva vanametalliga, s.o lepingu lisas nr 1 toodud spetsifikatsioonis näidatud metalliga (3A, 3AR, 5A, 17A või 12A), mille tarnitud kogus, lisandudes eelnevalt üle antud kogustele, ei ületa spetsifikatsioonis osundatud limiiti. Antud juhul oli kostja toonud äravedamiseks vanametalli (5A), mille limiit oli juba täitunud. Hageja leiab, et eeltoodust tulenevalt oli tal õigus keelduda täiendava vanametalli vastuvõtmisest, kuivõrd antud metall ei olnud lepingu esemeks, sest selle tarnelimiit oli lepingu järgi täitunud.
12.Hageja leiab, et müüja eraldi teavitamine tarnetähtaegade kinnipidamise vajalikkusest ei ole olnud vajalik. Pooled on lepingu punktis 7.3. kokku leppinud, et kui kostja (müüja) hilineb kauba tarnimisega üle 30 kalendripäeva, on hagejal (ostja) õigus leping ühepoolselt lõpetada, ilma et teisel lepingupoolel oleks õigus pretensioone esitada. Seega on pooled juba eelnevalt kokku leppinud, et kauba üleandmisega viivitamine üle 30 päeva on lepingu oluline rikkumine. Seejuures on ostja müüjale siiski andnud ka täiendava tähtaja lepingu täitmiseks, seda koos hoiatusega lepingu rikkumise jätkumise korral leping lõpetada.
13.Kostja vastuväited viivise nõudele on alusetud ja viited VÕS §-le 113 asjakohatud. Esitatud viivise nõude puhul on tegemist sisuliselt leppetrahvi nõudega ehk kostjat kui lepingut rikkunud lepingupoolt on kohustatud täitma lepingus ettenähtud kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja kõrvalnõue tugineb lepingu punktile 7.3., mille kohaselt, kui müüja ei tarni kaupa lepingus ja selle lisades kindlaksmääratud ajaks, on ta kohustatud maksma ostjale t r a h v i 0,1% võlgnetavast summast iga tarnimisega viivitatud päeva eest. Hageja on eeltoodule tuginedes põhjendatult trahvisumma arvestamisel aluseks võtnud tarnimata kauba lepingujärgse hinna.
14.Viivise vähendamiseks ei ole alust, sest kas nimetada seda viiviseks või leppetrahviks, see ei ole mitte arvestatud summadelt, mida hageja tahab tagasi, vaid kauba väärtusest, mis jäi tarnimata. Arusaamatu on, et kui ostja jätab kauba eest raha üle andmata, siis on kohane rakendada viivist, kuid kui müüja jätab ka kauba üleandmata, siis sanktsioone rakendada ei saa. Hageja ei ole asunud kostjalt nõudma kaudset kahju, mis on tekkinud seoses tarnimata kaubaga (laevade seisuajad jms kulud).
15.Hagejale jääb arusaamatuks, mille põhjal on kostja teinud järelduse, et hageja aktsepteeris senist keskmist tarnete hulka. Hageja ei ole sellekohast nõustumust mingil viisil väljendanud, vastupidi, 24.05.2013, s.o rohkem kui üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist, avaldas hageja muret, kas müüja sellise tempo juures ikka suudab lepingut täita ja rõhutas, et tema jaoks on tarnitavad kaubakogused oluliseks lepingu tingimuseks ning samuti hoiatas lepingu ühepoolse lõpetamise eest.
16.Hageja palub mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks rahaliste kohustuste täitmisena välja põhinõue summas 48 280,35 eurot, mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks välja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisest tekkinud viivitusintress summas 85 701,73 eurot seisuga 14.08.2013 ja alates 15.08.2013 protsendina (0,1%, e. 1201,34 eurot päevas) põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni XXXOÜ kasuks; menetluskulud, mis koosnevad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja õigusabikuludest, mõista välja XXXOÜ-lt. Hageja vastuväited vastuhagile
17.Hageja vastuhagi ei tunnista. Kostja väidab, et talle on tekkinud kahju, mis seisneb poolte vahel 08.03.2013 sõlmitud lepingu nr XXX järgse hinna ja vanametalli turuhinna vahes. Vastuhagis nimetatud kahju suuruse tõendamiseks on kostja esitanud kahe vanametalli kokkuostu, töötlemise ja realiseerimisega tegeleva äriühingu (XXXOÜ ja XXX OÜ) õiendi. Hageja hinnangul ei võimalda antud dokumendid teha ühest järeldust kahju ega vanametalli turuhinna kohta.
18.Hageja ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt hageja on lepingut rikkunud, olles endiselt seisukohal, et hoopis kostja ei ole taganud lepingus kokku lepitud koguses ja spetsifikatsioonis kauba üleandmist ning on sellega ise pooltevahelist lepingut oluliselt rikkunud, mistõttu puudub tal alus mistahes kahjunõuete esitamiseks hageja vastu.
19.Hageja esitab tabeli kujul toodud arvestuse vanametalli väljavedude kohta. Nimetatud arvestusest nähtub, et objektil olid kogu aeg olemas, s.o väljaveoks valmis, XXXOÜ poolt tellitud autod. Nimetatud autod, mille kandevõime oli ca 20 tonni, laadisid aga kõnealusel objektil peale poolikuid koormaid, suurem osa koormatest oli väiksemas mahus kui 20 tonni, sest kostja ei suutnud tagada piisavas koguses kauba etteandmist, milline oli tema lepingujärgne kohustus, ja autod sõitsid seetõttu objektilt minema pooltühjalt. Sellist olukorda, kus auto oli täis laaditud ja koormat objektilt minema ei transporditud, ei esinenud.
20.Meelevaldne on süüdistada hagejat selles, et viimane ei teinud pingutusi lepingu täitmiseks (autode etteandmiseks). Tegelikkuses oli hageja vägagi huvitatud võimalikult kiirest kauba saamisest ja oleks vajadusel olnud võimeline nii oma autodega kui ka erinevate lepingupartnerite firmasid kasutades kauba ka kolm korda kiiremini välja vedama. Viimast tõendab muu hulgas lepingu p 5.2. kohaselt tasumisele kuulunud ettemaksu kiire tasumine. Nimetatud ettemaks, summas 400 000 eurot, tasuti juba 13.03.2013, s.o viivitamatult pärast müüja poolt sellekohase arve väljastamist. Pooled olid kokku leppinud, et ettemaks tasaarvestati osaliselt ja iga koorma lõikes. Seega oli XXXOÜ majanduslikult huvitatud sellest, et saada müüjale tasutud ettemaks võimalikult kiiresti tagasi enda käibesse ja järelikult oldi ühtlasi huvitatud võimalikult kiirest kauba kättesaamisest ja kauba minematoimetamisest XXX karjäärist.
21.Kostja viitab viivitusele lepingu täitmisega alustamisel, püüdes siinkohal kohut eksitada, et viivitus oli tingitud hagejast. Tegelikkuses oli osundatud kuupäeval, 27.03.2013, lepingu täitmisega alustamine tingitud sellest, et kostjal ei õnnestunud kohalikult omavalitsuselt saada varem ehitusluba, s.o luba lepingus viidatud hoonete lammutamiseks. Ehitusloa lepingu nimetatud objekti lammutamiseks sai kostja alles
26.03.2013. Hageja tõendid aitavad ümber lükata kostja poolt vastuhagis esitatud väidet selle kohta, et vaatamata sellele, et leping sõlmiti 08.03.2013, hoidis XXXOÜ kõrvale lepingu täitmisest ja XXXOÜ pidi korduvalt meelde tuletama lepingu täitmise vajadust ja XXXOÜ asus lepingut täitma alles 27.03.2013.
22.Leping ei ole lõppenud kostja poolt taganemisavalduse esitamisega, sest avalduse materiaalsed eeldused ei ole täidetud, kuivõrd hageja on põhjendatult katkestanud vanametalli vastuvõtu, mille lepingujärgne tarnelimiit oli ületatud ja mistõttu ei olnud hagejal kohustust seda metalli vastu võtta.
23.Hageja ei nõustu kostja poolt esitatud ettemaksu arvestusega ja jääb endapoolse arvestuse juurde. Hageja leiab, et ta on lepingust kehtivalt taganenud ja tal on olnud õigus tasaarvestuse läbiviimiseks. Kostjal ei ole alust keelduda ettemaksu tagastamisest või tasaarvestamiseks isegi juhul, kui kostja (vastuhagiavalduses hageja), leiab, et osapoolte vaheline leping ei lõppenud mitte hageja poolt osundaud päeval, vaid hilisemalt, nii nagu väidab kostja. Mistahes alustel lepingu lõppemisel või lõpetamisel ei saa kostja jätta tagastamata või tasaarvestamata hageja poolt juba tasutud ettemaksu, keeldudes viimase tagastamisest. VÕS § 110 lg 1 ei rakendu, sest kostjal puudub eelnevalt esitatud põhjustel kahjunõue hageja vastu. Samuti on põhjendamatud kostja poolt läbiviidud tasaarvestus ja viivisenõuded, sh. põhjusel et viivisnõue on võrreldes tegeliku kahjuga põhjendamatult suur ja kuulub juba ainult nimetatud põhjustel vähendamisele.
24.Hageja palub jätta XXXOÜ vastuhagi XXXOÜ vastu rahuldamata ning jätta menetluskulud XXXOÜ kanda. Kostja vastuväited hagile
25.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ja kostja sõlmisid 08.03.2013 lepingu nr 1/2013, mille kohaselt kostja müüs ja hageja ostis vanametalli. Lepingu nr XXX punkti 4.2 kohaselt tuli 01.06.2013.a tarnida 80% kaubast elik ca 7 200 tonni vanametalli. Selleks tähtpäevaks oli hagejale üle antud 1 792,39 tonni vanametalli. Perioodil 02.06.2013 kuni 09.07.2013 võttis hageja veel vastu 749,42 tonni vanametalli. Pärast 09.07.2013 keeldus hageja lepingut täitmast.
26.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et 01.06.2013 ei olnud hagejale üle antud lepingus nr XXX kokku lepitud mahus vanametalli. Vanametalli üleandmisega kaasnenud viivitus ei olnud aga tingitud kostjast tuleneval asjaolul ega asjaolust, mille eest kostja vastutaks. Esmajärjekorras on kostja seisukohal, et vanametalli üleandmisega viivitamine ei ole käsitletav kostjapoolse lepingurikkumisena. Liiati, ka juhul, kui lugeda kostjat vanametalli üleandmisega viivitamise tõttu lepingut nr XXX rikkunuks, on rikkumise põhjustanud hageja tegevus, mistõttu kostja selle rikkumise eest ei vastuta. Kuna viivitus vanametalli üleandmisel oli tingitud üksnes ja ainult hagejast, on VÕS § 101 lõikest 3 tulenevalt välistatud sellele asjaolule tuginevalt õiguskaitsevahendite kasutamine hageja poolt. Lepingu punkti 4.1 kohaselt oli vanametalli tarnetingimuseks EXW autokaal (XXX karjäär, XXX küla, XXX). Tarnetingimuse EXW autokaal kohaselt on müüja täitnud omapoolse lepingulise kohustuse, kui lepingu esemeks olev vanametall on XXX karjääris tehtud ostjale kättesaadavaks. Müüja lepingujärgseks kohustuseks oli tagada, et karjääris on piisavalt vanametalli, mida ostja poolt saadetud veokitele laadida. Lepingu nr XXX punktidest 4.3 ja 4.5 tuleneb üheselt, et ostja kohustuseks oli kauba äraveo korraldamine, sh tuli ostjal tagada piisava hulga veokite etteandmine. Kogu lepingu kehtivuse aja vältel oli hageja poolt vastuvõtmiseks valmis rohkem vanametalli, kui hageja jõudis ära vedada, mistõttu on kostja seisukohal, et ta ei ole lepingut nr XXX rikkunud.
27.Hageja on esitanud hagiavalduses väite, et autode tellimine oli kostja ülesanne, kostja sellise käsitlusega ei nõustu. Hageja saatis veokeid enamjaolt vastavalt enda soovile ja suvale ning sageli sai kostja alles autojuhtidelt teada, mitu sõitu objektile nad päeva jooksul teha plaanivad.
28.Vanametalli äravedamise tempo ja kogused sõltusid otseselt hagejast. XXXOÜ ei taganud sellise hulga veokite etteandmist, et järgida lepingus kokkulepitud mahus vanametalli äravedu XXX karjäärist. Selle asemel katkestas hageja korduvalt ning aluselt vanametalli vastuvõtu, millede kohta on lisaks telefonikõnedele edastatud korduvalt e-kirju. Alates tarnete alustamisest 27.03.2013 oli ostja tempo selline, millega ei oleks jõudnud kogu lepingujärgset mahtu tarnida lepingu punktis 4.2 sätestatud tähtajaks. Koondtabelis on välja toodud mahud iga päeva kohta, mil hageja autojuhid vanametallil järgi käisid. Lisaks esines üle kümne tööpäeva, mil ühtegi hageja veokit objektil ei käinud. Kogu lepingu nr XXX täitmise perioodi vältel oli vaid 4 päeva, mil hageja suutis tagada piisavate veokite etteandmise kauba pealelaadimiseks ja äraviimiseks, et ühe päevaga peale laadida ja ära vedada vähemalt 100 tonni kaupa.
29.Esmakordselt avaldas XXXOÜ tarnete kiiruse osas rahulolematust 24.05.2013. Seega tehti esimene vastavasisuline märkus alles pärast kuudepikkust praktikat, mil oli selge, et ostja tempos ei jõuta 01.06.2013 üle anda 80% vanametalli lepingujärgsest mahust ning pärast vandeadvokaadiga konsulteerimist. Kostja rõhutab, et tarnetähtaja pikenemine ei saanud olla hagejale üllatus, arvestades, kuidas lepingu täitmine senini oli toimunud. Enne 24.05.2013 oli keskmiseks tarnekiiruseks 47,68 tonni vanametalli päevas. Hageja oli sellest teadlik, aktsepteeris seda ning pealegi sõltus just hagejast kogu tarnegraafik. Kuivõrd hageja oli vanametalli vastuvõtmisega viivituses VÕS § 119 lõike 1 tähenduses, on kostja vastutus VÕS § 119 lõikest 2 tulenevalt välistatud.
30.Hageja ei ole pooltevahelisest lepingust kehtivalt taganenud ning 10.07.2013 tasaarvestus ei ole kehtiv. Hageja esitas 10.07.2013 lepingust nr XXX taganemise avalduse ja tasaarvestusavalduse, millele kostja vastas 17.07.2013. Kostja on seisukohal, et ta ei pannud toime lepingu nr XXX rikkumist. Ostja oli vanametalli vastuvõtmisega vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lõike 1 mõttes, mistõttu ei vastuta XXXOÜ lepingurikkumise eest. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja poolt lepingust taganemine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Müügilepingust taganemist ei õigusta üldjuhul müügilepingu eseme üleandmisega viivitamine ning seda ka täiendava tähtaja andmise korral. Hageja on kuritarvitanud oma õigusi, mistõttu esineb ka TsÜS § 138 ja VÕS § 6 tulenevalt alus lugeda taganemisavaldus tagajärjetuks.
31.Viivitus ei õigustanud hagejapoolset lepingust taganemist ka VÕS § 118 lg 1 punktist 1 tulenevalt. Hageja oli teadlik viivitusest, alates tarnete esimesest päevast, kui tarniti ca 26% kavandatud päevasest mahust. Esimese viie tööpäevaga tarniti vaid 161,08 tonni vanametalli, s.o ca 32% kavandatust. Kostja on seisukohal, et arvestades pooltevahelise lepingu täitmise praktikat, ei tuginenud hageja mõistliku aja jooksul vanametalli üleandmisega viivitamisele kui lepingurikkumisele ning seetõttu ei ole lepingust mõistliku aja jooksul taganetud. Kuna materiaalõiguslik alus lepingust taganemiseks puudus, on hageja 10.07.2013 taganemisavaldus tühine. Samuti ei ole seetõttu kehtiv hageja poolt tehtud tasaarvestus. VÕS § 197 lõike 1 kohaselt on tasaarvestuse tegemise eeldus, et tasaarvestaval poolel on õigus teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
32.Pooltevaheline leping nr XXX lõppes 24.07.2013 müüja poolt lepingust taganemisega. Ostja müügilepingujärgne põhikohustus on asja vastuvõtmine ning selle ostuhinna tasumine (VÕS § 208 lg 1). XXXOÜ katkestas korduvalt ja alusetult vanametalli vastuvõtu. Müüja andis ostjale täiendava tähtaja kauba vastuvõtu taastamiseks
hiljemalt 22.07.2013 ning selgitas, et kauba vastuvõtu mittetaastamine on lepingu oluline rikkumine. Kuna ostja kauba vastuvõttu ei taastanud ning teatas, et jääb varasemalt avaldatud seisukohale, taganes müüja 24.07.2013 avaldusega pooltevahelisest lepingust. Kokkuvõtlikult on kostja seisukohal, et XXXOÜ poolt 24.07.2013 lepingust taganemine on kehtiv ning leping lõppes nimetatud kuupäeval.
33.Kostja ei nõustu ka hageja poolt esitatud kõrvalnõudega. Hageja on esitanud viivisenõude, paludes välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintressi summas 85 701,73 eurot ning alates 15.08.2013 protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud „tarnimata kauba lepingujärgsest hinnast” (1 201 342,27 eurot). Kostja on VÕS § 113 lõikele 1 tuginevalt seisukohal, et viivitusintressi saab nõuda üksnes rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Seega, kui hageja põhinõue on 48 280,35 eurot, siis saab viivitusintressi nõuda ka üksnes sellelt summalt ja selle summa tasumisega viivitamise eest. Seejuures ei sisaldu lepingus nr XXX poolte kokkulepet, mille kohaselt kohalduks ettemaksu tagastamisega viivitamisel müüjale VÕS § 113 lõikest 1 erinev viivisemäär ega arvestamise kord. Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on kostja vastu viivisenõue, palub kostja VÕS § 113 lõikest 8 ja § 162 juhindudes tasumisele kuuluvat viivitusintressi vähendada. Kostja palub vähendada hageja viivisenõuet nullini.
34.Lisaks on kostja seisukohal, et hageja on esitanud sedavõrd vastuolulise õigusliku positsiooni, mis välistab hagi rahuldamise. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude, tuginedes samal ajal sellele, et ta on lepingust kehtivalt taganenud. Lepingu täitmise nõude ja lepingust taganemise kui õiguskaitsevahendi üheaegne kasutamine on nii olemuslikult kui ka VÕS § 101 lõikest 2 tulenevalt võimatu. VÕS § 186 punkti 5 kohaselt lõpetab lepingust taganemine võlasuhte, mistõttu on lepingu täitmise nõude rahuldamine välistatud.
35.Puutuvalt XXXOÜ poolt XXXOÜ-le tasutud ettemaksu, märgib kostja järgnevat. VÕS § 110 lõike 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Müügilepingu alusel tasutud ettemaksu tagastamise nõude ja sama müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju vahel on piisav seos VÕS § 110 lõike 1 mõttes, kuna hageja ja kostja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, samuti on kohustuste vahel selge majanduslik ning ajaline seos. Kostja kahju hüvitamise nõue ei ole mis tahes muul viisil tagatud. Kostja on seisukohal, et tal on õigus keelduda ettemakse tagastamisest VÕS § 110 lõike 1 alusel kuna tal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu.
36.Kostja ei ole pakkunud hagejale vanametalli, mis ei ole lepingu ese. Lepingu nr XXX esemeks oli XXX karjääri tootmishoonete ja seadmete demonteerimise tulemusena saadav vanametall. Pooled leppisid siduvalt kokku erinevate kategooriate vanametalli hinnas, kuid kauba maht oli ligikaudne. Hageja tõlgendus lepingus sisalduvatele „limiitidele” on seetõttu ainetu. Tegemist oli objektipõhise kokkuleppega.
37.Hageja on avaldanud, et esitatud viivise nõude puhul on tegemist sisuliselt leppetrahvi nõudega. Kostja on seisukohal, et hageja on hagi muutnud. Hageja esitas selgelt ettemaksu tagastamise ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivitusintressi tasumise nõude. Leppetrahvinõuet hagiavalduses ei sisaldu. TsMS § 376 lõikest 1 tulenevalt esitab kostja vastuväite hagi muutmisele.
38.Kostja palub jätta XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu täies ulatuses rahuldamata. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik menetluskulud XXXOÜ kanda.
Vastuhagi nõue ja selle põhjendused
39.Kostja (vastuhagi järgi hageja) esitas 06.12.2013 hageja (vastuhagi järgi kostja) vastu vastuhagi kahju hüvitamiseks põhivõlgnevuse summas 560 678,40 eurot ja viiviste väljamõistmiseks. XXXOÜ on rikkunud kehtivast võlasuhtest tulenevat kohustust, keeldudes alusetult lepingut nr XXX täitmast elik lepingu esemeks olnud vanametalli vastuvõtmisest. Kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ega põhjustatud võlausaldajast. XXXOÜ on kehtivalt taganenud pooltevahelisest lepingust ning sunnitud asuma lepingu esemeks olnud vanametalli võõrandama asendustehingute raames kolmandatele isikutele. Vastuhagejale on tekkinud kahju, mis seisneb XXXOÜ-ga sõlmitud lepingu hinna ning vanametalli turuhinna vahes ning mille hüvitamist vastuhageja käesolevaga nõuab.
40.Esmalt viivitas ostja vanametalli äravedamise alustamisega. XXXOÜ asus lepingut nr XXX täitma alles 27.03.2013 ning sedagi pärast korduvaid kostjapoolseid meeldetuletusi ja nõudmisi, mille üheks ajendiks olid objektil sagenenud vanametalli vargused. Praktikas oli ostja tempo vanametalli äravedamisel äärmiselt madal. Keskmiselt viidi ära ca 45 tonni vanametalli päevas.
41.Etteheited selle kohta, justkui poleks kostja taganud piisava vanametalli etteandmise, ei vasta tõele. Mõistetavalt ei saanud kostja ka rohkem vanametalli üle anda, kui hageja poolt saadetud veokitele peale mahtus.
42.Hageja on üritanud kujutada olukorda, justkui oodanuks ostja pidevalt müüja järel, et vanametall karjäärist välja vedada. Sellist olukorda objektil ei esinenud. Ei ole vale, et vanametalli väljavedu sõltus muu hulgas ka hoonete ja seadmete demonteerimise kiirusest, kuid ka müüjal ei olnud mõistlik lammutada rohkem, kui ostja jõuab karjäärist ära vedada. Selliselt vanametalli n-ö ootele jätmine toob kaasa kõrgendatud valvekulud, samuti varguseriski. Eelduslikult jahenes hageja huvi lepingu täitmise vastu seetõttu, et vanametalli turuhind võrreldes 08.03.2013 seisuga oli järjest langemas. Seda kinnitavad ka vanametalli kokkuostu, töötlemise ja realiseerimisega tegutsevate ettevõtete õiendid.
43.Müüja on seisukohal, et ostja oli lepingu nr XXXtäitmisega vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lõike 1 mõttes. Müüja ei saanud täita oma kohustust ega korraldada vanametalli laadimist veokitele, kuna ostja ei saatnud piisavalt veokeid vanametallile järele. Samuti ei ole XXXOÜ-l võimalik VÕS § 101 lõikest 3 tulenevalt tugineda kohustuse rikkumisele XXXOÜ poolt, kuivõrd rikkumise on põhjustanud ostja ise. Vanametalli XXX karjäärist väljavedamata jätmisega rikkus XXXOÜ VÕS § 208 lõikest 1 tulenevat kauba vastuvõtmise kohustust.
44.XXXOÜ on kehtivalt taganenud lepingust nr 1/2013, võlausaldajal on õigus teha lepingu esemeks olnud vanametalliga asendustehing(ud) ja nõuda hinnavahe hüvitamist.
45.Võlausaldajal on VÕS § 101 lg 1 punktist 3 ja VÕS § 115 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub kohustust, õigus nõuda kohustuse täitmise asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 135 sätestab kahjuhüvitise arvutamise korra juhtudeks, kus üks lepingupool on teise lepingupoole lepingurikkumise tõttu lepingu lõpetanud. Kuivõrd ostja keeldus lepingut täitmast ja vanametalli vastu võtmast, oli müüja sunnitud asuma vanametalli võõrandama kolmandatele isikutele. Müüja teavitas ostjat, et tal ei ole muud võimalust kui võõrandada metall kolmandatele isikutele ning et sellisel juhul vastutab ostja asendustehinguga tekkinud kahju eest.
46.Kahjuhüvitise arvutamisel on kostja lähtunud vanametalli lepingujärgsest hinnangulisest mahust.
47.Vastuhageja esitas päringu kahele vanametalli kokkuostu, töötlemise ja realiseerimisega tegelevale äriühingule ning nendelt saadud andmete põhjal oli vanametalli turuhind Eesti Vabariigis lepingust taganemise aja elik 24.07.2013 seisuga vastavalt kategooriatele järgmine: 3A kategooria vanametalli turuhind 195 eurot/tonn, eeldusel, et müüakse ca 5 000 tonni vanametalli; 3AR(5A) kategooria vanametalli turuhind 185 eurot/tonn, eeldusel, et müüakse ca 1 000 tonni vanametalli ja 17A kategooria vanametalli turuhind 170 eurot/tonn, eeldusel, et müüakse ca 1 000 tonni vanametalli.
48.Vastuhagejale tekkinud kahju arvestus, mis väljendub vanametalli lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise aja turuhinna vahel on järgmine: 4 815,35 * (275 – 195) + 848,80 * (268 – 185) + 1000 * (275 – 170) = 560 678,40 eurot. Ühtlasi palub vastuhageja mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks välja viivitusintress VÕS § 113 lõikes 1 ja § 94 lõikes 1 sätestatud määras võlgnetavast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest alates käesoleva vastuhagi kättetoimetamisest hagejale. TsMS §-st 367 juhindudes palub vastuhageja mõista välja viivis kindla summana kohtuotsuse tegemise seisuga ning edasi protsendina põhinõudest.
49.Kostja on seisukohal, et hagejal puudus 10.07.2013 õigus tasaarvestada tasumata arvete summa ettemaksu tagastamise nõudega. Kuna hageja ei taganenud pooltevahelisest lepingust kehtivalt, ei olnud tal ka ettemaksu tagastamise nõuet. Seetõttu on kostja seisukohal, et tasumata arvetelt tuleb arvestada viivitusintressi vähemalt kuni 24.07.2013, mil kostja lepingust taganemise avalduse tulemusena leping nr XXXlõppes ning kostjal tekkis ettemaksu tagastamise kohustus. Lepingu nr XXXpunkti 7.2 kohaselt kohustus ostja lepingust ja selle lisadest tulenevate maksete nõutavaks ajaks sooritamata jätmise korral müüjale tasuma viivitusintressi 0,1% võlgnetavast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Viiviseid oli 24.07.2013 seisuga kogunenud: 25 918,75 eurot * 15 päeva * 0,1% + 9 323,87 eurot * 8 päeva * 0,1% = 463,37 eurot. Seega oli kostjal hageja vastu lepingust taganemise hetke elik 24.07.2013 seisuga arvete nr 213105 ja nr 213108 ning viivitusintressi tasumise nõue kogusummas 25 918,75 + 9 323,87 + 463,37 = 35 705,99 eurot. Hageja poolt kostjale tasutud ettemaksu jääk lepingusttaganemise hetke seisuga oli 76 039,41 eurot. Käesolevaga tasaarvestab kostja poolte vastastikused nõuded summas 35 705,99 eurot elik 50% arvete nr arvete nr 213105 ja nr 213108 põhisummast ning viivise nende kahe arve tasumisega viivitamise eest kohustuse sissenõutavaks muutumise hetkest kuni 24.07.2013. Selgitavalt märgib kostja, et piirdub vaid osalise viivisenõudega, et mitte minna vastuollu hea usu põhimõttega. Ülejäänud ettemakse, s.o 76 039,41 – 35 705,99 = 40 333,42 euro tagastamisest keeldub kostja viitega VÕS § 110 lõikele 1. Ühtlasi esitab kostja vastuväite hageja poolt esitatud arvestustele. Seisuga 10.07.2013 ei olnud hageja poolt kostjale tasutud ettemaksu jääk 118 765,60 eurot, nagu on märgitud hagiavalduses, vaid 111 282,03 eurot. See muudab ebaõigeks hagiavalduses sisalduvad arvutused hageja nõude suuruse kohta.
50.Ebatäpne on väide, et kostja ei saanud teostada objektil lammutustöid enne 27.03.2013 ning justkui viibinuks seetõttu lepingu nr XXXtäitmisega alustamine. Enne hoonete lammutamisele asumist veeti hoonetest välja vanametallist tehnoloogilist sisseseadet. Nagu nähtub hageja enda poolt esitatud dokumentidest, ei olnud Eesti Energia Kaevandused AS-iga sõlmitud lepingu esemeks üksnes hoonete lammutamisel saadav vanametall, vaid ka hoonetes sisalduvate seadmete demonteerimise saadav vanametall. Ka hagejaga sõlmitud lepingu esemeks oli muuhulgas tootmishoonetes sisalduvate seadmete demonteerimise tulemusel saadud vanametall. Seega ei takistanud lammutusloa puudumine lepingu nr XXXtäitmist.
51.Kostja palub rahuldada vastuhagi ning mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks välja põhivõlg summas 560 678,40 eurot. Mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivised põhivõlgnevuselt summas 560 678,40 eurot kindla summana ning edasi VÕS § 113 lõikes 1 ja § 94 lõikes 1 sätestatud määras põhivõlgnevusest iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik menetluskulud XXXOÜ kanda. Kohtuotsuse põhjendused
52.Kohus, kuulanud ära pooled ja tunnistajad ning uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning vastuhagi jätta rahuldamata. Hagi rahuldamise põhjendused
53.Antud juhul on tõendamist leidnud, et hageja ja kostja vahel oli 08.03.2013 sõlmitud leping nr 1/2013, millega kostja kohustus andma hagejale üle lepingu esemeks oleva XXX karjääris asuva vanametalli ning ostja kohustub kauba vastu võtma ning selle eest tasuma (kd I lk 114-118). Seega sõlmisid pooled müügilepingu VÕS § 208 lg 1 mõttes. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
54.Hageja leiab, et kostja ei ole lepingut täitnud, kuna kostja ei võimaldanud hagejale lepingus ning selle spetsifikatsioonis ettenähtud mahus ära vedamiseks valmislõigatud vanametalli. Kostja on seisukohal, et lepingus ettenähtud mahtude järgimata jätmine tulenes asjaolust, et hageja ei organiseerinud vanametalli karjäärist äraveoks piisaval hulgal autosid ja oli sellest tulenevalt vastuvõtuviivituses.
55.Esmalt analüüsib kohus, kas kostja on täitnud lepingut nõuetekohaselt, s.t võimaldanud hagejale ära vedamiseks lepingus ja selle spetsifikatsioonis ettenähtud koguses metalli. Pooled on lepingu punktis 1.3 kokku leppinud, et kauba ligikaudne maht on 9000 tonni. Samuti on pooled lepingu punktis 4.5 täpsustanud, et müüja (kostja) on kohustatud kooskõlastama ostjaga kauba nädalase ärasaatmismahu ja veokite etteandmise kauba pealelaadimiseks. Ostja (hageja) tagab müüjale veokite etteandmise kauba pealelaadimiseks ja äraviimiseks eeldusega, et igal tööpäeval oleks võimalik peale laadida ja ära vedada vähemalt 100 tonni kaupa. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt lepingu punktist 4.5 oli kostja lepingujärgseks kohustuseks tagada igapäevaselt vähemalt 100 tonni kaupa, mis oleks valmis äravedamiseks.
56.Kostja on seisukohal, et kostja võimaldas hagejale peale laadimiseks rohkem metalli, kui hageja jõudis ära vedada ning kostja tõendab seda tunnistajate Hannes Saagi ja Kalmer Rahulani ütlustega. Hageja on esitanud vastuväite ning selgitanud, et kostjal oli tulenevalt lepingu lisast kohustus võimaldada hagejale teatud kindlalt liiki vanametalli, kuid antud nõuet kostja ei täitnud.
57.Kohus märgib, et pooled on tulenevalt lepingu punktist 1.4 kokku leppinud, et kauba kvaliteet, hind ja tarnetähtajad kooskõlastatakse lepingu lisaks olevas spetsifikatsioonis. Lepingule lisatud spetsifikatsioonist ilmneb, et kostja on kohustatud hagejale võimaldama vanametalli vastavalt kategooriatele 3A – 5800 tonni, 3AR – 1000 tonni, 5A – 1000 tonni, 17A – 1000 tonni ja 12A – 200 tonni (kd I lk 117).
Nähtuvalt eeltoodust on lepingu spetsifikatsioonis kindlaks määratud, millist kogust hageja iga konkreetse vanametalli liigi puhul soetada soovib.
58.Tunnistaja XXX on 14.01.2014 kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt oli objektil alati metalli, mida peale laadida. Samas on tunnistaja kinnitanud, et umbes poolteist või kaks kuud pärast töödega alustamist palus hageja töötaja XXX üksnes gabariitset metalli peale laadida (kd II lk 90). Ka tunnistaja Hannes Saag on andnud ütlusi, et tööde käigus olid metalli hunnikud nii suured, et seda polnud enam kuhugi panna. Samas on ka tunnistaja Hannes Saag kinnitanud, et umbes mai teisest poolest soovis hageja vaid gabariitset metalli ning siis läks 2-3 päeva või nädal, kuni kostja suutis gabariitset metalli laadida (kd II lk 91). Kohus leiab, et eelviidatud tunnistajate ütlustega on tõendatud üksnes asjaolu, et kostjal oli objektil metalli valmis lõigatud, kuid tõendamist ei ole leidnud, et kostjal oli hagejale alati pakkuda vanametalli nendes kategooriates, mille lepinguline maht veel täis ei olnud. Kohus on seisukohal, et kuna nii tunnistaja Hannes Saag kui tunnistaja XXXon selgitanud, et umbes mai keskpaigast soovis kostja töötaja XXX üksnes gabariitset metalli, kinnitab see asjaolu, et mittegabariitset metalli oli kostja hagejale selleks ajaks juba lepingule vastavas mahus üle andnud.
59.Sama asjaolu nähtub ka hageja ja kostja esindajate kirjavahetusest. Nimelt on hageja seaduslik esindaja 20.05.2013 e-kirjas teatanud, et kostja on selleks hetkeks hagejale tarninud üle 1000 tonni mittegabariitset 5A vanametalli, mistõttu ülejäänud kogused peavad vastavalt kokkuleppele olema gabariitsed. Samuti on hageja esindaja teatanud, et seoses sellega 5A metalli väljavedu enam ei toimu (kd I lk 148). Kostja esindaja on hagejale vastanud, et kostja ei nõustu hageja poolt lepingule antud tõlgendusega ning leiab, et hagejal ei ole alust metalli vastuvõtmisest keeldumiseks (kd I lk 147).
60.Kohus märgib, et nähtuvalt hageja ja kostja esindajate e-kirjavahetusest ei ole kostja eitanud asjaolu, et kostja oli 20.05.2013 seisuga hagejale tarninud üle 1000 tonni mittegabariitset 5A vanametalli. Kohus ei nõustu kostja e-kirjast ilmneva väitega, et hageja peaks 5A kategooria vanametalli vastu võtma suuremas mahus kui lepingu spetsifikatsioonis ette nähtud. Kohus on seisukohal, et pooled on lepingu punkti 1.4 ja lepingu spetsifikatsiooni koostoimes kokku leppinud, millise kategooria vanametalli ning millises konkreetses mahus hageja soovib soetada. Kohus leiab, et hagejal oli lähtuvalt lepingu spetsifikatsioonist olukorras, kus mittegabariitse 5A vanametalli lepingujärgne maht oli täitunud, õigus nõuda, et kostja tarniks edaspidiselt hagejale gabariitset vanametalli, mida kostja hagejale veel lepingujärgses mahus üle andnud ei olnud.
61.Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et hagejal oli pärast 1000 tonni täitumist lepingust tulenev õigus keelduda 5A vanametalli vastuvõtmiseks, kuid kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tarninud lepingus ettenähtud koguses ka teistes kategooriates vanametalli. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on rikkunud talle lepingu punktist 1.4 ja lepingu spetsifikatsioonist tulenevat kohustust. Samuti ei täitnud kostja selliselt tegutsedes lepingu punktist 4.2 tulenevat kohustust, mille järgi pidi 80% lepingus nimetatud kaubast, s.o 6300 tonni vanametalli, olema tarnitud hiljemalt 01.06.2013. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et nimetatud kuupäevaks lepingujärgses mahus kaupa hagejale üle ei olnud antud. Seega on tuvastamist leidnud kostjapoolne lepingu rikkumine.
62.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagejal esines sellest tulenevalt alus lepingust taganemiseks. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja edastanud kostjale 24.05.2013 e-kirja, milles hageja on selgitanud, et hageja jaoks on lepingust tulenevalt oluline ka kauba sortiment, mitte üksnes üldkogus ning viidanud lepingu spetsifikatsioonile. Samas e-kirjas on hageja andnud kostjale täiendava tähtaja kuni 06.06.2013, et kostjal oleks võimalik täita talle lepingu punktist 4.2 tulenev kohustus. Hageja on hoiatanud, et juhul, kui kostja ei täida lepingut nõuetekohaselt hiljemalt täiendavaks tähtajaks, taganeb hageja pooltevahelisest lepingust (kd I lk 8-9). Kohus märgib, et pooled on ka lepingu punktis 7.3 kokku leppinud, et kui müüja hilineb tarnimisega üle 30 kalendripäeva, on ostjal õigus leping ühepoolselt lõpetada ilma, et teisel lepinguosalisel oleks õigus pretensioone esitada.
63.Hageja on antud juhul esitanud lepingust taganemise avalduse 10.07.2013 (kd I lk 1112), s.t hageja on ära oodanud kostjale antud täiendava tähtaja ning samuti rohkem kui 30 kalendripäeva alates 01.06.2013, mis oli kostja poolt 80% kauba tarnimise tähtaeg. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et ka nimetatud kuupäevaks ei olnud kostja poolt lepingus ettenähtud mahus kaupa hagejale üleantud (kd I lk14-15). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus pooled on lepingus üheselt kokku leppinud, et enam kui 30 kalendripäeva jooksul tarnimisega hilinemine on oma olemuselt sellise raskusega rikkumine, mis annab aluse lepingust taganemiseks, ei saanud kostjale tulla üllatusena või tunduda hea usu põhimõttega vastuolus olevana hageja väited, mille kohaselt tarnimise kiirus ning tähtaegadest kinnipidamine on hageja jaoks olulised.
64.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 114 1. lause kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. VÕS § 116 lg-st 5 tulenevalt võib kahjustatud lepingupool VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kohus leiab, et antud juhul on hageja lepingust taganenud seadusest ja lepingust tulenevaid nõudeid järgides. Nimelt on pooled lepingus kokku leppinud, et enam kui 30 kalendripäeva ulatuses tarnimisega hilinemisel on hagejal õigus lepingust taganemiseks. Hageja on vastavat tähtaega järginud. Samuti on hageja andnud kostjale VÕS § 116 lg-s 5 nõutava täiendava tähtaja, kuid ka selle jooksul ei ole kostja oma kohustust täitnud, mis tähendab, et tegemist on olulise rikkumisega. Seega esines hagejal VÕS § 114, § 116 lg 1, 5 ja lepingu punkti 7.3 alusel õigus lepingust taganemiseks ning hageja on seda nõuetekohaselt teinud.
65.Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ise rikkus lepingut, kuna ei võimaldanud objektile piisal hulgal autosid kauba äravedamiseks ning keeldus vastu võtmast kostja pakutud kaupa. Kohus märgib, et nähtuvalt lepingu punktist 4.5 oli kostja kohustus hagejaga kooskõlastada, milline on nädalane ärasaatmismaht ja millisel hulgal on selleks veokeid vaja. Kohus märgib, et 14.01.2014 toimunud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXX on andnud ütlusi, et kostja esindaja ütles, kui palju oli autosid vaja ning tunnistaja arutas seda kostja töötaja Hannes Saagiga. Tunnistaja kinnitusel ei esitatud selleks kirjalikku tellimust, kuid kõik sai vastavalt vajadusele suuliselt läbiräägitud (kd II lk 87). Ka tunnistaja Hannes Saag on andnud ütlusi, et autode hulga osas toimus hageja töötajaga telefoni teel kooskõlastus ning Hannes Saag andis hageja töötajale XXX teada, mitu autot järgmiseks päevaks vaja on (kd II lk 92). Kohus leiab, et eeltoodud tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et kostja
töötaja kooskõlastas hageja töötajaga vanametalli äraveoks vajalike veoautode hulga ning ütles, mitu autot igaks päevaks vaja on.
66.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja varustas kostjat sellise hulga autodega, nagu kostja ja hageja töötajad kokku olid leppinud. Kohus märgib, et tunnistaja Veiko Martin on 14.01.2014 istungil andnud ütlusi, et tema tegi XXX karjäärist vanametalli väljavedamisel hagejaga koostööd ning hageja kasutas selleks tunnistaja ettevõtte OÜ XXX autosid. Tunnistaja ütluste kohaselt andis ta sellele objektile kaks autot, mis olid päevas võimelised välja vedama kuni 140 tonni vanametalli. Lisaks oli üks auto alati reservis. Palgasüsteemi kohaselt oleksid veokijuhid teeninud rohkem sõitmise pealt, kuid oli ka ootetunnitasu, kuna autod sõitsid liiga vähe. Tunnistaja sai veokijuhtidelt infot, et midagi polnud laadida. Samas ei esinenud kordagi situatsiooni, et oleks tellitud auto, kuid poleks olnud anda (kd II lk 99). Tunnistaja ütlusi kinnitab ka hageja ja XXXOÜ vahel 25.02.2013 sõlmitud leping, millest ilmneb, et XXXOÜ kohustub tagama XXX karjääri autotranspordi kahel veokil vähemalt 100t/ päevas (kd II lk 55).
67.Kohus on lähtuvalt eeltoodust seisukohal, et kostja väited, mille kohaselt hageja ei võimaldanud objektile piisavalt autosid kauba äravedamiseks, ei ole põhjendamatud. Seega ei rikkunud hageja talle lepingu punktist 4.5 tulenevat kohustust piisaval hulgal autode tagamiseks. Kohus on seisukohal, et USS turvapäevikutest (kd II lk 110 – kd III lk 58) nähtuv asjaolu, et mõnel päeval viibis objektil veoautosid väga väheseid kordi, oli tingitud sellest, et kostja esindaja ei olnud rohkem veoautosid tellinud, sest pealepanemiseks ei olnud valmis lõigatud piisaval hulgal sellist metalli, mis oleks kooskõlas lepingus ettenähtud mahtude ja kvaliteediga. Ka tunnistaja Hannes Saag on andnud ütlusi, et esines olukordi, kus ei olnud valmis metalli pealelaadimiseks, samuti on ta hageja töötajale helistanud seoses ekskavaatori katkiminekuga ning öelnud, et nii palju autosid ei ole vaja (kd II lk 92). Kostja 10.07.2013 e-kirjale, millest nähtuvalt kostja on hagejale teada andnud, et objektile on tarvis auto saata, on hageja vastanud selgitusega, et autojuht sai aru, et sellel kuupäeval ei ole objektile autot vaja (kd I lk 140). Kohus on seisukohal, et ka juhul, kui hageja poolt jäi vahetult enne lepingust taganemist auto ekslikult objektile saatmata, ei tõenda see, et hageja ei ole eelneva perioodi jooksul vajalikus koguses veoautosid objektile võimaldanud.
68.Kostja on esitanud ka vastuväite, et lepingus nimetatud mahus vanametalli ei olnud võimalik 01.06.2013 tähtpäevaks üle anda, kuna hageja ise põhjustas lepingu täitmise viibimise, kui lubas kolmandatel isikutel (XXX) objektilt seadmeid välja vedada. Kohus märgib, et tunnistaja XXX on andnud ütlusi, et XXX lubati objektilt seadmeid demonteerida kostja nõusolekul ning tegemist ei olnud suure kogusega – umbes 10 tonni. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et demontaaž, mis oli seotud XXX, ei seganud kuidagi teisi töid, kuna ta demonteeris ise ja vedas välja oma masinaga (kd II lk 8889). Ka tunnistaja Hannes Saag on kinnitanud, et kostja tuli selles osas hagejale vastu (kd II lk 91), s.t asi pidi olema kostjaga kooskõlastatud ja tema poolt aktsepteeritud. Asjaolu, et tööde viibimine ei olnud tingitud hagejast tulenevast asjaolust, on tõendatud ka ehitusregistri väljavõttega, millest ilmneb, et kostja sai alles 26.03.2013 ehitusloa XXX karjääris asuva ehitise täielikuks lammutamiseks (kd II lk 56-57).
69.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 alusel, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS §-st 100
tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesoleval juhul on tuvastamist leidnud, et kostja ei täitnud oma kohustusi vastavalt lepingule, kuna ta jättis lepingus ettenähtud tähtajaks tarnimata vanametalli vastavalt lepingus ja selle spetsifikatsioonis kokkulepitud kategooriatele ja mahule.
70.Antud juhul on pooled lepingu punktis 5.2 kokkuleppinud, et hageja tasub kostjale ettemaksuna 400 000 eurot, millelt asutakse iga konkreetse üleantud kauba eest tasaarvestama. Hageja esitatud arvestuste kohaselt oli pärast lepingust taganemist ettemaksu suurus, mille ulatuses hageja kostjat kaupa saanud ei olnud, 48 280,35 eurot. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja on kostjale ettemaksuna tasunud 400 000 eurot, millest kostja on maha arvanud esitatud arvete alusel (kd I lk 119-133). Lepingu lõpetamisel oli hageja ettemaksu jääk 118 765,60 eurot. Samuti oli hageja poolt tasumata arveid summas 70 485,25 eurot (kd I lk 134-135), mille tasaarvestamiseks pärast lepingust taganemist oli hagejal õigus.
71.Hageja nõuab kostjalt vastavat summat VÕS § 108 lg 2 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele VÕS § 108 lg 2, vaid VÕS § 188 ja § 189, mis käsitlevad lepingust taganemise puhul lepingu alusel üleantu tagastamist. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-83-09 p-s 9 asunud seisukohale, et TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seega ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud hagi aluseks olevas asjaolud ning asunud nende pinnalt seisukohale, et esineb õiguslik alus hageja nõude kvalifitseerimiseks VÕS § 188, § 189 järgi.
72.Eelnevalt on tuvastamist leidnud, et hageja on poolte vahel sõlmitud lepingust nõuetekohaselt taganenud, mis tähendab, et leping on lõppenud ja hagejal puudub alus nõuda lepingu täitmist. Nimelt tulenevalt VÕS § 188 lg-st 2 vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
73.Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ettemaksu tagastamist summas, mille ulatuses kostja ei ole hagejale kaupa üle andnud, s.o 48 280,35 euro osas. Võttes arvesse, et kostja ei ole hagejale nimetatud summa ulatuses kaupa üle andnud, ei ole hagejal kostjale kauba tagastamise kohustust.
74.Järgnevalt analüüsib kohus hageja esitatud viivisenõude põhjendatust. Antud juhul nõuab hageja kostjalt viivist 0,1% päevas. Pooled on lepingu punktis 7.3 kokku leppinud, et kui müüja ei tarni kaupa lepingus ja selle lisades kindlaksmääratud ajaks,
on ta kohustatud maksma ostjale trahvi 0,1% päevas võlgnetavast summast iga tarnimisega viivitatud päeva eest kuni tarne sooritamiseni võlgnevusele vastavas mahus. Kohus on seisukohal, et nimetatud lepingu sättes on pooled kokku leppinud leppetrahvi arvestamise suuruse. Lepingu punktis 7.3 just leppetrahvi regulatsiooni sätestamist kinnitab ka asjaolu, et pooled on kasutanud väljendit „kohustatud maksma trahvi“, samas, kui lepingu punktis 7.2, mis käsitleb ostja viivitusse jäämist, on kasutatud väljendit „kohustatud maksma viivist“.
75.Käesoleval juhul ei ole hageja leppetrahvi nõuet hagiavalduses esitanud, vaid on selgesõnaliselt esitanud taotluse kostjalt viivise väljamõistmiseks. Hageja on küll hilisemalt märkinud, et nõuab kostjalt leppetrahvi, kuid kohtu hinnangul on tegemist hagi eseme muutmisega. VÕS § 376 järgi võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Antud juhul on kostja esitanud hagi muutmisele vastuväite, samuti ei ole selleks nõusolekut andnud kohus. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et antud menetluses lahendab kohus üksnes hageja viivisenõuet, mitte leppetrahvi nõuet.
76.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 189 lg 1 3. lause kohaselt tuleb lepingust taganemise puhul tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et antud juhul on pooled lepingus kokku leppinud üksnes leppetrahvi arvestamise määra, mitte intressimäära, mis oleks viivise arvestamise aluseks. Seega on hagejal käesoleval juhul õigus nõuda viivist üksnes seadusest sätestatud määras.
77.VÕS § 189 lg 1 3. lausest lähtuvalt tuleb viivise arvutamise algkuupäevaks võtta raha saamise kuupäev. Lepingu kohaselt pidi hageja tasuma ettemaksu hiljemalt 3 päeva jooksul alates arve saamisest ning kostja pidi arve esitamata hiljemalt 3 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Võttes arvesse, et leping sõlmiti 08.03.2013, tasus kostja hagejale vastava summa 13.03.2013. Hageja esitas hagiavalduse 16.08.2013, mis tähendab, et hagiavalduse esitamise hetkeks oli kostja olnud viivituses 155 päeva. VÕS § 113 lg-st 1 tulenev viivise määr oli 0,022% päevas. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda viivist üksnes summalt, mis on hageja põhinõue. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas (48 280,35 x 0,022% x 155=) 1646,26 eurot.
78.TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Võttes arvesse, et hageja on esitanud vastava taotluse, tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel alates 16.08.2013 välja mõista veel mitte
sissenõutavaks muutnud viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (48 280,35 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
79.Seoses kostja poolt esitatud viivise vähendamise taotlusega märgib kohus järgmist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-24-11 asunud seisukohale, et nõudes viivise vähendamist, peab võlgnik tooma esile asjaolud, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. VÕS § 162 lg 1 alusel, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud viivise seaduses ettenähtud määras ning viivis ei ületa põhinõuet, ei ole tegemist ebamõistlikult suure viivisega. Samuti puudub kohtul alus asuda seisukohale, et kostjalt seadusjärgses määras viivise väljamõistmine oleks kostja suhtes tema majanduslikku seisundit arvestades ebaõiglane. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata kostja taotluse viivise vähendamiseks nullini.
80.Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi osaliselt rahuldada ja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 48 280,35 eurot hageja kasuks. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viiviseid seisuga 15.08.2013 summas 1646,26 eurot. Kokku 49 926,61 eurot. Samuti tuleb kostjalt alates 16.08.2013 hageja kasuks välja mõista veel mitte sissenõutavaks muutnud viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (48 280,35 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Hagi tuleb jätta rahuldamata osaliselt viiviste nõude osas summas 84 055,47 eurot. Vastuhagi rahuldamata jätmise põhjendused
81.Kostja on esitanud käesolevas tsiviilasjas 06.12.2013 vastuhagi, milles taotleb kahju hüvitamist summas 560 678,40 eurot ning viiviseid.
82.Kostja taotleb hagejalt kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p-st 3 ja VÕS § 115 lg-st 1 tulenevalt, mille kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmise asemel õigus nõuda kahju hüvitamist.
83.Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 kohaldamine on võimalik üksnes eeldusel, et võlgnik on oma kohustust rikkunud. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja ei ole lepingut rikkunud, kuna hageja ei jätnud täitmata talle lepingu punktist 4.5 tulenevat kohustust vajalikul hulgal veoautode võimaldamiseks. Kohus tuvastas, et hagejal oli lepingust ja selle spetsifikatsioonist tulenevalt õigus keelduda vastu võtmast vanametalli, mille lepingujärgne kogus oli juba täitnud ning kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale seejärel pakkunud vastuvõtmiseks sellist vanametalli, mille lepingujärgne kogus veel täis ei olnud. Samuti on kohus eelnevalt väljatoodud põhjendustel asunud seisukohale, et hageja tagas objektile piisavalt hulgal autosid ning seda lähtuvalt asjaolust, millises koguses autosid kostja konkreetseks päevaks tellis.
84.Lähtuvalt eeltoodust ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks talle lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, seega ei esine alust VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 kohaldamiseks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et võttes arvesse, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja taganes poolte vahel sõlmitud lepingust nõuetekohaselt alates 11.07.2013, ei olnud kostjal võimalik samast lepingust enam 24.07.2013
avaldusega (kd I lk 152-153) taganeda. Kuna kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, tuleb kostja vastuhagi kahju hüvitamise ja viiviste nõudes jätta rahuldamata.
85.Seoses asjaoluga, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, jätab kohus sisuliselt analüüsimata poolte väited, mis käsitlevad kahjunõude suurust ja selle arvutamise aluseid.
86.Samuti tuleb kostja nõue jätta rahuldamata osas, mis puudutab arvete nr 213105 ja 213108 tasumist ja vastavatelt summadelt viivise väljamõistmist, kuna eelnevalt leidis tuvastamist, et hageja taganes lepingust nõuetekohaselt, mis tähendab, et hagejal esines alus tasaarvestuse teostamiseks.
87.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 ja § 132 lg 1, 2 alusel on hagihind 572 471,18 eurot ja vastuhagihind 608 336,06 eurot.
Menetluskulude jaotus
88.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS 163 lg-st 1 tulenevalt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude poolte kanda jätmine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on esitanud hagi kostjalt kokku 133 982,08 euro väljamõistmiseks ning kohus on hagi rahuldanud 49 926,61 euro osas, s.t 37,26% ulatuses ulatuses. Seega tuleb seoses hagiga tekkinud menetluskuludest jätta hageja kanda 62,74% menetluskuludest ja kostja kanda 37,26% menetluskuludest.
89.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab vastuhagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb vastuhagiga seotud menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda.
90.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.