Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
24. märts 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-10843
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. detsembri 2013. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiina Saage määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Tiina Saage (isikukood: XXXX; elukoht: XXXX), esindaja advokaat Katrin Prükk Vastustaja (hageja): AS SEB Pank (registrikood: 10004252; asukoht: Tallinn Tornimäe 2), esindaja Siret Kütt
esindajad
RESOLUTSIOON
hagi
Tiina
Saage
vastu
võla
1.Tühistada Tartu Maakohtu 12. detsembri 2013. a määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada kaja ning taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-10843 ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule.
4.Käesolev määrus saata p-i 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole kaevatav.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses oli AS-i SEB Pank hagi Tiina Saage vastu võla väljamõistmiseks (tlk 2-4, 74). Tartu Maakohus rahuldas 16.10.2013 tagaseljaotsusega hagi (tlk 97). 22.10.2013 esitas kostja esindaja kaja ja palus menetluse taastada. Kostja esindaja sai kohtu 03.10.2013 e-kirja kätte 17.10.2013. Kostja ise oli 3.-16. oktoobril 2013 töövõimetu. Vastuseks kohtu 03.10.2013 e-kirjale teatas kostja esindaja, et pooled ei ole kompromissi saavutanud. Kostja nõustus hagejaga, et asja lahendamist tuleb jätkata kohtus ning palus anda hagile vastamiseks 10 päeva alates menetluse taastamisest. Kostja tasus kautsjoni 425 eurot (tlk 100-101, 104). 25.10.2013 määrusega jättis kohus kaja käiguta ja andis kostjale tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: esitada kirjalik vastus hagile; märkida ja põhistada asjaolu, mis võimaldaks esitada kaja mõjuva põhjuse olemasolust sõltumata, või asjaolu, mis takistas hagile vastamast ja sellest kohtule teatamast; tasuda täiendav kautsjon (tlk 105-106). 07.11.2013 esitas kostja esindaja täpsustused kajale ning vastuse hagile, samuti tasus täiendava kautsjoni 325 eurot. Kostja ei ole rikkunud hagile vastamise tähtaega, vähemalt mitte teadlikult. Kostja taotles 08.04.2013 hagile vastamise tähtaja pikendamist. Kohus rahuldas taotluse ja pikendas vastamise tähtaega kuni 26.04.2013. Selle tähtaja saabumisel suhtles kostja esindaja telefoni teel kohtusekretäriga, andis ülevaate läbirääkimiste käigust ja palus sellega seoses vastamise tähtaja pikendamist. Kohtusekretär teatas kohtu vastavasisulisest nõusolekust, uut vastamise tähtaega telefonis ei antud. Kostja ei saanud ühestki kohtu saadetud dokumendist aru, et kirjaliku vastuse esitamise viimane tähtpäev oli 09.09.2013. Kohus saatis kostja esindajale 29.08.2013 e-kirja, milles palus hiljemalt 06.09.2013 poolte seisukohta menetluse edasise käigu suhtes. Kostja sai sellest aru nii, et kohus palub seisukohta kompromissläbirääkimise jätkumise või katkemise kohta. Seda, et kohus soovis anda 29.08.2013 kirjaga tähtaja hagile kirjalikuks vastamiseks, kostja aru ei saanud. Kostja esindaja vastas kohtu kirjale samal päeval, et puhkuse tõttu saab ta vastata alates 09.09.2013. Kostja esindaja pidas silmas, et saab esitada seisukoha kompromissi võimaluste kohta pärast 09.09.2013. Lisaks teatas hageja 06.09.2013 kostja esindajale, et taotles kohtult kompromissläbirääkimiste pidamiseks tähtaja pikendamist kuni 01.10.2013. Hageja eeldas sellest, et kohus annab talle hagile vastamiseks tähtaja pärast seda, kui on selge, et kompromissi selleks tähtajaks ei saavutata. Ka 03.10.2013 e-kirjas ei andnud kohus kostjale tähtaega hagile vastamiseks, vaid palus esitada seisukoha. Kostja sai sellest kirjast aru nii, et kostja peab esitama seisukoha hageja 01.10.2013 e-kirja suhtes, mis oli lisatud kohtu e-kirjale. Selle seisukoha kostja kajas ka esitas. Arvestades kohtu 03.10.2013 kirja kättesaamist 17.10.2013, esitas kostja oma seisukoha tähtaegselt.
2.Hageja esindaja palus 28.11.2013 vastuses jätta kaja rahuldamata. Kostja esindaja selgitused ja põhjendused on asjakohatud ning otsitud. Kostja esindaja oli teadlik, et kui 01.10.2013 ei ole kompromissile jõutud, läheb kohus asja lahendamisega edasi ning arvestades, et kostja ei olnud hagile vastu vaielnud, siis oli kohtul õigus teha tagaseljaotsus.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus jättis 12. detsembri 2013. a määrusega rahuldamata Tiina Saage kaja Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2013 tagaseljaotsuse peale ja menetluse tsiviilasjas nr 2-13-10843 taastamata.
Kaja on esitatud õiges vormis (TsMS § 416 lg-d 1, 2) ja õigel ajal (TsMS § 415 lg 2) ning tasutud on ka kautsjon 750 eurot (TsMS § 142 lg-d 1, 2). TsMS § 415 lg 1 II lause kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. TsMS § 407 lg 5 järgi ei või tagaseljaotsust teha juhul, kui: 1) kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg; 2) kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest; 21) kostja on vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks; 22) hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, muu hulgas juhul, kui asi ei allu sellele kohtule; 3) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. 14. veebruari 2007 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-152-06 (p 15) leidis Riigikohus, et TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi tuleb mh hinnata seda, kas hagi on veenev TsMS § 407 lg 1 ja § 413 lg 1 mõttes. Kajast ega toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal esineks alus kaja esitamiseks mõjuva põhjuse olemasolust sõltumata. Puudub igasugune vaidlus selle üle, et kostja ja tema esindaja on saanud hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte. Toimiku materjalidest nähtuvalt sai kostja hagimaterjalid ja 20 päeva jooksul kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte 24.03.2013, tema esindaja 08.04.2013 (tlk 76-78). 10.04.2013 e-kirjas palus kostja esindaja pikendada vastuse esitamise tähtaega (tlk 78), kohus pikendas tähtaega kuni 26.04.2013 (tlk 79-82). Kostja esindaja väitel suhtles ta tähtaja saabudes kohtuga ning kohus teatas nõusolekust tähtaja pikendamiseks telefoni teel, uut vastamise tähtaega ei antud. 26.04.2013 e-kirjas palus kostja esindaja pikendada vastamistähtaega veel vähemalt kahe nädala võrra (tlk 83). TsMS § 64 lg 1 alusel küsis kohus selleks nõusolekut hagejalt, kes oma seisukohta toimiku materjalidest nähtuvalt ei esitanud (tlk 86-89). Kohus ei ole kostjale ega tema esindajale kirjalikult tähtaja pikendamisest teatanud. Kohus leidis, et saades telefoni teel nõusoleku tähtaja pikendamiseks, ei saanud kostja esindaja eeldada muud, kui et tähtaega pikendati tema e-kirjas taotletud 2 nädala võrra. Tähtaja möödudes kostja esindaja kirjalikku vastust ei esitanud ja kohtuga ühendust ei võtnud. Samas ei teinud kohus ka seejärel tagaseljaotsust, vaid palus 29.08.2013 e-kirjas teatada pooltel seisukoha menetluse edasise käigu suhtes hiljemalt 06.09.2013 (tlk 90). Kostja esindajal puudus igasugune alus arvata, et sellega ei pidanud kohus silmas mitte kogu edasist menetlust, vaid üksnes poolte kompromissläbirääkimise jätkumist või katkemist. Kostja esindaja teatas 29.08.2013 e-kirjas, et kui pank selle nädala jooksul kompromissi osas seisukohta ei teata, siis saab ta kohtule vastata alates 09.09.2013 (tlk 91). Pärast 29.08.2013 e-kirja ja enne tagaseljaotsuse tegemist ei ole kostja ega tema esindaja kohtule ühtegi avaldust ega vastust esitanud, samuti ei reageerinud kostja esindaja ühelegi kohtu e-kirjale. See, mida kostja esindaja arvas ja eeldas, tuginedes poolte omavahelisele suhtlusele, ei ole antud juhul oluline, sest kohtule kostja esindaja oma seisukohti ega arvamusi ei pidanud vajalikuks avaldada. 06.09.2013 vastuses kohtu 29.08.2013 e-kirjale palus hageja pikendada kompromissi sõlmimise tähtaega kuni 01.10.2013. Kui selleks tähtajaks kompromissini ei jõuta, palus hageja asja lahendamisega edasi minna (tlk 92). Kohus saatis hageja 06.09.2013 vastuse 09.09.2013 e-posti teel kostja esindajale ja palus esitada selle kohta seisukoha 5 päeva jooksul kirja kättesaamisest (tlk 94). 01.10.2013 e-kirjas teatas hageja kohtule, et pooled ei ole kompromissi sõlminud – hageja ei nõustunud kostja ettepanekuga ning hageja 29.08.2013 ettepanekule ei ole kostja vastanud (tlk 95). Kohus saatis hageja 01.10.2013 kirja 03.10.2013 e-posti teel kostja esindajale ja palus esitada selle kohta seisukoha 10 päeva jooksul kirja kättesaamisest (tlk 96). Kostja esindaja ei kinnitanud kohtu 09.09 ja 03.10.2013 e-kirjade kättesaamist ega esitanud ühtegi seisukohta. Kohtu arvates ei ole asjakohased kostja esindaja
viited kohtu 09.09 ja 03.10.2013 e-kirjadele ja nendes antud tähtaegadele, sest toimikumaterjalidest ja kajast nähtuvalt kostja ega tema esindaja neid enne otsuse tegemist kätte ei saanud, seega ei saanud nad arvestada ka nendes antud tähtaegadega. Kohus leidis, et kostja esindaja ja kohtu kirjavahetusest tulenevalt pidi kostja esindajale olema selge, et kui ta kohtule muid avaldusi ei esita, tuleb hiljemalt tema enda lubatud tähtajaks 09.09.2013, esitada vähemalt kirjalik vastus hagile (tlk 91). Kohus leidis, et eeltoodust nähtuvalt oli kostjal piisavalt aega hagile vastamiseks. Kostjale oli 15.03.2013 vastuses selgitatud vastamata jätmise tagajärgi (tlk 74). Kostja ei ole vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks, hagi ei ole ebaõigesti menetlusse võetud, kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ning hagi on veenev TsMS § 407 lg 1 mõttes. Kohus leidis, et kostja ei ole põhistanud ka mõjuvat põhjust, mis takistas tal kohtule kirjalikult vastamast või kohtule sellest teatamast. Riigikohtu 15. mai 2007 määruse kohtuasja nr 3-2-1-48-07 p-i 9 järgi saab põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Objektiivse iseloomuga põhjuseks ei saa pidada asjaolusid, et kostja esindaja eeldas ja arvas, et kohus ei ole nõudnud kirjaliku vastuse esitamist ning tähtajad ja toimingud menetluses sõltuvad sellest, millal ja milliseid kohustusi on tema valmis võtma. Kajast ega selle täiendusest ei selgu, milline seos asjaga on sellel, et kostja oli 3.-16. oktoobril 2013 töövõimetu (tlk 103). Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et töövõimetus oli selline, mis takistas kohtuga suhtlemist või aru saamast vajadusest kohtuga suhelda, samuti on kostjal lepinguline esindaja. TsMS § 149 lg 5 II lause alusel tuleb kajalt tasutud kautsjon 750 eurot arvata riigituludesse.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Tiina Saage esitas 27.12.2013. a määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada kaja ja taastada tsiviilasja menetlus. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) järeldub TsMS § 415 lg-st 1, et tagaseljaotsusest peab selguma selle tegemise alus. Käesoleval juhul tagaseljaotsusest selle alust ei nähtu. Seega on kohus rikkunud menetlusõigusnormi; 2) ei olnud kohtul õigust tagaseljaotsust teha. Seda põhjusel, et ehkki kohus määras hagile vastamise tähtaja, muutis ta iga kord selle tähtaega. Viimasel korral hagile vastamise tähtaega muutes ei määranud kohus hagile vastamise uut tähtaega, vähemalt ei teinud ta seda kostjale teatavaks. Nimelt taotles kostja 09.04.2013 e-kirja teel hagile vastamise tähtaja pikendamist. Kohus teatas taotluse rahuldamisest 10.04.2013 e-kirjaga ja pikendas vastamise tähtaega kuni 26.04.2013. 26.04.2013 esitas kostja e-kirja teel uue taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks, viidates läbirääkimistele ja taotledes tähtaja pikendamist vähemalt 2 nädala võrra. Sellele taotlusele kohus kirjalikult ei vastanud. Pärast selle taotluse esitamist suhtles kostja esindaja mitmel korral telefoni teel kohtusekretäriga, andis ülevaate läbirääkimiste käigust ja palus sellega seoses vastamise tähtaja pikendamist. Kohtusekretär teatas kohtu vastavasisulisest nõusolekust. Vaidlust ei ole selle üle, et uut tähtaega kohus seejuures ei teatanud. Nõustuda ei saa 12.12.2013 kohtumääruses tooduga, et sellises olukorras ei saanud kostja eeldada muud, kui et vastamise tähtaega pikendati kahe nädala võrra arvates 26.04.2013;
3) jääb arusaamatuks kohtu seisukoht selles, et kostja esindaja ja kohtu kirjavahetusest tulenevalt tuli kirjalik vastus hagile esitada hiljemalt kostja enda lubatud tähtajaks, s.o 09.09.2013. Esiteks on selline seisukoht vastuoluline. Jääb selgusetuks kohtu seisukoht, kas hagile vastamise tähtaeg saabus 26.04.2013 või 09.09.2013. Teiseks ei nähtu ühestki menetlusdokumendist, et kohus oleks kostjale andnud hagile vastamise tähtajaks 09.09.2013. Kohus saatis kostja esindajale 29.08.2013 e-kirja, milles palus hiljemalt 06.09.2013 poolte seisukohta menetluse edasise käigu suhtes. Kostja esindaja vastas kohtu 29.08.2013 e-kirjale samal päeval, et puhkuse tõttu saab ta vastata alates 09.09.2013. Seega ei tulene kirjavahetuse sisust ega ajamääratlusest ka seda, et kostja oleks ise andnud mingeid lubadusi hagile kirjaliku vastamise osas; 4) on ebaõige kohtu seisukoht selles, et asjakohased ei ole kostja esindaja viited kohtu 09.09.2013 ja 03.10.2013 e-kirjadele, sest toimikumaterjalidest ega kajast nähtuvalt ei ole kostja neid kätte saanud. Kostja ei ole viidanud kohtu 09.09.2013 e-kirjale. Kohtu 03.10.2013 e-kirja kohta on kajas üheselt kirjas, et kostja sai kätte selle 17.10.2013. Kokkuvõttes, kuna kohus oli ära muutnud määratud hagile vastamise tähtajad ja hagile vastamise uut tähtaega enne tagaseljaotsuse tegemist ei antud, ei võinud tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.AS SEB Pank vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 12. detsembri 2013. a määrus tuleb tühistada. Asjas tuleb teha uus määrus, millega rahuldada kaja ning taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-10843 ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Maakohtu seisukoht selles, et kostja esindajale pidi olema selge, et kui ta kohtule muid avaldusi ei esita, tuleb kostjal hagile vastata hiljemalt tema enda lubatuks tähtajaks 09.09.2013. a, ei ole põhjendatud. Maakohus saatis pooltele 29.08.2013. a e-kirja (tl 90), milles palus pooltel teatada hiljemalt 06.09.2013. a seisukohad menetluse edasise käigu suhtes. Kostja esindaja vastas 29.08.2013 e-kirjale samal päeval (tl 91), teatades, et kostja esitas hagejale kirjaliku kompromissettepaneku. Kostja esindaja teavitas, et ta on järgmisel nädalal Eestist ära ning kui pank selle nädala jooksul kompromissi osas seisukohta ei teata, siis ta saab kohtule vastata alates 09.09.2013. a. 06.09.2013. a esitas hageja oma seisukoha kohtu 29.08.2013. a e-kirjale (tl 92). Hageja teavitas, et ta ei nõustunud kostja pakutud kompromissiga ning ta esitas kostjale omapoolse kompromissettepaneku, kuid ei ole kostja vastust veel saanud. Hageja palus kohtult kompromissi sõlmimiseks tähtaja pikendust kuni 01.10.2013. a. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tuvastatav, et kostja pidi hagile vastama hiljemalt 09.09.2013. a. 29.08.2013. a e-kirjas palus kohus pooltelt seisukohti edasi menetluse käigu suhtes. Kostja teavitas kohut, et ta saab seisukoha esitada alles 09.09.2013. a, sest hageja ei ole kostja kompromissettepanekule oma seisukohti esitanud. Kuna asja materjalidest nähtub, et hageja tegi vahepeal kostjale kompromissi ettepaneku ja taotles tähtaja pikendamist, siis saab eeldada, et kostja oli õigustatud sellega arvestama. Maakohus oleks saanud nimetada kostjale konkreetse tähtaja vastuse esitamiseks või vähemalt teavitama kostjat, millise seisukoha kohus võtab tähtaja pikendamise taotluse osas.
Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohus oleks määranud kostjale 29.08.2013 kirjas hagi vastamise tähtajaks 09.09.2013. a.
8.TsMS § 417 lg 2 esimese lause järgi tuleb kostjal menetluse taastamiseks esitada ja põhistada mõjuv põhjus, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Sama sätte teise lause järgi taastatakse menetlus kaja alusel sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kaja esitamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus. TsMS § 415 lg 1 teise lauses on sätestatud juhtumid, mil kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Praegusel juhul ei esine TsMS § 415 lg 1 teises lauses toodud asjaolusid. Järelikult peab kostja põhistama mõjuva põhjuse olemasolu. Kostja on määruskaebuses selgitanud, et kuna hagile vastamise tähtaega ja kompromissläbirääkimiste tähtaega pikendati korduvalt, siis ei olnud kostjale selge, millal ta pidi hagile vastama. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga selles, et kuna pooled astusid läbirääkimistesse kompromissi sõlmimiseks ning esitasid kohtule korduvalt taotluseid kompromissläbirääkimiste pikendamiseks, jäi hagile vastamise tähtaeg lahtiseks. Pärast seda, kui selgus, et pooled ei saavuta kompromissi, ei määranud kohus kostjale uut tähtaega hagile vastamiseks. Kuna käesoleval juhul oli raskendatud mõista, mis oli hagi vastamise lõplik tähtaeg, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja on põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu hagile tähtaegselt mitte vastamiseks. TsMS § 418 lg 1 järgi menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Käesolevas asjas on kostja tähtaegade korduva pikendamise ja muude taotlustega tekitanud menetlusliku segaduse. Kohus järgis TsMS § 3111 lg-s 6 sätestatud korda ning edastas kostja esindajale teated elektrooniliselt. Kostja esindaja ei kinnitanud nõuetekohaselt kohtu e-kirjade kättesaamist. Ringkonnakohus leiab, et kohtul oli õigus kostja esindajat trahvida TsMS § 3111 lg 5 alusel, kuid see ei anna alust jätta kaja rahuldamata.
9.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 169 lg 2 kohaselt jäävad tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. TsMS § 149 lg 5 kohaselt tagastatakse kaja rahuldamise korral kautsjon kohtumääruse alusel. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaja ja taastab tsiviilasja nr 2-13-10843 menetluse, tuleb kajalt tasutud kautsjon summas 750 eurot tagastada kostjale TsMS § 149 lg 5 alusel. Määrus ei kuulu edasikaebamisele TsMS § 417 lg 4 kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.