Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2014 a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-15720
Tsiviilasi
OÜ XXXhagi XXXOÜ vastu nõude tunnustamiseks XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Hagihind
3 500,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX; asukoht XXX). Hageja lepinguline esindaja: Kaidar Sultson (Advokaadibüroo Magnusson OÜ, aadress Viru väljak 2, 10111 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX; e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: Ants Kuningas (MTÜ Tuule Maa, e-post: [email protected])
Tsiviilasja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tunnustada OÜ XXXnõuet XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 35 839, 50 eurot (kolmkümmend viis tuhat kaheksasada kolmkümmend üheksa eurot ja 50 senti), milles põhinõue on 33 566,01 eurot ja viivis on 2273, 49 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena (PakrS § 153 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonikaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib
kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
2.25.03.2012 nõuete kaitsmise koosolekul XXXOÜ (pankrotis) esitas kostja hageja nõudele summas 35 839, 50 eurot kirjaliku vastuväite täies ulatuses. Hageja nõue on jäänud kostja pankrotimenetluses tunnustamata.
3.23. jaanuaril 2012 sõlmisid XXXAS (nõude loovutaja) ja hageja (nõude omandaja) kokkuleppe, mille kohaselt loovutas XXXAS hagejale nõude XXXOÜ (pankrotis) vastu summas 5215,09 eurot. Nõude aluseks on 29. septembril 2011. a. väljastatud arve nr 260395 summas 45 493,39 eurot tasumise tähtajaga 31. oktoobril 2011. a.
4.27. märtsil 2012 sõlmisid XXXAS (nõude loovutaja) ja hageja (nõude omandaja) kokkuleppe 2/27.03.2012, mille kohaselt loovutas XXXAS hagejale nõude XXXOÜ (pankrotis) vastu summas 28 350,92 eurot. Nõude aluseks on 28. oktoobril 2011 väljastatud arve nr 260511 summas 41 351,44 eurot tasumise tähtajaga 30. novembril 2011.
5.Vaatamata tähtaja möödumisele ja tehtud pankrotihoiatusele ei ole XXXOÜ (pankrotis) võlga summas 33 566,01 eurot (5215,09 + 28 350,92) hagejale enne pankroti väljakuulutamist tasunud.
6.Samuti tekkis kostjal kohustus tasuda hagejale viivist. Summa 5215,09 tasumisega viivitamise eest on viivise suuruseks 379,65 eurot ja summa 28 350,92 tasumisega viivitamise eest on viivise suuruseks 1893,84 eurot. Kokku kohustub kostja tasuma hagejale viivist summas 2273, 49 eurot (täpsem arvutuskäik hagiavalduses).
7.Hageja OÜ XXX taotleb tunnustada hageja nõuet XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 35 839, 50 eurot (põhinõue summas 33 566,01 eurot ja viivis summas 2273, 49 eurot). Kostja vastuväited ja nende põhjendused
8.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et kohus ei ole õiguspäraselt hagi menetlusse võtnud, sest hageja poolt on tsiviilasja hind määratud ebaõigesti ja seega on riigilõivu tasutud ainult 250 eurot. Nõude tunnustamise hagi hind määratakse pankrotimenetluses TsMS § 125 järgi, mille kohaselt tuleb hagi hind määrata hüve väärtusega, mida hageja on eeldavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral.
9.Kostja on arvamusel, et XXXOÜ pankrot on korraldatud pahatahtlikult XXX, XXX ja XXX ühise kooskõlastatud tegevuse tulemusel, mille eesmärgiks oli kõrvaldada XXX puiduäris konkurentsi pakkunud ja edukalt tegutsenud äriühing XXXOÜ. XXXAS ja eelnimetatud isikute vahetu kontrolli all olevate äriühingutega (XXXOÜ ja XXX OÜ) sõlmitud tehingud on heade kommete vastased tehingud. Nende tehingute eesmärgiks oli koondada XXX, XXX ja XXX kontrolli all oleva äriühingu (käesoleval juhul hageja) kätte nõue, mida seejärel asuda realiseerima pankrotimenetluses
XXXOÜ
vastu pankroti väljakuulutamiseks. XXX ja XXX huvi XXXOÜ kahjustamiseks tulenes ka huvist vältida kohustuste täitmist XXXOÜ-le.
10.Kostja on seisukohal, et hagejale on nõuded loovutatud tehinguga, mille eesmärk on vastuolus heade kommetega ja vastuolus ka hea usu põhimõttega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused ja selgitused
11.Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilajas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab et hagiavaldus tuleb rahuldada.
12.Kohtus toimuva pankrotimenetluse korral kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) § 2 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Nõuete esitamise korra sätestab PankrS § 69, mille esimese lõike kohaselt märgitakse nõudeavalduses nõude sisu, alus ja suurus, samuti kas nõue on eesõigusnõue.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
14.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: • Harju Maakohtu 29.10.2012 Harju Maakohtu määrusega kuulutati välja XXXOÜ (võlgnik) pankrot (tl 6-9); • Pankrotimenetluses esitas nõudeavalduse hageja, tuginedes võlgniku ja hageja vahel 23.01.2012 ja 27.03.2012 sõlmitud kokkulepetele (tl 8); • 25.03.2013 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja hageja nõude (koosoleku protokoll tl 10-13).
15.Kostja vaidlustab, et kohus ei ole õiguspäraselt hagi menetlusse võtnud, sest hageja poolt on tsiviilasja hind määratud ebaõigesti, mistõttu on riigilõivu tasutud ettenähtust vähem. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 132 lg-st 1 mittevaralise
nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 132 lg 11 käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. Sama paragrahvi lõige 4 punkt 9 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Tsiviilasja hinnaga 3 500 eurot tuleb tasuda vastavalt RLS lisale 1 riigilõivu 300 eurot. Kuna käesolevas asjas on hagi esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis kohaldub riigilõivu soodusmäär 250 eurot. Hageja on tasunud 09.04.2013 riigilõivu summas 250 eurot, selgitusega nõude tunnustamise hagi OÜ XXX(pankrotis) pankrotimenetluses (tl 48). Kohus leiab, et hageja on hagiavalduse esitamisel riigilõivu õigesti tasunud.
16.Käesoleval juhul esitas OÜ XXX hagiavalduse võlgniku OÜ XXX (pankrotis) vastu suunatud rahalise nõude summas 35 839,50 eurot pankrotimenetluses tunnustamiseks (tl 1-5). 25.03.2013 toimunud võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja XXXOÜ nõuet täies ulatuses summas 35 839,50 eurot (tl 12, 14).
17.PankrS § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Sama sätte kolmanda lause kohaselt kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustama. Hageja nõudele esitas vastuväite võlausaldaja XXXOÜ (registrikood XXX), kes on seega antud asjas kostjaks. Hagi on kohtusse esitatud tähtaegselt, so 09.04.2013 (nõuete kaitsmise koosolek toimus 25.03.2013).
18.PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Riigikohus selgitab 28.04.2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-42-09, et PankrS § 107 ei keela taotleda nõude tunnustamist väiksemas ulatuses, kui võlausaldaja oli esitanud nõuete kaitsmise koosolekule. OÜ XXXon võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul esitanud nõude 35 839,50 euro ulatuses (tl 11 protokoll), mis on kooskõlas hagis esitatud nõude rahalise suurusega.
19.Kostja on hagejale ette heitnud seda, et OÜ XXX(pankrotis) maksejõuetus on korraldatud XXX, XXX ja XXX ühise kooskõlastatud pahatahtliku tegevuse tulemusena, mille eesmärgiks oli kõrvaldada XXX puiduäris konkurentsi pakkunud ja edukalt tegutsenud äriühing XXXOÜ. Kostja väidab, et eelnimetatud isikute vahetu kontrolli all olevate äriühingute (XXXOÜ ja XXX OÜ) sõlmitud tehingud on heade kommete vastased tehingud (tl 59 p 6). OÜ-u XXX kahjustamine tulenes näiteks sellest, et XXX OÜ sai XXXOÜ-lt 18.08.2010 ettemakse arve nr 91052 alusel summas 1 200 000 krooni (76 693, 97 eurot), mille alusel XXXOÜ ei saanud kaupa ega teenust ja seda summat ei ole XXXOÜ-le ka praeguse pankrotimenetluse ajal tagastatud (tl 60 p 7). Samuti võlgneb XXX kostjale XXXOÜ-le (pankrotis) summas 5500 eurot (tl 124). Seega oli juhatuse liikmele XXXile teada, et ta esitab XXXOÜ vastu pankrotiavalduse alusetult (tl 124 p 6).
20.Eeltoodud punktist tulenevalt on kohtu hinnangul kostja asunud tõendama menetlusosaliseks mitte olevate isikute (XXX OÜ, XXX) nõudeid. PankrS § 106 sätestab nõuete tunnustamise vaidluste läbivaatamise alused, korra ja alluvuse. Riigikohus märgib 19.06.2013 lahendis nr 3-2-1-70-13 kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud otsustab PankrS § 106 lg 1 järgi kohus võlausaldaja hagi alusel nõude või pandiõiguse tunnustamise. Kostjaks on isik, kes on võlausaldaja nõudele vastu vaielnud. Nõuete kaitsmise protokolli kohaselt (tl 12) on vastuväite nõudele esitanud XXXOÜ. Seega on selles hagis kostjaks XXXOÜ, kellel on pädevus oma õigussuhtes hagejaga esitada hagejale vastuväiteid käesolevas tsiviilasjas. Kostja esitatud tõendid XXX OÜ-u, XXX ja XXX võimaliku pahatahtliku käitumise kohta (vt tl 60-61) ei ole käesoleva vaidluse esemeks ning ei oma tähtsust, kuna puudutavad vaidlusväliseid asjaolusid.
21.Lisaks heidab kostja XXXette, et viimane ei teinud juhatuse liikmena ühtegi tehingut XXXOÜ (pankrotis) kasuks ega esitanud XXXOÜ nimel pankrotimenetluses vastuväidet (tl 124 p-d 3 ja 6). XXX on ajutisele haldurile kinnitanud, et tema juhatuse liikmeks oleku ajal (alates 11.05.2011) ei ole toimunud tema juhtimisel mingit majandustegevust, kuna eelmine juhatuse liige XXXei ole üle andnud võlgniku raamatupidamise dokumente (pankrotihalduri aruanne tl 107). Kohus märgib, et kostja etteheited, mis on seotud XXXOÜ (juhatuse liige XXX) nõuetega XXX OÜ vastu (tl 60 p 7, p 8) kuulusid lahendamisele XXX OÜ-u pankrotimenetluses tsiviilasjas 2-12-11738.
22.Kohus tugineb otsuse tegemisel järgmistele tõenditele: •
23.01.2012 ja 27.03.2012 nõuete loovutamise lepingud koostati XXXAS ja hageja vahel.
•
XXXAS (nõude loovutaja) ja hageja (nõude omandaja) 23.01.2012 kokkuleppe kohaselt loovutas XXXAS hagejale nõude XXXOÜ (pankrotis) vastu summas 5215,09 eurot (tl 24);
•
XXXAS (nõude loovutaja) ja hageja (nõude omandaja) 27.03.2012 kokkuleppe 2/27.03.2012 kohaselt loovutas XXXAS hagejale nõude XXXOÜ (pankrotis) vastu summas 28 350,92 eurot (tl 40).
•
29.09.2011 on XXXOÜ-le väljastatud arve nr 260395 summas 45 493,39 eurot, tasumise tähtaeg 31.10.2011 (tl 26-27);
•
28.10.2011 on XXXOÜ-le väljastatud arve nr 260511 summas 41 351,44 eurot, tasumise tähtaeg 30.11.2011 (tl 42-43).
23.23.01.2012 sõlmitud kokkuleppest tulenev nõue
24.Hageja (nõude omandaja) ja XXXAS (nõude loovutajana) sõlmisid 23.01.2012 kokkuleppe, mille kohaselt loovutas XXXAS hagejale nõude XXXOÜ (pankrotis) vastu summas 5215,09 eurot (tl 24). Nimetatud kokkuleppele kirjutasid alla hageja, nõude loovutaja ja võlgnik XXXOÜ. Nõude aluseks on 29. septembril
25.Arvest nr 260395 tulenevat nõuet on XXXOÜ (pankrotis) ja XXXAS osaliselt tasaarvestanud XXXOÜ (pankrotis) poolt esitatud järgmistest arvetest tulenevate vastunõuetega: 17. novembri 2011 arve nr 11213 (tl 28) summas 28 141,04 eurot on tasaarvestatud 25. novembri 2011 kahepoolse aktiga (tl 29); 03. detsembri 2011 arve nr 11221 (tl 30) summas 2097,06 eurot on tasaarvestatud 13. detsembri 2011 kahepoolse aktiga (tl 31); 14. detsembri 2011 arve nr 11225 (tl 32) summas 5162,99 eurot on tasaarvestatud osaliselt, summas 3000 eurot, 23. detsembri 2011 kahepoolse aktiga (tl 33); 01. jaanuari 2012 arve nr 12005 (tl 34) summas 4944,31eurot on tasaarvestatud 11. jaanuari 2012 kahepoolse aktiga (tl 35); arve nr 12013 (tl 36) 19. jaanuarist 2012 summas 2095,87 eurot on tasaarvestatud XXXAS poolt 25. jaanuaril 2012 esitatud ühepoolse avaldusega (tl 37).
26.Peale XXXOÜ (pankrotis) poolt esitatud ülalnimetatud nõuete tasaarvestamist võlgneb XXXOÜ (pankrotis) arve nr 260395 alusel 5215,11 eurot (tl 38, loovutamise lepingus on võla jäägiks märgitud 5215,09 eurot, tl 24).
27.Nõude loovutamise 23.01.2012 kokkuleppe punkti 1 kohaselt jõustub loovutamine ning loovutatud nõue loetakse üle läinuks hagejale hetkest, mil hageja on loovutatud nõude eest XXXAS-ile tasunud. Tasumise viisi osas leppisid XXXAS ja hageja kokku, et hageja tarnib XXXAS-ile metsamaterjali väärtuses 5215,09 eurot (tl 24).
28.Loovutatud nõude hinnaks on nõude loovutamise 23.01.2012 kokkuleppe punkti 2 kohaselt 5215,09 eurot (tl 24).
29.02. veebruariks 2012. a. tarnis hageja XXXAS-ile metsamaterjali väärtuses 5215,09 eurot ja täitis sellega kokkuleppe punktis 2 sätestatud kohustuse ja nõue loetakse üle läinuks hagejale 02. veebruari seisuga, mille kohta XXXAS on 09. juulil 2012 väljastanud kinnituskirja (tl 39). Tasaarvestamise avalduse esitas XXXAS hagejale 01. veebruaril 2012, tasaarvestus loeti tehtuks 02. veebruari 2012 seisuga (tl 38).
30.Arvest nr 260395 tuleneva kohustuse täitmise tähtaeg saabus vastavalt arvel märgitule 31. oktoobril 2011 (tl 26-27).
31.Vaatamata tähtaja möödumisele 31. oktoobril 2011. a. ja tehtud pankrotihoiatusele ei ole XXXOÜ (pankrotis) võlga summas 5215,09 eurot hagejale enne pankroti väljakuulutamist tasunud.
32.27.03.2012 sõlmitud kokkuleppest tulenev nõue
33.27. märtsil 2012. a. sõlmisid XXXAS (nõude loovutaja) ja hageja (nõude omandaja) kokkuleppe 2/27.03.2012, mille kohaselt loovutas XXXAS hagejale nõude XXXOÜ (pankrotis) vastu summas 28 350,92 eurot. Nimetatud kokkuleppele kirjutasid alla hageja, nõude loovutaja ja võlgnik XXXOÜ. Nõude
aluseks on 28. oktoobril 2011 väljastatud arve nr 260511 summas 41 351,44 eurot tasumise tähtajaga 30. novembril 2011 (tl 42-43).
34.Arvest nr 260511 tulenevat nõuet on vähendatud 31. oktoobril 2011 XXXAS poolt väljastatud kreeditarvega nr 260550 (tl 44) summas 13 000,52 eurot. Kreeditarvel on viide arvele nr 260511. Peale kreeditarve väljastamist võlgneb XXXOÜ (pankrotis) arve nr 260511 alusel 28 350,92 eurot (451,44-13 000,52 = 28 350,92).
35.Nõudeõiguse loovutamise kokkuleppe 2/27.03.2012 punkti 1 kohaselt jõustub loovutamine ning loovutatud nõue loetakse üle läinuks hagejale hetkest, mil hageja on loovutatud nõude eest XXXAS-ile tasunud (tl 40). Tasumise viisi osas leppisid XXXAS ja hageja kokku, et hageja tarnib XXXAS-ile metsamaterjali väärtuses 28 350,92 eurot (tl 40).
36.Loovutatud nõude hinnaks on nõude loovutamise kokkuleppe punkti 2 kohaselt 28 350,92 eurot (tl 40).
37.16. aprillil 2012 tasus hageja XXXAS-ile pangaülekandega 28 350,92 eurot (tl 45). Maksekorralduse nr 175 selgituses on tehtud viide kokkuleppele nr 2/27.03.2012 ja märgitud, et tasumine toimub XXXOÜ (pankrotis) eest. Vastavalt VÕS §-s 89 lg 1 sätestatule võib võlgnik kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks. XXXAS on asendustäitmise vastu võtnud ja seega on hageja kokkuleppes sätestatud tasumise kohustuse XXXAS ees täitnud.
38.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 91 lg 3 sätestatule loetakse rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole rahaline kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Seega läks tasumata arvest nr 260511 tulenev nõue summas 28 350,92 eurot üle XXXAS-ilt hagejale 16. aprillil 2012.
39.Arvest nr 260511 tuleneva kohustuse täitmise tähtaeg saabus vastavalt arvel märgitule 30. novembril 2011 (tl 42-43).
40.Vaatamata tähtaja möödumisele 30. novembril 2011 ja 05. juunil 2012 tehtud pankrotihoiatusele (tl 7) ei ole XXXOÜ (pankrotis) võlga summas 28 350,92 eurot hagejale enne pankroti väljakuulutamist tasunud.
41.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et nõuded, mille tunnustamist hageja OÜ XXX(pankrotis) pankrotimenetluses taotleb, on hageja omandanud AS-lt XXX. Nõuete eest on hageja nõuete loovutajale tasunud ja seega on nõuded vastavalt AS XXXja hageja vahel 23.01.2012 ja 21.03.2012 sõlmitud nõuete loovutamise lepingute tingimustel üle läinud hagejale. Mõlemad nõuded tulenevad konkreetsetest arvetest (vt otsuse punkte 24 ja 33), mida võlgnik OÜ XXX(pankrotis) on enne nõuete loovutamist tunnistanud, sh nõustudes osalise tasaarvestamise (vt otsuse p 25 ja kreeditarve esitamisega/ tl 44). Tõendeid, mis vastupidist kinnitaksid, ei ole kohtule esitatud.
42.Kostja vastuväite kohaselt on nõuete loovutamise lepingud tingimuslikud nõude ülemineku osas ja sõltuvuses mitte nõude rahuldamisega rahas, vaid loovutamise lepingutega nähakse ette nõude täitmine ümarpuiduga (tl 63 p 10). Kohus kostja vastuväitega ei nõustu, sest OÜ XXX(võlgnik) ja XXXon nõudeid majandustegevuses tasaarveldanud rahalises väärtuses (tl 29, 31, 33, 35, 37-38). VÕS § 197 lõige 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse esmaseks eelduseks on tasaarvestuse olukorra eksisteerimine. Tasaarvestuse õigus tekib, kui kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded. Nõude loovutamise lepingutes on pooled kokku leppinud p-s 2, et Loovutatud nõude eest tasutav hind on võrdne nõude 2 summaga/ Punkt B märgib metsamaterjali rahalise summa.../p-s 2...Nõue 2 tasaarvestatakse loovutatud nõude hinnaga.../ (tl 24, 40). Asjas ei ole kahtlust, et võlgnikul on tulenevalt arvetest (arve nr 260395/tl 26-27, arve nr 260511/tl 42-43) sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus.
43.VÕS § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hageja nõude aluseks on 23.01.2012 kokkulepe, mille alusel hageja omandas kostja vastu nõude summas 5215,09 eurot (tl 24) ning 27.03.2012 kokkulepe, mille alusel hageja omandas kostja vastu nõude summas 28 350,92 eurot (tl 40). Kohus leiab, et antud juhul on hageja ja XXXOÜ ning XXXOÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingud õiguslikult lubatavad ja kehtivad ning hageja on omandanud nõuded kostja vastu.
44.VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas VÕS § 108 lõikega 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arvest nr 260395 tuleneva kohustuse täitmise tähtaeg saabus 31. oktoobril 2011 (tl 26-27) ning arvest nr 260511 tuleneva kohustuse täitmise tähtaeg saabus 30. novembril 2011 (tl 42-43). Vaatamata tähtaja möödumisele ja tehtud pankrotihoiatusele ei ole XXXOÜ (pankrotis) võlga summas 33 566,01 eurot hagejale enne pankroti väljakuulutamist tasunud.
45.Tulenevalt käesolevas kohtuasjas tuvastatust, leiab kohus, et hageja nõue põhinõude osas summas 33 566,01 eurot (5215,09 + 28 350,92) on õigustatud ja põhjendatud ning kuulub seega XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele.
46.Hageja kõrvalnõuded
47.Viivise väljamõistmise aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viiviste ja leppetrahvide nõudeid loovutamise lepingutes kokku lepitud ei olnud. Seetõttu kuulub kohaldamisel seaduse sätestatud viivise määr. Riigikohtu lahendi 3-2-1-132-04 p 15 kohaselt on seadusest tuleneva viivisenõude mõte esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Viivis väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral alati nõuda, sõltumata tegelikust kahjust. Summa 5215,09 euro tasumisega on viivitatud alates 01. novembrist 2011 kuni 29. oktoobrini 2012 ehk 364 päeva. Viivise suuruseks on 379,65 eurot (5215,09 x 0,02% x 364 = 379,65). Summa 28 350,92 euro tasumisega on viivitatud alates 01. detsembrist 2011 kuni 29. oktoobrini 2012 ehk 334 päeva. Viivise suuruseks on 1893,84 eurot (28 350,92 x 0,02% x 334=1893,84). Kokku kuulub rahuldamisele viivis summas 2273,49 (379,65+1893,84=2273,49) eurot.
48.PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Hageja nõue ei ole pandiga tagatud. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele teise rahuldamisjärgu nõudena (PakrS § 153 lg 1 p 2).
49.Tsiviilasja materjalide hulgas olevad tõendid, millele kohus otsuse eelnevas tekstis ei ole viidanud, ei oma vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust ning kohus jätab need kooskõlas TsMS § 238 lg 1 p-ga 1 ja lg-ga 5 arvestamata. Menetluskulude jaotamine
50.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
51.TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.