Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. märts 2014.a. Tartu
Tsiviilasja number
2-12-52951
Tsiviilasi
Stelling Kinnisvara OÜ hagi Peeter Lannese (Lannes) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Apellatsioonkaebuse hind 800 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 800 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2013.a. vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Peeter Lannese apellatsioonkaebus ja Stelling Kinnisvara OÜ vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja/vastuapellatsioonkaebuse vastustaja): Peeter Lannes (isikukood: XXXX; elukoht: Valga XXXX) Vastustaja (hageja/vastuapellant): Stelling Kinnisvara OÜ (registrikood: 10948935; asukoht: Harjumaa Rae vald Järveküla küla Vana-Tartu mnt 20), esindaja vandeadvokaat Enno Heringson
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2013.a. otsus muutmata, arvestades käesolevas otsuses toodud õiguslikke põhjendusi.
Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendi tegemisel.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Stelling Kinnisvara OÜ esitas 11.03.2013 hagi Peeter Lannese vastu osalise võlgnevuse 3200 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Stelling Kaubanduse OÜ (pankrotis) ja LTCO Ehituse OÜ 05.05.2008.a. ostu-müügilepingu nr S-05050801. Lepingu tagamiseks sõlmiti 05.05.2008.a. Stelling Kaubanduse OÜ (pankrotis) ja Peeter Lannese vahel käendusleping. 09.09.2008.a. sõlmisid Stelling Kaubanduse OÜ (pankrotis) ja LTCO Ehituse OÜ (pankrotis) võlatunnistuse nr VÕ 09090801, milles LTCO Ehituse OÜ (pankrotis) tunnistas oma võlgnevust summas 6 446 124,90 krooni (411 982,47 eurot) ning võttis kohustuse tasuda võlgnevuse hiljemalt 30.11.2008.a. Kohustuse tagamiseks sõlmiti samal päeval Stelling Kaubanduse OÜ (pankrotis) ja kostja Peeter Lannese vahel käendusleping nr K 09090803, millega kostja võttis solidaarselt LTCO Ehituse OÜ-ga (pankrotis) vastutuse võlatunnistusest tulenevate LTCO Ehituse OÜ (pankrotis) kohustuste täitmise eest maksimaalselt 6 000 000 krooni (383 469,89 eurot) ulatuses. LTCO Ehituse OÜ (pankrotis) võlatunnistuses kokkulepitud kuupäevaks summat ei tasunud. 10.09.2009 loovutas Stelling Kaubanduse OÜ (pankrotis) nõude Stelling Kinnisvara OÜ-le. 17.10.2011 ja17.12.2011 esitas hageja Harju Maakohtule avalduse kostja pankroti väljakuulutamiseks, mõlemal korral keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest. 27.12.2011 esitas hageja Pärnu Maakohtule avalduse kostja pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-11-63738). 18.06.2012 tegi Tartu Maakohus kohtumääruse, millega jättis hageja avalduse rahuldamata. 13.12.2012 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja nõustus 19.04.2013 kostja taotlusega, et kohus lahendaks aegumise vaheotsuse tegemisega. Hageja leidis, et nõue ei ole aegunud, kuna aegumine on katkenud. Nõude tunnustamise tõttu tuleb aegumise arvestamist alustada alates 21.01.2009 ning see tuleb lugeda peatunuks alates 17.10.2011 kuni Tartu Ringkonnakohtu kohtumääruse tegemiseni
24.10.2012, mil kohus jättis jõusse Tartu Maakohtu 18.06.2012 määruse Stelling Kinnisvara OÜ avalduse rahuldamata jätmise kohta. Kui kostja on oma kohustusi rikkunud tahtlikult, tuleb nõude aegumisele kohaldada 10-aastast tähtaega (TsÜS § 146 lg 4).
2.Peeter Lannes esitas 03.04.2013 vastuses hagiavaldusele taotluse vaheotsuse tegemiseks nõude aegumise osas. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus leidis 08.10.2013.a. vaheotsusega, et hageja nõue ei ole aegunud. Kohus oli seisukohal, et ühegi pankrotiavalduse esitamisega ei ole hageja nõudeõiguse aegumine peatunud. Nõudeõiguse aegumine ei ole ka katkenud. 09.09.2008 käenduslepingust nr K09090803 tulenev käendaja kohustus muutus sissenõutavaks 01.12.2008. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt ei katkenud käendaja kohustuse täitmine kuni 21.01.2009, kuna VÕS § 68 lg 3 kohaselt kehtib aegumise vastuväide üksnes selle solidaarvõlgniku suhtes, keda see puudutab. Kuna kostjaks oleva käendaja vastutus ei puuduta teise solidaarvõlgniku vastutust, kelle suhtes aegumine katkes, siis see käendajat ei puuduta. Aegumine ei ole peatunud seoses pankrotiavalduste esitamisega kostja suhtes, kuna TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama seaduse lg 2 p 1 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud nõude esitamine pankrotimenetluses. Peeter Lannese pankrotti ei ole välja kuulutatud. Kuna ükski kohus ei ole sisuliselt pankrotiavaldust menetlenud, siis ei saa ainuüksi avalduse esitamist lugeda aegumise peatumise põhjuseks TsÜS § 160 lg 1 tunnustel. Aegumine on peatunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 13.12.2012. Kohus leidis, et hageja nõue ei ole vaatamata aegumise katkematusele ja mitte peatumisele aegunud, kuna nõude aegumisele tuleks rakendada 10-aastast tähtaega ning seega aeguks nõue 01.12.2018. Kui kostja rikub tahtlikult oma kohustusi, on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat tuginedes TsÜS § 146 lg-le 4. Käenduslepingus nr K09090803 (09.09.2008) ei ole märgitud käendaja aadressi (tl 36), seega sai kohus lähtuda sellest, et isik ei ole juba algselt oma aadressi mingil põhjusel soovinud näidata. Kui kostja kinnitab käenduslepingus kohustuse olemasolu, kuid enda aadressi lepingule ei kirjuta, siis viitab see kohustuse tahtliku rikkumise võimalikule soovile juba lepingut sõlmides. 05.05.2008 käenduslepingul K 05050801 on käendaja aadress märgitud ja see on Tallinn, tänavaks on märgitud Valdu XXXX(mitte Valdeku, milline tänav on tegelikult Tallinna tänavate registris). Kohustuse tahtlikku rikkumist kostja poolt - tema tegeliku elukoha mitteteatamist lepingupoolele - on kirjeldatud 24.10.2012 Tartu Ringkonnakohtu kohtumääruse rubriigis „Asjaolud“ (kohtuotsuse lk 2), mida kohus ei korranud, kuivõrd kohtumäärus on pooltele kättesaadav. Käendaja ei ole täitnud mõlemas käenduslepingus punkti 5.2, millega on käendaja kohustunud informeerima võlausaldajat kirjalikult 3 päeva jooksul oma asukoha muutumisest ja teistest olulistest asjaoludest, mis võivad halvendada lepinguga võetud kohustuste täitmist käendaja poolt. Kostja väidab, et ta on suulises vormis oma asukohast teatanud, kuid ei ole seda tõendanud. Kuna kirjalikus vormis kostja enda aadressi võlausaldajale teatanud ei ole, siis kohus leidis, et see on käendaja poolt tema käenduskohustuse tahtlik rikkumine ning tehingust tuleneva nõude tähtaeg on seega tuginedes TsÜS § 146 lg-le 4 kümme aastat ning võlausaldaja hagi käendaja vastu ei ole aegunud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Peeter Lannes esitas 04.11.2013 apellatsioonkaebuse, milles taotleb vaheotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega lugeda nõue aegunuks. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 146 lg 4. Apellant ei ole pahatahtlikult väidetavast käenduslepingust tulenevat kohustust rikkunud, vaid apellant on põhjendatult vastustaja nõudele järjepidevalt vastu vaielnud ning sellest tulenevalt keeldunud vastustaja nõuet täitmast; 2) ei saa lepingule aadressi märkimata jätmist käsitleda käendaja poolt käenduskohustuse tahtliku rikkumisena. Apellant ja vastustaja olid ajal, mil väidetavad lepingud sõlmiti, omavahel seotud isikud, tegutsesid koos ettevõtluses ning omasid tihedaid omavahelisi suhteid, millest tulenevalt oli vastustajale apellandi elukoht teada; 3) on kohtu järeldus nagu Peeter Lannes oleks tahtlikult kirjutanud käenduslepingule ebaõige aadressi, põhjendamatu ja ekslik; 4) tuleb rakendada TsÜS § 146 lg-t 1, millest tulenevalt aegus vastustaja nõue apellandi vastu 01.12.2011.a.
5.Stelling Kinnisvara OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohus õigesti kohaldanud TsÜS § 146 lg 4.
6.Stelling Kinnisvara OÜ esitas 09.12.2013 vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu vaheotsuse tühistamist osas, millega kohus jättis nõudeõiguse aegumise peatumise ja katkemise osas kohaldamata ja teha selles osas uus otsus, millega lugeda, et Stelling Kinnisvara OÜ nõudeõiguse aegumine on alates 21.01.2009 katkenud ja alates 17.10.2011 peatunud. Stelling Kinnisvara OÜ palub menetluskulud jätta Peeter Lannese kanda. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 158 lg-d 1 ja 2. Maakohus ei analüüsinud Stelling Kinnisvara OÜ poolt esitatud väiteid Peeter Lannese ja LTCO Ehituse OÜ (pankrotis) omavaheliste suhete kohta. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Nõude aegumine katkes, kuna kohustatud isik LTCO Ehituse OÜ (pankrotis) on nõuet tunnustanud tasudes 21.01.2009 Stelling Kaubanduse OÜ-le (pankrotis) 6 199,43 eurot. Peeter Lannes oli kohustatud isiku LTCO Ehituse OÜ (pankrotis) juhatuse liige. 6 199,43 euro tasumine toimus Peeter Lannese aktiivse tahteavalduse tulemusel. Eeltoodust nähtuvalt katkes 21.01.2009 ja algas uuesti TsÜS 158 lg 1 ja 2 alusel Peeter Lannese vastu esitatud nõudeõiguse aegumine; 2) on maakohus jätnud tähelepanuta Stelling Kinnisvara OÜ esitatud tõendi (hagiavalduse lisa 6) ja viimase väite Peeter Lannesele 30.12.2008 edastatud nõude osas. Nimelt esitas Stelling Kaubanduse OÜ (pankrotis) 30.12.2008 Peeter Lannesele käenduskohustuse täitmise nõude. Kahtlemata on Peeter Lannes sellega tutvunud, mille osas on ta käenduskohustuse teatele vastava kinnituse märkinud. Nagu viidatud erialakirjanduses avaldatud on aegumise peatumise aluseks võlgniku toiming, millest vaieldamatult järeldub teadlikkus nõude olemasolust. Eelnevast nähtuvalt tuleks antud dokumenti hinnata kui Peeter Lannese
toimingut Stelling Kinnisvara OÜ suhtes, millega Peeter Lannes on 30.12.2008 tunnustanud Stelling Kinnisvara OÜ nõudeõigust. Seega isegi juhul, kui asuda seisukohale, et Peeter Lannes ei ole seotud LTCO Ehituse osaühing (pankrotis) käitumisega, oleks aegumine katkenud ja alanud uuesti 30.12.2008 käenduskohustuse teatega nõustumisel; 3) on maakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 160 lg 1, millega on Stelling Kinnisvara OÜ nõude aegumine peatunud. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-9-13 p-s 11 avaldanud, et aegumise saab peatada üksnes menetlusse võetud hagi. Üldjuhul toimetatakse hagi TsMS § 393 lg 1 järgi kostjale kätte pärast selle menetlusse võtmist, kuid nõude aegumine peatub ka muudel juhtudel, kui hagi on kostjale kätte toimetatud, isegi kui kohus jätab selle menetlusse võtmata. Seega on Stelling Kinnisvara OÜ teinud kõik selleks, et oma õiguseid aegumistähtaja jooksul realiseerida. Asjaolu, et kahte esimesest avaldust ei võtnud Harju Maakohus menetlusse, ei saa pidada põhjuseks, mis annaks aluse jätta aegumine peatamata. Stelling Kinnisvara OÜ on seisukohal, et aegumine peatus alates 17.10.2011, mil ta esitas Harju Maakohtule avalduse Peeter Lannese pankroti väljakuulutamiseks.
7.Peeter Lannes vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Peeter Lannes palub menetluskulud jätta Stelling Kinnisvara OÜ kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti tuvastanud, et aegumine ei olnud antud juhul katkenud ega peatunud. Vastustajale teadaolevalt ei mõjuta nõude tunnustamine ühe solidaarvõlgniku poolt nõude aegumist teiste suhtes, sealhulgas käenduse suhtes. Peeter Lannes on seisukohal, et samastada ei saa füüsilisest isikust käendajat juriidilise isikuga ning viimase tegusid, mida võib käsitleda nõude tunnustamisena ei saa kuidagi üle kanda esimesele; 2) ei katkenud nõude aegumine 30.12.2008 käendamiskohustust puudutava teatise väidetava saatmisega vastustajale. Peeter Lannes märkis, et ta on juba varasemalt vaidlustanud selle, et ta teatise üldse kätte sai. Teatiselt ei nähtu tema allkiri; 3) ei peatunud nõude aegumine pankrotiavalduse esitamisega. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-47-12 peatub pankrotiavalduse esitamisega nõude aegumine üksnes juhul, kui ei esine pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral ei peatu aegumine TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel.
8.Stelling Kinnisvara OÜ esitas 06.03.2014 ringkonnakohtule täiendavad seisukohad ja tõendid: kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, 24.05.2010 kahtlustatava ülekuulamise protokolli, 24.05.2010 elukohast lahkumise keelu kohaldamise määruse, 30.07.2010 läbiotsimismääruse ja 05.08.2010 läbiotsimisprotokolli.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et nii apellatsioonkaebuses kui vastuapellatsioonkaebuses on esitatud õigeid põhjendusi, nimetatud põhjendusi arvestades muudab ringkonnakohus maakohtu õiguslikke põhjendusi, kuid kaebused ei anna alust muuta maakohtu otsuse lõppjäreldust. Ringkonnakohus leiab, et nõude aegumise tähtaeg oli kolm aastat alates kohustuste sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppemisest, et aegumine ei ole katkenud, kuid aegumine oli peatunud kostja suhtes pankrotiavalduse menetlemise ajaks ning arvestades peatumist, ei ole hageja nõue aegunud.
10.Apellatsioonkaebuses taotletakse maakohtu vaheotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega lugeda hageja nõue kostja vastu aegunuks. Vastuapellatsioonkaebuses taotletakse maakohtu vaheotsuse tühistamist osas, millega kohus jättis aegumise katkemise ja peatumise kohaldamata ja selles osas uue otsuse tegemist.
11.Vastuapellandi poolt 06.03.2014 esitatud täiendavad tõendid jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna neid ei ole esitatud tähtaegselt. Tartu Ringkonnakohus andis 05.02.2014 määrusega menetlusosalistele tähtaja avalduste ja seisukohtade esitamiseks kuni 06.03.2014 TsMS § 647 alusel. Nimetatud tähtaeg ei anna õigust uusi tõendeid esitada. Ringkonnakohtule saab tõendeid esitada kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 4.
12.Tsiviilasjas ei ole vaidlust poolte vahelise õigussuhte kvalifitseerimise üle. Hageja nõue kostja vastu tuleneb 09.09.2008 sõlmitud võlatunnistusest nr VÕ-09090801 (tl 35) ja kohustuse tagamiseks samal päeval sõlmitud käenduslepingust nr K09090803 (tl 36-37). Hageja on nõude omandanud tulenevalt nõude loovutamisest Stelling Kaubanduse OÜ poolt (tl 40).
13.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaega, TsÜS § 146 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 146 lg 4 kehtestab erinormi, mille järgi loetakse tehinguliste nõuete aegumistähtajaks kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustust tahtlikult. “Tahtluse” sisustamisel TsÜS § 146 lg 4 kontekstis on kohtupraktikas juhindutud VÕS § 104 lg-st 5, mille järgi on tahtlus “õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel” ning sätte kohaldamiseks ei piisa siiski üksnes sellest, et võlgnik kohustust tahtlikult ei täitnud, vaid lisaks peab tal vähemalt üldjuhul olema tahe teist poolt heade kommete vastaselt kahjustada (VÕS § 1045 lg 1 p 8 kontekstis). Seega on sisuliselt vaja kohustuse rikkuja pettuslikku tahet teist poolt kahjustada või omandada tema arvel ebaausalt eelis (seega juba algselt eesmärgipärast käitumist). Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei ole tõendanud asjaolu, et Peeter Lannesel oli algusest peale kavatsus jätta kohustus täitmata. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et lepingule aadressi märkimata jätmist või aadressi kirjapildi loetamatust ei saa käsitleda kohustuse tahtliku rikkumise kavatsusena. Ka ei ole asjas tuvastamist leidnud, et Peeter Lannes varjas tahtlikult oma tegelikku elukohta ja kontaktandmeid eesmärgiga hoida kõrvale kohustuse täitmisest. Asja materjalidest nähtub, et hageja oli teadlik P.Lannese erinevatest elu- ja viibimiskohtadest ning see, et P.Lannest väidetavalt tabada ei õnnestunud, ei muuda kohustuse rikkumist tahtlikuks. Asjaolu, et Peeter Lannesel olid erinevatel aegadel erinevad elukohad ning, et 09.09.2008 käenduslepingu nr K09090803 p.-s 5.2 on kohustatud käendajat andma teavet oma asukoha muutmisest, ei anna alust TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt, leiab ringkonnakohus, et asjas ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 146 lg 4 ning selles osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
13.2.Õige ei ole apellandi seisukoht, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, millest tulenevalt aegus hageja nõue kostja vastu 01.12.2011. Maakohtu otsuse kohaselt
muutus käendaja kohustus sissenõutavaks 01.12.2008, seega ka maakohus on lähtunud TsÜS § 146 lõike 1 alusel § 147 lõigetest 1 ja 2. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele TsÜS § 154, mille kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Ringkonnakohus märgib, et korduva kohustusena tuleb mõista kõiki sooritusi, mis tuleb teha mingi ajavahemiku järel perioodiliselt, sõltumata sellest, kas kohustuse aluseks on tehing (nt üüri- või laenuleping) või seadus (nt seadusest tulenev viivisenõue). 09.09.2008 sõlmitud võlatunnistusest nr VÕ-09090801 (tl 35), mille tagamiseks on samal päeval sõlmitud käendusleping nr K09090803 (tl 36-37), nähtub, et võlatunnistuse pooled leppisid kokku, et LTCO Ehitus OÜ kohustub tasuma Stelling Kaubanduse OÜ-le osa võlgnevusest summas 3 950 000 krooni kuue osamaksega hiljemalt 30.11.2008. Eeltoodust nähtub, et pooled on kokku leppinud võlgnevuse tasumise osamaksetena, seega on tegemist korduva kohustusega, millele kohaldub TsÜS § 154. Seega, ei nõustu ringkonnakohus apellandiga, et nõude aegumine algas 01.12.2008, vaid ringkonnakohus leiab, et hageja nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2009 kell 00.00 ja nõue aeguks 31.12.2011 kell 24.00.
14.Vastuseks vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.1.Ringkonnakohus ei nõustu vastuapellandi väitega, et kostja vastu esitatud nõude aegumine katkes põhivõlgniku poolt nõude tunnustamisega TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 alusel. TsÜS § 158 lg 1, 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Vastuapellant leiab, et nõude aegumine katkes, kuna kohustatud isik (põhivõlgnik) LTCO Ehituse OÜ (pankrotis) tunnustas nõuet, kui tasus 21.01.2009 Stelling Kaubanduse OÜ-le (pankrotis) 6 199,43 eurot (tl 38). Ringkonnakohus vastuapellandiga ei nõustu ja on seisukohal, et maakohus on õigesti kohaldanud VÕS § 68 lg 3 ja põhjendatult leidnud, et kuna käesolevas asjas kostjaks oleva käendaja vastutus ei puuduta teise solidaarvõlgniku vastutust, siis asjaolu, et põhivõlgnik tasus osaliselt võlga, käendajat ei puuduta.
14.2.Ringkonnakohus ei nõustu vastuapellandi väitega, et kostja vastu esitatud nõude aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 ja 2 alusel 30.12.2008, kui kostjale anti teatis käenduskohustuse täitmiseks ja kostja allkirjastas selle. Ringkonnakohus märgib, et Peeter Lannes, andes eelnimetatud teatisele allkirja (kusjuures Lannes ise väidab, et ta ei ole seda teinud), ei tähenda seda, et ta oleks tunnustanud nõuet, millest tulenevalt ei saa allkirja andmist lugeda nn muuks teoks TsÜS § 158 lg 2 mõttes. Lisaks, ei oma see antud juhul ka tähtsust, kuna ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2009, seega 30.12.2008 ei saanud aegumine katkeda.
14.3.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.
Ringkonnakohus nõustub vastuapellatsioonkaebuses toodud väitega, et maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 160 lg 1. Maakohus on leidnud, et kuna kohtud ei ole eelnevates menetlustes sisuliselt pankrotiavaldusi menetlenud ja Peeter Lannese pankrotti välja kuulutatud, siis ei peatanud hageja poolt 17.10.2011, 17.12.2011 ja 27.12.2011 esitatud avaldused kostja vastu esitatud nõude aegumist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-47-12 p-s 15 leidnud, „et pankrotiavalduse esitamisega peatus nõude aegumine TsÜS § 160 lg 1 alusel üksnes juhul, kui ei esinenud PankrS § 14 lgs 1 sätestatud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Alates 1. jaanuarist 2009 peatab pankrotiavalduse esitamine nõude aegumise TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel. Ka sellisel juhul on aegumise peatumise eelduseks asjaolu, et kohus ei ole PankrS § 14 lg 1 järgi keeldunud pankrotiavaldust menetlusse võtmast. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral aegumine TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel ei peatu.“ Eelnimetatud Riigikohtu seisukohast järeldub, et TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 3 alusel peatub aegumine üksnes siis, kui esitatud pankrotiavaldus võetakse menetlusse.
14.4.Ringkonnakohus leiab, et kuna Harju Maakohus keeldus hageja 17.10.2011 esitatud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest PankrS § 14 lg 1 p 2 alusel (tl 45-46), siis on maakohtu järeldus, et aegumine ei peatanud alates 17.10.2011, õige. Teistkordselt esitas hageja pankrotiavalduse 17.12.2011, mis Harju Maakohtu 21.12.2011 määrusega nr 2-11-62355 jäeti samuti menetlusse võtmata PankrS § 14 lg 1 p 3 alusel (tl 4748). Seega ei peatunud aegumine ka 17.12.2011. Seejärel esitas hageja 27.12.2011 pankrotiavalduse (esitatud vastuapellatsiooni lisana), mis Tartu Maakohtu 18.06.2012 määrusega nr 2-11-63738 jäeti rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2012 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. Nimetatud asjas jõustus ringkonnakohtu määrus 21.11.2012 Riigikohtu määrusega. Ringkonnakohus leiab, et kuna selle avalduse menetlusse võtmisest ei keeldutud, siis 27.12.2011 esitatud avaldus peatas aegumise. Seega, oli aegumine peatunud alates 27.12.2011 kuni 21.11.2012 ning TsÜS § 168 lg 2 alusel pikenes see 2 kuu võrra, so kuni 21.01.2013.
15.Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 13.12.2012 (tl 3-6). Arvestades nõude aegumise algust 01.01.2009 ning aegumise kulgemise peatumist ei ole hageja nõue aegunud.
16.TsMS § 173 lg 3 järgi otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja läbivaatamisel.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.