Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-14-6124

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine Jätta menetluskulud kostja XXXkanda. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 1 000 eurot, hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 50 eurot ja esindajakuludest 300 eurot, mis sisaldab käibemaksu.

Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr aktsiaselts Swedbank – EE932200221023778606; aktsiaselts SEB Pank – EE891010220034796011; aktsiaselts Nordea Bank – EE701700017001577198; aktsiaselts Danske Bank – EE403300333416110002, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-14-6124 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse kostja XXX20.01.2014 sõlmitud korteriomandite kinkelepingust, kokkuleppest kasutusõiguse seadmiseks ja asjaõiguslepingust taganemise õiguse tunnustamiseks ja lepingu alusel üleantu tagastamise nõudes. Hageja taotles tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lõikest 5 tulenevalt kostja kohustamist nõusoleku andmiseks. Kostjale XXX on 27.02.2014 menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Juhindudes TsMS § 1741 lõikest 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas 26.03.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1 000 euro, hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 euro ja esindajakulude 2 112 euro, milles sisaldub käibemaks, välja mõistmist kostjalt. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja TsMS § 174 lg 6 kohaselt on nimetatud asjaolu 26.03.2014 menetlusdokumendis kinnitatud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja lepingulise ajakuluks 05.02.2014 hagi esitamine Kahu vastu (dokumentidega tutvumine, info kogumine, kliendiga suhtlus) 5 tundi, 05.02.2014 õiguslik analüüs, täiendava info hankimine, hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine 6 tundi, 07.02.2014 hagi esitamine Kahu vastu (kohtumine kliendiga, hagiavalduse lõplik vormistamine ja esitamine AET-is), 11.02.2014 tagamise määrusega tutvumine 0,25 tundi, 14.02.2014 menetlusse võtmise määrusega tutvumine 0,25 tundi ja 24.03.2014 kohtu järelepärimisega tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-92-13). Kohus leiab TsMS § 175 lõikest 1 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-92-13 avaldatud seisukohast tulenevalt, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt saab põhjendatuks pidada menetluskulude nimekirjas toodud tunnitasu hinda 120 eurot koos käibemaksuga (100 eurot ilma käibemaksuta).

2-14-6124

Hageja lepinguline esindaja on 26.03.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt teinud arvete nr 13473 ja 13448 kohaselt kokku toiminguid 16 tunni ulatuses. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hagi esitatud lepingust taganemiseks ja lepingu alusel üleantu tagastamise nõudes, mis ei ole kohtu hinnangul õiguslikult keskmisest keerukam tsiviilasi. Hagiavaldus, mis sisaldab ka hagi tagamise avaldust, on kokku 4 lehekülge ja hagiavaldusele on lisatud tehingute tegemist tõendavad dokumendid (abikaasade vastastikune testament, kinnisasjade kinkelepingu ärakiri, hageja konto väljavõte ja kinnistusraamatu väljavõtted). Esitatud materjalidest ei nähtu, et tegemist oleks olnud niivõrd keeruka või mahuka tsiviilasjaga, mis tingiks vähemalt 15 tunni ulatuses õigusabiteenuse osutamist hagiavalduse esitamiseks ja täiendavalt 1 tunni ulatuses menetlustoimingute tegemist (kohtumäärustega tutvumine ja menetluskulude nimekirja esitamine). Samuti väärib märkimist, et vaatamata asjaolule, et hageja lepinguline esindaja on esitatud arvete kohaselt kohtumäärustega tutvunud, tuli kohtul esitada 21.03.2014 täiendav päring menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuigi kohus kohustas juba 14.02.2014 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule menetluskulude nimekiri. Kohus leiab, et professionaalsel õigusteenuse osutajal ei tohiks tsiviilasja nr 2-14-6124 tehtud toiminguteks (4leheküljelise hagi koostamine, kliendiga suhtlemine, kohtumäärustega tutvumine) kuluda aega rohkem kui 2,5 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatuks hageja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud) 2,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga, kokku (2,5 x 120) 300 eurot. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võttes arvesse, et hagi kuulub rahuldamisele ja kohus on 10.02.2014 kohtumäärusega rahuldanud hagi tagamise avalduse, on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kohtukulud (riigilõivud) summas (1 000 + 50) 1 050 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulud summas 300 eurot on Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lõikes 1 lubatud ulatuses ning põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 162 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud (1 000 + 50 + 300) 1 350 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.