Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
17. märts 2014, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-20054
Tsiviilasi
Danske Bank A/S Eesti filiaali avaldus XXXpankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine, kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
Võlausaldaja: Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, Tallinn 15015); Võlgnik: XXX(pankrotis, isikukood XXX, elukoht XXX); Pankrotihaldur: Oliver Ennok (Halduribüroo ENK OÜ, asukoht Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post: [email protected]).
esindajad
Tunnustatud nõue eurodes 237 999,84
Rahuldamata nõue eurodes 237 999,84
kuupäevast usaldusisiku aruande.
valitseda ja müüa, puudus. Haldur tuvastas, et võlgnik oli pangakontolt üle kandnud raha selgitusega „laen“ võlgniku abikaasaga seotud äriühingutele OÜ XXX (registrikood XXX ) summas 28 400 eurot (2011.a.) ja Osaühingule XXX (registrikood XXX ) summas 7 075,74 eurot (2009.a. ja 2011.a.). Võlgniku selgituste kohaselt ei ole tegemist nõuetega, mida saaks haldur pankrotimenetluses kolmandatelt isikutelt sisse nõuda, vaid laenu tagastamisega. OÜ-lt XXX sai võlgnik väidetavalt laenu 2011.a. 28 400 eurot sularahas ning tagastas selle samal aastal kahe pangaülekandega. Osaühingule XXX andis võlgnik ise laenu, kuid laen tagastati osaliselt pangaülekandega ja osaliselt sularahas. Võlgnik ei leidnud vastavaid laenulepinguid, hiljem esitati need kolmandate isikute poolt haldurile. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Jrk. Võlausaldaja nimi Tunnustatud nõue Rahuldamata nõue nr. eurodes eurodes
võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Oliver Ennok on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt pankrotivara puudus, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada hagisid. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt on XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Konkreetselt on XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks liigsete kohustuste võtmine, arvestamata sellega kaasnevaid riske. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Oliver Ennok tuleb vabastada tema kohustustest XXX(pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotivara puudumise tõttu haldur kulutuste hüvitamist ei taotle. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd 18 h. Pankrotimenetluse jooksul on haldur ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekuid, koostanud protokollid, kontrollinud nõudeid, suhelnud võlgnikuga ja võlausaldajaga, külastanud pangakontoreid, koostanud jaotusettepaneku ja lõpparuande. Haldur palub määrata halduri tasuks 1 440 eurot (1 tund on 80 eurot). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173
nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXX(pankrotis) on 30.08.2012 esitanud Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal on esitanud vastuväite võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele ja usaldusisiku nimetamisele. Kohtule esitatud vastuväites väidab võlausaldaja, et võlgnik on viimase viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist tahtlikult takistanud võlausaldaja nõude rahuldamist. Nimelt leiab võlausaldaja, et olukorras, kus ta pidi võlgnikuga sõlmitud laenulepingud 23.04.2009.a. erakorraliselt üles ütlema laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu võlgniku poolt, on võlgnik andnud korduvalt laenu oma abikaasa äriühingule ning ise korduvalt võtnud laenu suurtes summades oma abikaasaga seotud äriühingutelt. Nimetatud tehingud toimusid perioodil 2009.a aprill – 2011.a juuli, st perioodil, mil võlausaldaja oli võlgnikuga sõlmitud laenulepingud erakorraliselt üles öelnud ja realiseerinud laenulepingute tagatisteks olnud kinnistud ja esitanud 08.04.2010.a. ja 31.05.2010.a. võlgnikule nõude laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, kuna kinnistute müügist laekunud raha arvelt ei saanud võlausaldaja laenulepingutest tulenev nõue võlgniku vastu täies ulatuses rahuldatud. Lähtudes eeltoodust on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on tahtlikult takistanud võlausaldaja nõude rahuldamist, mistõttu palub võlausaldaja kohtul jätta XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus algatamata PankrS § 171 lõige 2 punkti 4 alusel, mille järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Võlgniku selgituste kohaselt Danske Bank A/S Eesti filiaali vastuväitele, ei olnud laenu tagastamise näol oma abikaasaga seotud äriühingule tegemist pahatahtlikkusega, vaid ta tagastas raha isikule, kes kõige rohkem lärmas. XXX(pankrotis) sõnul ei olnud tema ja abikaasa vahelised suhted laenu tagastamise ajal enam nii head, et tegemist võinuks olla „susserdamisega“, mida tõestab tema arvates asjaolu, et ta esitas Harju Maakohtusse avalduse X XXX) X lapse elukoha määramiseks (tsiviilasi nr 2-10-7348). Lisaks sellele leiab võlgnik, et ta oli tagatiseks olnud kinnistute realiseerimisel igati abivalmis ja pangale peaks ka mingisugune risk jääma. Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. PankrS § 171 lõige 2 punkti 4 alusel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist.
XXX(pankrotis) toob oma vastuses vastuväitele argumendina ära, et tema ja abikaasa vahelised suhted laenu tagastamise ajal ei olnud enam nii head, et tegemist võinuks olla „susserdamisega“, mida tõestab tema arvates asjaolu, et ta esitas Harju Maakohtusse avalduse X (X X ) X lapse elukoha määramiseks. Kohtuinfosüsteemi kohaselt esitas XXX(pankrotis) 15.02.2010 avalduse X (X X ) X lapse elukoha määramiseks ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Samas nähtub kohtuinfosüsteemist, et 16.03.2010 esitas XXX(pankrotis) kohtule kirjaliku avalduse, kus soovis oma avalduse siiski tagasi võtta (tsiviilasi 2-10-7348), mistõttu jättis Harju Maakohus 19.03.2010 määrusega avalduse läbivaatamata. Ajutine haldur nimetati Harju Maakohtu 07.06.2012 määrusega. Haldurile kuuluvate andmete kohaselt on võlgniku teostatud maksed OÜ-le XXX sooritatud 01.03.2011, 27.07.2011 ja Osaühingule XXX 01.03.2011. Kuivõrd võlgnik on OÜ-le XXX sooritatud makse 27.07.2011, on see toimunud viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Teiseks kriteeriumiks on tahtlikult või raske hooletuse tõttu võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamine. Kohtu hinnangul ei saa laenu tagastamist enne pankroti väljakuulutamist lugeda tahtlikult või raske hooletuse tõttu teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamiseks, küll aga esinesid teoreetiliselt eeldused tagasi makstud laenusumma tagasivõitmiseks, kuivõrd PankrS § 110 lg 1 punkti 4 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. X X X on rahvastikuregistri andmete põhjal XXX(pankrotis) abikaasa, seega lähikondne ja ühtlasi äriregistri andmete põhjal OÜ XXX juhatuse liige kuni 15.09.2013 ja Osaühingu XXX juhatuse liige tänaseni. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et võlgnik ei ole laenu tagastamisega tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus algatab XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab X X, et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda Julianus Inkasso OÜ poolt 09.07.2012 kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kantud 1 500 eurost 1 440 eurot pankrotihaldur Oliver Ennoki töötasuks Halduribüroo ENK OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXSwedbank AS-s.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.