AN hagi Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu) vastu üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu) vastuhagi eluruumi ülesütlemisavalduse kehtivuse tuvastamiseks ning AN kohustamiseks vabastama ja tagastama Kaitseväele tema valduses ja kasutuses olev eluruum, otsuse vabatahtlikult täitmata jätmisel AN eluruumist väljatõstmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. septembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AN apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1257,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AN (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: Eesti Vabariik (Kaitseväe kaudu), lepinguline esindaja Karel Brandt Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu), esindaja Kristjan Põldaas
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23. septembri 2013 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud hageja, AN kanda.
MATERJALI TAGASTAMINE
Tagastada AN-le apellatsioonkaebusele lisatud seletuskiri kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu juurde 249 lehel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AN esitas Harju Maakohtule 21.03.2013 hagi Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu) vastu ja 29.04.2013 hagi täienduse üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks, paludes tunnistada Kaitseväe 22.02.2013 eluruumi üürilepingu ülesütlemise avalduse nr 11731 tühiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja alates 03.07.1998 kasutanud üürilepingu nr 8 alusel tööandja eluruumi aadressil XXXXXX XXX-X, Jõelähtme vald, Harjumaa. 22.02.2013 esitas kostja hagejale eluruumi üürilepingu korralise ülesütlemise avalduse, milles märgitakse, et üürileping öeldakse üles alates 01.07.2013 ilma teist eluruumi vastu andmata, põhjuseks hoone lammutamine.
3.Hageja võeti ajateenistusse Kalevi Üksik-jalaväepataljoni 29.05.1992, 28.06.1993 jäi ta üleajateenijaks. Seega oli tema kaitseväeteenistuse staaž seisuga 30.06.2002 üle kümne aasta, mistõttu tuleb lugeda võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 15 lg 4 sätestatud tingimused täidetuks ja tööandja ei saa vaidlusalust üürilepingut üles öelda ilma teist eluruumi vastu andmata. Vastus hagile
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei vastanud seisuga 01.07.2002, kui hakkas kehtima võlaõigusseaduse (VÕS) rakendussäte, elamuseaduse (ES) § 60 lg 4 sätestatud tingimustele. Üürilepingu ülesütlemise teatis on selge, üheselt mõistetav ja vastab VÕS § 325 nõuetele.
5.Perioodi 29.05.1992 kuni 27.06.1993 ei saa käsitleda kui hageja töösuhet Kaitseväega, vaid tegemist oli kaitseväekohustusteenistusega (ajateenistusega), mida ei võrdsustata tegevteenistusega (töösuhtega). Hagejal tekkis tegevteenistussuhe (töösuhe) Kaitseväega 28.06.1993, kui ta jäi üleajateenijaks. Seisuga 01.07.2002 oli hageja teenistussuhte (töösuhte) pikkuseks 9 aastat ja 3 päeva.
Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
6.Eesti Vabariik (Kaitseväe kaudu) esitas 27.05.2013 vastuhagi AN-le vastu ning 29.05.2013 ja 18.06.2013 selle täiendused, milles palus tuvastada, et kostja poolt 22.02.2013 hagejale saadetud eluruumi ülesütlemisavaldus nr J4-4.J-7.1/11731 on kehtiv, kohustada hagejat vabastama ja tagastama kostjale tema valduses ja kasutuses olev eluruum asukohaga XXXXXX XXX-X, Jõelähtme vald Harjumaa koheselt (kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval) ja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis, otsuse vabatahtlikult täitmata jätmisel tõsta hageja eluruumist välja.
7.Vastuhagi kohaselt sõlmiti poolte vahel 03.07.1998 tööandja eluruumi üürileping nr 8 eluruumi ajutiseks (kuni teenistussuhte lõppemiseni) kasutamiseks. Hageja vabastati 31.03.2013 lepingulisest teenistusest (töösuhe lõppes), millest tulenevalt puudub hagejal õiguslik alus tööandja eluruumi kasutada. Kostja saatis 22.02.2013 hagejale tööandja eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduse, millega öeldi tööandja eluruumi üürileping üles seisuga 01.07.2013 ilma teist eluruumi vastu andmata. Üürileping öeldi üles mõjuval põhjusel, milleks on hoone lammutamine. Teist eluruumi ei anta hagejale tööandja üürilepingu ülesütlemisel vastu tulenevalt asjaolust, et tegemist ei ole isikuga, kes vastas enne 01.07.2002 ES § 60 lg 4 p 1-5 nimetatud tingimustele. Vastus vastuhagile
8.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kogu teenistusstaaž on tõlgendatav tööandja juures töötatud ajana. Kaitseväeteenistuse staaži lahtimõtestamisega ja arvestamise põhimõtete sätestamisega kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) §-s 190 on olnud seadusandja eesmärk samastada see tööstaažiga elamuseaduse mõttes. Kaitseväeteenistuse seadus on eriseadus elamuseaduse suhtes ja kohustuslik ajateenistus kui tegevteenistuse üks osa tuleb arvestada tööstaaži hulka.
9.Hageja kaitseväeteenistusse 1992. aastal astumise ajal kehtis Eesti Vabariigi kaitseteenistuse seadus. Nimetatud seaduse § 5 lg 2 sätestas, et tegevteenistus koosneb kohustuslikust ajateenistusest ja lepingulisest tegevteenistusest, § 24 lg 7 sätestas, et kaitsejõudude tegevteenistuse aeg arvatakse üldise ja pideva tööstaaži hulka. Seega tuleb kohustuslik ajateenistus kui tegevteenistuse üks osa arvestada tööstaaži hulka, vastasel juhul kahjustatakse õiguspärase ootuse printsiipi.
10.Vaidlusalune korter ja maja on renoveeritud 1996. aastal ja on heas korras. Maja lammutamiseks luba puudub, luba ei ole vallalt isegi taotletud. Kaitseväe uues arengukavas ei ole ühtegi viidet Jägalast (Jägala linnakust). Avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku seisukoht
11.Jõelähtme vald asus seisukohale, et hetkeseisuga ei vaja hageja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg 1 kohaselt eluruumi ja hageja ei ole teinud ka avaldust sotsiaaleluruumi taotlemiseks. Vallal on kõik sotsiaalpinnad kasutuses ja hetkel midagi pakkuda ei ole. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
12.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
13.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et hageja ajateenistus kestis 29.05.1992 kuni 27.06.1993. Hageja elab 03.07.1998 eluruumi üürilepingu nr 8 alusel kostjale (tööandjale) kuuluvas korteris aadressil XXXXXX XXX-X, Jõelähtme vald Harjumaa. Hageja on eluruumi kasutanud katkematult ja üürileping on tähtajatu. Hagejale on edastatud 22.02.2013 eluruumi üürilepingu ülesütlemisavaldus põhjusel, et hoone lammutatakse. Ülesütlemisavaldus on vormiliselt korrektne. Hageja on lepingulisest teenistusest
vabastatud Kaitseväe juhataja 27.03.2013 käskkirjaga nr 223P 31.03.2013 ja arvatud erru alates 01.04.2013. Asjas on vaidlus selle üle, kas hageja poolt ajavahemikul 29.05.1992 kuni 27.06.1993 kohustuslikus ajateenistuses olemine on arvestatav kui tööandja juures töötatud aeg ES (redaktsioon kuni 01.07.2002) § 60 lg 4 p 1 kohaselt.
14.Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna 22.02.2013 üürilepingu ülesütlemise avaldus ei ole vastuolus ES § 60 lg 4 p 1 sätestatuga. Hageja kaadrikaitseväelase teenistuslehe ja teenistuskäigu väljavõttega on tõendatud, et hageja võeti ajateenistusse 29.05.1992 Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ja kaadrikaitseväelasena lepingulisse teenistusse 28.06.1993 käskkirjaga nr 127. ES § 60 lg 4 p 1 kohaldamisel tuleb eristada teenistusstaaži ja töötamise aega ja põhjendatud on töötamise aja määratlemisel lähtuda töö- või teenistussuhte algamise momendist, seega tegevteenistussuhte algamise momendist. Kaitseväekohustusteenistus ehk ajateenistus ei ole kehtiva KVTS § 3 lg 2 kohaselt tegevteenistus. KVTS § 7 lg 1 kohaselt on tegevteenistus avaliku teenistuse eriliik, mistõttu on tegevteenistus käsitletav tööandja juures töötamisega. Võttes arvesse KVTS § 3 lg 2 eristust kaitseväekohustusteenistuse ja tegevteenistuse vahel puudub KVTS § 7 lõikest 1 tulenevalt alus võrdsustada kaitseväekohustusteenistust tööandja juures töötamisega ES § 60 lg 4 p 1 mõistes, kuna kaitseväekohustusteenistuse osas ei ole sätestatud, et tegemist oleks avaliku teenistuse eriliigiga või et kohaldub avaliku teenistuse seadus. Eeltoodust ja Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-105-11 ja 3-2-1-84-11 seisukohtadest tulenevalt ei saa igasugune teenistusstaaž olla tööandja juures töötamise ajana arvestatav ES § 60 lg 4 p 1 tähenduses ja käesoleval juhul on hageja teenistuslehega tõendatud, et tööandja juures töötamise aja alguseks on 28.06.1993. Eeltoodust tulenevalt oli hageja töötanud Kaitseväes 01.07.2002 seisuga 9 aastat ja 3 päeva ja ei vasta ES § 60 lg 4 p 1 sätestatud nõuetele. Kostjal puudus kohustus anda hagejale 22.02.2013 eluruumi üürilepingu ülesütlemisel ES § 60 lg 4 p 1 alusel vastu teine eluruum.
15.Hageja viited varasemate seaduste redaktsioonide kohaldamise kohta on seostamata ja põhjendamata. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus ja kaitseliidu seaduse rakendussätted ei näe ette erisusi varem kehtinud ajateenistuse ja tegevteenistuse liigituse ülemineku kohta ning põhjendatud on asja lahendamisel lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6 kohaselt otsuse tegemise ajal kehtivatest seadustest. Viited Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 otsusele tsiviilasjas nr 2-0922021 ei ole asjakohased, kuna tsiviilasjade asjaolud on erinevad.
16.Kostja poolt 22.02.2013 hagejale saadetud eluruumi ülesütlemisavaldus nr J4-4.J7.1/11731 on põhjendatud ja kehtiv ning vastuhagi tuleb rahuldada. 03.07.1998 üürilepingu p 2.1 kohaselt leping kehtib kuni üürniku teenistussuhte lõppemiseni või lõpetamiseni. P 9.4.5 kohaselt võib üürileandja nõuda üürilepingu lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral üürniku ja temaga koos elavate isikute väljatõstmist teist eluruumi vastu andmata, kui lepinguobjektiks olev eluruum remondi käigus ei jää alles, oluliselt väheneb või suureneb. P 9.5 kohaselt tööandja eluruumi üürilepingu lõppemisel ei saa üürniku ja tema perekonna liikmeid välja tõsta teist eluruumi vastu andmata ES § 60 lg 4 sätestatud alustel.
17.Hageja on vaidlustanud eluruumi üürilepingu ülesütlemise tulenevalt vastuolust ES § 60 lg 4 p 1 regulatsiooniga ja asjaolust, et hoone on heas seisukorras ning põhjus hoone lammutamiseks puudub. Kostja on tõendanud, et hoone lammutamise tõttu 22.02.2013 eluruumi üürilepingu ülesütlemisavaldusega määrati eluruumi üürilepingu lõppemise päevaks 01.07.2013 ja 27.03.2013 käskkirjaga nr 223P vabastati hageja lepingulisest teenistusest. Hageja ei ole isik, kes vastab ES § 60 lg 4 p 1 sätestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt tuleb täiendavalt käsitleda hageja vastuväiteid, mille kohaselt on
ekslik arvata, et vaidlusalune korter on kõlbmatu ja tuleb maha kanda, kuna korter ja maja on renoveeritud 1996. aastal ja need on heas korras.
18.Hageja poolt esitatud materjalid (tl 131-137, 158, 164-165) tõendavad vaidlusaluse hoone olukorda ja asjaolu, et riigikaitse arengukava 2013-2022 ei sisalda viiteid Jägala linnakule, kuid ei ole kooskõlas kostja poolt esitatud kaitseministri 07.05.2013 käskkirjaga nr 141 (tl 94-95), mille kohaselt vaidlusalune elumaja tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha ja lammutatakse. Asjaolu, et ehitusloa taotlust ehitise lammutamiseks ei ole veel esitatud, ei tõenda asjaolu, et hoone osas käivate vaidluste lahendamisel seda ei esitataks. Seega ka juhul, kui üldine riigikaitse arengukava 20132022 ei näe vastavaid töid ette ja hageja kui hoone elaniku hinnangul on hoone heas korras, on põhjendatud lähtuda kaitseministri 07.05.2013 käskkirjas nr 141 ja 22.02.2013 eluruumi üürilepingu ülesütlemise avalduses toodud põhjendustest, mille kohaselt Kaitsevägi plaanib ning kaitseminister on kinnitanud XXXXXX XXX, Jõelähtme vald asuva hoone lammutamise. Hageja vastuväited hoone hea seisukorra kohta ja 22.02.2013 üürilepingu ülesütlemise avalduse aluste puudumise kohta ei ole piisavalt tõendatud ja ei saa mõjutada 22.02.2013 üürilepingu ülesütlemise avalduse kehtivust.
19.03.07.1998 üürilepingu p 2.1 kohaselt on üürileping kehtiv kuni teenistussuhte lõppemiseni. 27.03.2013 käskkirjaga nr 223P vabastati hageja lepingulisest teenistusest. Kuna hageja ei vasta ES § 60 lg 4 p 1 sätestatud tingimustele, kaasneks vaatamata 22.02.2013 eluruumi üürilepingu ülesütlemisele 31.03.2013 teenistusest vabastamisega 03.07.1998 üürilepingu kehtivuse lõppemine ja lepingu punktist 7.1.7 tulenev kohustus üürilepingu lõppemisel vabastada lepingu objektiks olev eluruum. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning hagi rahuldada, vastuhagi jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
21.Maakohus ei ole otsuses oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Kohus ei ole toonud välja tehtud järelduste aluseid ega põhjendanud, miks on jätnud osad hageja seisukohad arvestamata.
22.Maakohus leidis, et põhjendatud on asja lahendamisel lähtuda otsuse tegemise ajal kehtivatest seadustest. Maakohus ei ole arvesse võtnud õiguspärase ootuse põhimõtet ega põhjendanud, miks ei ole antud juhul õiguspärase ootuse printsiipi rikutud.
23.2009. aastal koostatud seletuskiri kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu juurde (lk 21) selgitab järgnevat: „Tegevteenistusesse võetakse tööle isik omal soovil sarnaselt muu avaliku teenistusega. Täiendavalt avalikule teenistusele eeldatakse enamikult teenistusse võetavatelt isikutelt eelneva sõjaväelise väljaõppe olemasolu ja nad nimetatakse ametikohale, mis eeldab sõjaväelise auastme olemasolu. Erinevalt kehtivast KVTSist käsitleb eelnõu tegevteenistust vaid töökoha tähenduses, eristades töösuhet kohustusest ehk ajateenistustest ja õppekogunemisel osalemisest. Mõistete selline eristamine eelnõus on õigusselguse huvides ja lähtub teenistuse sisust ja eesmärgist. Koos senise tegevteenistuse osadeks jaotamisega muudeti aja- ja reservteenistus avaliku teenistuse väliseks tegevuseks.” Eelnevast saab järeldada, et ajateenistust on pikka aega käsitletud tegevteenistuse osana. Hageja eeldas ja lootis õigustatult, et ajateenistus kuulub tegevteenistuse hulka. Hageja on töötanud üle kahekümne aasta Kaitseväes teadmisega, et teenistuse lõppemisel jäävad talle alles väga tähtsad sotsiaalsed garantiid, sh elukoht. Uus kaitseväeteenistuse seadus jõustus 01.04.2013 – samal päeval, mil hageja arvati kaitseväe juhataja käskkirjaga erru. Hageja ei lahkunud tegevteenistusest vabatahtlikult, vaid ta arvati erru tervislikel põhjustel, mistõttu jäi ta korraga ilma nii tööst kui elukohast. Niivõrd olulise tagatise äravõtmine
seetõttu, et kehtiva seaduse kohaselt ei kuulu ajateenistus enam tegevteenistuse hulka, on antud asjaolusid kogumis arvesse võttes põhjendamatu ja vastuolus põhiseaduses sätestatud printsiibiga.
24.Maakohus leidis, et hageja viited Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 otsusele tsiviilasjas 2-09-22021 ei ole asjakohased, kuna tsiviilasjade asjaolud on erinevad. Kohus ei ole arvesse võtnud ringkonnakohtu otsuses avaldatud väidet, et KVTS § 190 lg-d 1-3 sätestavad kaitseväeteenistuse staaži arvestamise alused ning teenistusstaaži hulka arvatakse nii tegevteenistuses, ajateenistuses kui ka reservkogunemistel osaletud aeg.
25.Väär on kostja väide, et hageja ei ole taotlust uue eluruumi saamiseks esitanud. Hageja esitas taotluse uue eluruumi saamiseks, kuid taotlus jäeti rahuldamata. Eluruumi ülesütlemisavaldus esitati hagejale 22.02.2013 ning seda põhjendati sellega, et hoone läheb lammutamisele. Kaitseministri käskkirjaga tunnistati nimetatud hoone kõlbmatuks alles mitu kuud hiljem, so 07.05.2013. Seega sisaldas ülesütlemisavalduses toodud põhjendus ebakorrektset väidet, kuna selle esitamisel ajal ei olnud hoone lammutamise kohta käskkirja väljastatud. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2l alusel tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi.
28.Maakohus leidis ebaõigesti, et TsMS § 6 kohaselt tuleb otsuse tegemisel lähtuda kehtivast materiaalõigusest. Nimetatud säte ei reguleeri materiaalõiguse normi kohaldamist, vaid seda, millise seaduse järgi tehakse tsiviilasja menetlustoimingud. Viide TsMS §-le 6 tuleb kohtuotsuse põhjendavast osast jätta välja.
29.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Maakohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kohustusliku ajateenistuse aeg tuleb arvestada tema kostja juures töötamise aja hulka, sest vastasel juhul kahjustatakse õiguspärase ootuse printsiipi. ES § 60 lg 4 p 1 kohaldamisel tuleb lähtuda tegelikult tööandja juures töötatud ajast, mitte teenistusstaažist. Maakohus tuvastas kaadrikaitseväelase teenistuslehe ja teenistuskäigu väljavõtte alusel õigesti, et hageja võeti kaadrikaitseväelase lepingulisse teenistusse 28.06.1993 ja seda tuleb lugeda hageja töötamise aja alguseks kostja juures.
31.Kohustuslik ajateenistus ei ole käsitletav töötamisena kostja juures ka hageja ajateenistuse ajal kehtinud Eesti Vabariigi kaitseteenistuse seaduse § 5 lg 2 ja § 24 lg 7 järgi, nagu hageja ekslikult leiab. Kuigi kaitsejõudude tegevteenistuse aeg arvati nimetatud seaduse järgi üldise ja pideva tööstaaži hulka, ei tähenda see seda, et ajateenijad olid kohustusliku ajateenistuse ajal töösuhtes Eesti Vabariigi või Kaitseväega. Hagejal ei saanud olla vastupidise osas õigustatud ootust. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei vasta ES § 60 lg-s 4 sätestatud tingimustele ja kostjal puudub kohustus anda hagejale eluruumi üürilepingu ülesütlemisel vastu teine eluruum.
32.Maakohus tuvastas tõendite alusel õigesti, et hoone läheb lammutamisele. Asjaolu, et kaitseministri käskkiri hoone lammutamise kohta anti välja pärast üürilepingu ülesütlemist, seda ei muuda. Samuti leidis maakohus õigesti, et hageja viited Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 otsusele ei ole asjakohased.
33.Asjaolu, et hageja esitas kostjale taotluse uue eluruumi saamiseks, ei olnud maakohtu menetluses vaidluse all. Apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 06.03.2013 e-kirjast nähtub, et kostja elamufondi keskkomisjon otsustas eraldada hagejale 3-toalise tööandja eluruumi aadressil XXXXXXX XX-XX ja hagejalt paluti tagasisidet, kas ta soovib selle eluruumi vastu võtta. Kostja väitel hageja sellele kirjale ei vastanud.
34.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata.
35.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
36.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Materjali tagastamine Tagastada ANle apellatsioonkaebusele lisatud seletuskiri kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu juurde 249 lehel, kuna see ei oma asja lahendamisel tähtsust.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.