lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-50219/15

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-50219/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1705
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TSMS § 405LihtmenetlusVÕS § 134 lg 2, 5Mittevaralise kahju hüvitamise erisusedTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTSMS § 438

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-50219/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.04.20142-13-50219/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.10.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-15-680/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.05.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-50219

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

20. märts 2014. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-50219

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu tervisekahjustuse hüvitamise ja mittevaralise kahju nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

1724,34 eurot Hageja: XXX(isikukood XXX, XXX, hageja lepinguline esindaja Krista Paal, e-post [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX);

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 04.02.2014 / kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXX(XXX) XXXkasuks looma (kassi) poolt tekitatud tervisekahjustusega seonduvad ravikulud summas 224,34 eurot ja moraalse kahju tekitamise kompensatsioonina 1000 eurot, so kokku 1224,34 (tuhat kakssada kakskümmend neli eurot ja 34 senti) eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta hageja menetluskuludest 71/100 kostja kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 kohus ei anna menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. lg 21 kohaselt apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
VÕS § 1060Loomapidaja vastutus
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 127 lg 6Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 130 lg 1Kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral
VÕS § 2 lg 1Võlasuhte mõiste
TsMS § 637
TsMS § 187

2-13-50219 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.XXX(edaspidi hageja) poolt XXX(edaspidi kostja) vastu Harju Maakohtusse esitatud hagi kohaselt 21.06.2013 õhtul kella 20 paiku väljus hageja koos oma rihma otsas oleva koeraga Tallinnas XXXelamu välisuksest ning sel ajal ründas hagejat kostjale kuuluv vabapidamisega ja ilma saatjata kass, kes oli välisukse juures auto all. Kass ründas hagejat ootamatult selja tagant jalgadesse ning seejärel kiskus hammaste ja küüntega sääre tagakülge, tekitades seeläbi hagejale kehalisi vigastusi ja piinavat valu. Kassi poolt tekitatud vigastused olid niivõrd ulatuslikud, et hageja oli sunnitud kutsuma kiirabi, mis viis hageja Lääne-Tallinna Keskhaiglasse. Haiglas tuvastati hageja säärel suures ulatuses haavu. Vigastused olid tekkinud kassi küüntest ja hammustustest. Vigastuste esimestel päevadel tõusis hageja keha-temperatuur kuni 40 ̊C ning hageja vajas lähedaste hoolt ja tuge. Kuna kassi poolt tekitatud haavad olid sügavad ja suured, siis nende paranemine on olnud hagejale vaevaline ja valulik. Hageja oli haiguse tõttu sunnitud pöörduma eriarsti poole ja ennast 6 nädalat ravima, kuna haavad olid põletikulised, mädanesid, jalg oli paistes ning kõrge palavik ei alanenud. Hagejal oli raske magada ning kuna haavad valutasid, punetasid, veritsesid ja mädanesid, pidi hageja tarvitama kangeid valuvaigistavaid tablette,unerohtu ja antibiootikume. Lisaks määrati hagejale eraldi elektri- ja laserravi. Kõik medikamendid ja elektriravid läksid hagejale maksma 224,34 eurot. Samuti on selgunud, et hagejal tekkinud haavandeid on vajalik täiendavalt opereerida ja laserraviga ravida. See on täiendav rahaline kulu, mille suurust ei oska hageja hetkel prognoosida. Lisaks ravimi-ja ravikuludest tingitud kahju 223,34 eurot hüvitamisele nõuab hageja ka moraalse kahju hüvitamist summas 1500 eurot. Kostja vastus
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja seletuse kohaselt ei ole kostja kass hagejat rünnanud ega teda hammustanud. Kuigi kostjale tõepoolest kuulub 7-8 a vanune isane kass, oli viimane alates 2013 maikuust terve suve vältel kostja perekonnale kuuluvas maakodus Viljandimaal ja ei saanud 21.06.2013 hagejat rünnata. Hagejat võis hammustada mingi muu kostja kassile sarnanev peremehetu kass, keda elamu hoovis on mitmeid. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Hageja nõue suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse, VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 1060 kohaselt loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest.
5.Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et: - hagejat ründas 21.06.2013 kl 20:00 Tallinnas XXXelamu juures vaktsineerimata kass, tekitades talle sääre tagapinnal rohkeid hammustushaavu, mille tagajärjel oli säärepiirkond

2-13-50219

-

hammustuse kohalt turses ja tekkis palavik kuni 40 ̊C (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla tervisekaardi väljavõte koos haiguse epikriisiga 25.06.2013 (tl 7-8) hageja on kulutanud haavade raviks (medikamendid ja raviprotseduurid) 224,34 eurot (tl 911, 13-15); hageja pöördus 23.06.2103 avaldusega munitsipaalpolitseisse võtta vastutusele 21.06.2013 kassi rünnaku eest XXXelanik XXXkui kassi omanik. Avalduse alusel algatati Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (MUPO) poolt väärteoasi 13019623. MUPO kiirmenetluse otsuse 05.07.2013 kohaselt karistati XXX ́t selle eest, et ta 21.06.2013 kl 20:00 Tallinnas XXXloomapidajana (kassiomanikuna) häiris looma pidamisel avalikku korda ja ei teatanud inimest hammustanud loomast antiraabilisse kabinetti või veterinaarasutusse. Loomapidajana ei vaktsineerinud looma tähtaegselt. Sellega rikkus Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja p 6, p 16.3, 16.4 ja p 19 ning Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66-3 lg 1, mille eest teda karistati rahatrahviga 5 trahviühikut (20 eurot). Kostja sai otsuse kätte 05.07.2013 ja otsus jõustus edasikaebamata 221.07.2013. Otsus on täidetud 2013 (tl 6).

6.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejale tekitati tervisekahjustusi kostjale kuuluva kassi või mingi muu XXXelamu juures asunud kassi poolt. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt hagi-menetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja tugineb oma väidetes, et teda rünnanud kassi puhul oli tegemist nimelt kostja kassiga, lisaks enda seletusele ja MUPO 05.07.2013 otsusele ka korterinaabri XXX seletusele, mille kohaselt hagejat ründas kostja kass (tl 85).
7.Kostja on alates väärteomenetluses antud 05.07.2013 seletusest eitanud, et hagejat rünnanud kassi näol oleks olnud tegemist tema kassiga. Väärteomenetluses antud kostja seletuse kohaselt tema kass viibis väidetava ründe ajal hoopis perekonna talus Viljandimaal, seega ei saanud hagejat rünnata. XXXhoovis jalutavad ringi aga kostja kassile sarnased kassid, kelle hulgast keegi võiski hagejat rünnata. Samas kostja tunnistas, et tema kass oli sel ajal vaktsineerimata. Kohtuistungil seletas kostja, et just sel põhjusel ta ei vaidlustanud tema suhtes tehtud väärteootsust. Lisaks eeltoodule on kostja kohtumenetluse käigus esitanud kohtule oma maakodu naabri, XXX korterinaabrite ja perekonnaliikmete kirjalikke seletusi selle kohta, et kostja kass viibis XXX suhtes toimunud ründe ajal kostja maakodus, samuti ei ole kostja kass võinud hagejat rünnanud, kuna tegemist on rahuliku ja sõbraliku loomaga (tl 44-53, 96-100). Ka ei kinnitanud Loomade Kiirabi Kliinik hageja väidet nagu oleks kostja pöördunud hageja ettepanekul 25.06.2013 kassi kontrollimiseks veterinaarkliinikusse (tl 77-80).
8.Kuna kohus vaatab asja läbi lihtmenetluses (TSMS § 405), on kohtul õigus tunnustada tõendina lisaks poolte seletustele ka teiste isikute kirjalikke seletusi. TSMS § 438 tulenevalt hindab kohus kõiki tõendeid kogumis lahendi tegemisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-41-05 (p 24) märkinud, et jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas on teo tsiviilõiguslike tagajärgede asja läbi vaatavale kohtule kohustuslik küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see isik. Lahendis 3-2-1-105-06 (p 10) on Riigikohus märkinud, et sama põhimõte kehtib ka väärteomenetluses kogutud tõendite ja väärteomenetluses tehtud otsuste kohta. Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et vaatamata asjas esitatud tõendite vastuolulisusele küsimuse suhtes, kas hagejat ründas 21.06.2013 kostja kass või võis see olla mingi muu kostja kassile sarnanev kass, peab kohus põhjendatuks lähtuda jõustunud väärteomenetluse otsusega tuvastatud asjaolust, et 21.06.2013 ründas hagejat just kostja kass. Kostja seletust, et ta ei vaidlustanud nimetatud otsust ainult põhjusel, et tema kass oligi sel ajal (21.06.2013) tegelikult vaktsineerimata, loeb kohus paljasõnaliseks. Kohus leiab, et tal puudub alus asuda väärteootsuses tuvastatud asjaolude suhtes teistsugusele seisukohale, kuna see teeks küsitavaks jõustunud väärteootsuse õigusliku tähenduse.

2-13-50219

9.Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja kui loomapidaja süü hagejale kahju tekitamises on leidnud tõendamist ja seega eeldused hageja kantud ravikulude osas varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks on täidetud. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
10.Hageja õigus nõuda lisaks varalise kahju hüvitamisele mittevaralist (moraalset) kahju tuleneb VÕS § 134 lg 2, mille kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hageja tugineb oma mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 1500 eurot Riigikohtu õigusteabe osakonna analüüsile vastava kohtupraktika kohta esimese ja teise astme kohtutes 2008.a., millest tulenevalt analoogilise kaasuse puhul (koerahammustuse korral) on kohtu poolt kannatanule välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitist summas 44000 krooni. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks peab kohus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte taotlustest arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.
11.Kohus märgib täpsuse huvides, et hageja poolt viidatud koerahammustuse kaasuses vähendati ringkonnakohtu poolt hüvitist 16000 kroonini (vt analüüsi lk 15). Eeltoodust lähtudes, aga samuti muid hagejale tekitatud kahju asjaolusid arvesse võttes kohus leiab, et hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena oleks mõistlik summa 1000 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskukud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, mistõttu kostja kanda tuleb jätta 71/100 hageja menetluskuludest (1224,34 / 1724,34). TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel /kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval