Hageja AS SEB Pank (endise nimega AS Eesti Ühispank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Aili Kuppart (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
AS-i SEB Pank hagi XXXvastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXX põhinõue 255,13 (kakssada viiskümmend viis eurot ja 13 senti) eurot, intress 20,71 (kakskümmend eurot ja 71 senti) eurot ja viivis 24,94 (kakskümmend neli eurot ja 94 senti) eurot AS-i SEB Pank kasuks.
3.Välja mõista XXX viivis 20% aastas põhinõudelt (255,13 eurolt) alates 25.03.2014 kuni põhinõude tasumiseni AS-i SEB Pank kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXX menetluskulud 60 (kuuskümmend) eurot AS-i SEB Pank kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42).
2-13-49278 Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.25.06.2002 sõlmisid hageja ja kostja Magnet krediitkaardi lepingu nr XXX (edaspidi leping), mille kohaselt väljastas hageja kostjale kasutamiseks krediitkaardi krediidilimiidiga 4 000 krooni, so 255,65 eurot (tl 32-37).
2.12.09.2013 edastas hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 09.10.2013 ning teavitas vastasel juhul lepingu ülesütlemisest alates 10.10.2013. Kuna kostja võlgnevust ei likvideerinud, ütles hageja lepingu üles (tl 39).
3.18.10.2013 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 278,67 euro saamiseks. Kohus tegi 08.11.2013 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 16.12.2013 vastuväite. 16.01.2014 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
4.04.02.2014 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 06.02.2014 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 255,13 eurot, intressi 20,71 eurot, viivised 18,09 eurot, viivised 20% aastas põhivõlalt alates 04.02.2014 kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 82 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 4, § 196 lg 2, § 396, § 397 lg 1, § 399 lg 1, § 415 lg 1.
6.Hageja märgib, et: • kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust tagastada kasutatud summad osade kaupa 10,65euroste osamaksetena; • kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 10.10.2013; • kostja väide, et ta on kogu võlgnevuse tasunud, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja märgib, et on tasunud hagejale kogu võlgnevuse, mille kohta tal tõendeid esitada ei ole. Kohtu põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
2-13-49278
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 196 lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS §196 lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 399 lg 1 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil.
13.Puudub vaidlus ning kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 25.06.2002 sõlmisid hageja ja kostja Magnet krediitkaardi lepingu nr XXX, mille kohaselt väljastas hageja kostjale kasutamiseks krediitkaardi krediidilimiidiga 4 000 krooni, so 255,65 eurot. Lepingu punkti 6.1 kohaselt oli hagejal õigus debiteerida lepinguga seotud arvelduskontolt kõik tehtud toimingute summad, intressid, viivised ja hinnakirja kohased teenustasud makseperioodile järgneva kalendrikuu 15. kuupäeva ning kostjal oli kohustus tagada maksepäeval kohustuste täitmiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol. Tulenevalt lepingu 01.01.2012 kehtima hakanud tingimuste punktist 9.4.1 kohustus kostja tasuma iga kalendrikuu maksepäeval kohustusliku tagasimakse summa kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Pärast kaardi blokeerimist ja kohustusliku võla mittetasumist rakendus automaatne kahe aastane võlgnevuse tagasimakse graafik, mille kohaselt kohustus kostja tagastama võlgnevuse osade kaupa hageja poolt fikseeritud osamaksetena, milleks
2-13-49278 oli 1/24 võlasummast. Lepingu 01.01.2012 kehtima hakanud tingimuste punkti 9.4.2 kohaselt oli viimane intressimäär 20% (tl 32-37). 12.09.2013 edastas hageja kostjale laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 09.10.2013 ning teavitas vastasel juhul lepingu ülesütlemisest alates 10.10.2013. Kuna kostja osamaksete kaudu oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles hageja lepingu üles 10.10.2013 (tl 39). Seega lepingust tulenevalt võimaldas hageja kasutada kostjal krediiti 255,65 euro ulatuses ja kostjal oli kohustus tagada maksepäeval kohustuste täitmiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol ning tasuda kasutatud krediidi eest intressi. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud sellele, et ta krediitkaardiga maksetoiminguid sooritas ja krediiti kasutas. Hageja poolt esitatud laenumaksete aruande kohaselt oli seisuga 04.02.2014 kostja põhivõlg 255,13 eurot ja intressivõlg 20,71 eurot (tl 38). Kostja on väitnud, et on tasunud hagejale kogu võlgnevuse. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud ega märkinud, miks ta tõendeid esitada ei saa. Seega on tegemist paljasõnaliste väidetega. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud põhiosa ja intresse suuremas ulatuses, kui hageja poolt esitatud väljavõttest nähtub. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 255,13 eurot ja intressinõue summas 20,71 eurot on tõendatud ja põhjendatud.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu 01.01.2012 kehtima hakanud tingimuste punkti 9.4.2 kohaselt oli viimane intressimäära 20% aastas (tl 37). Hageja on arvestanud alates 17.06.2013-03.02.2014 viivist summas 18,09 eurot (tl 40). Kohus leiab, et hageja on arvestanud õigustatult viivist. Kostja oli lepingu sõlmimisel nõus kõikide lepingu tingimustega, sh viivisemääraga ning rikkudes lepingut, pidi kostja arvestama ka viivise maksmise kohustusega, mis tulenes lepingust. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivis 20% aastas põhinõudelt alates 04.02.2014 kuni põhinõude tasumiseni. Eeltoodu tõttu mõistab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindla summana ning edasi viivise protsendina. Alates 04.02.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 24.03.2014 lisandub viivis summas 6,85 eurot, so 20/365/100x255,13x49. Seega kuulub kohtuotsuse tegemise seisuga kostjalt väljamõistmisele viivis 24,94 eurot, so 18,09+6,85 ja edasi viivis 20% aastas alates 25.03.2014 kuni põhivõla tasumiseni.
15.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 255,13 eurot, intress 20,71 eurot, viivis 24,94 eurot ja viivis 20% aastas põhinõudelt (255,13 eurolt) alates 25.03.2014 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu summas 60 eurot. Hageja on tasunud 21.10.2013 Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072369, selgitusega „Riigilõiv 4 maksekäsu avalduselt, fail 015257“ riigilõivu kogusummas 281,69 eurot, millest 45 eurot on tasutud käesolevas asjas. Lisaks on hageja tasunud 04.02.2014 Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Arve(d).XXX. ts asi 2-13-49278 hagilt täiendav RL“ riigilõivu 45 eurot. Kohus leiab,
2-13-49278 et tegemist on põhjendatud kuluga ning seega kuulub kostjalt menetluskuluna väljamõistmisele 60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.