Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

muutused (lapse sünd 2011.a ja abikaasast lahku kolimine), mis on võlgniku majanduslikku olukorda veelgi raskendanud ning tekitanud juurde täiendavaid kulutusi. Kuni käesoleva ajani on võlgniku sissetulekuks olnud peretoetus ja vanemahüvitis, millest viimase laekumine on äsja lõppenud. Eelnevast tulenevalt ei ole võlgnikul olnud võimalik täita laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Võlgniku selgituste kohaselt oli võlgniku abikaasa ja Danske Bank A/Si vahel sõlmimisel kokkulepe, mille kohaselt peale vara müümist täitemenetluses pidanuks kustutatama ka võlgniku kohustus panga ees. Eelnevast tulenevalt on võlausaldaja pankrotihoiatus ja pankrotiavalduse esitamine võlgnikule tulnud ootamatult. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks reaalseks varaks pensionifondi osakud ning igakuise sissetulekuna peretoetused, millest ei ole ülalpeetavate korral tulenevalt TMS § 132 võimalik kinnipidamisi teostada. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste maht 238 125,7 eurot. Ajutise halduri hinnangul võib esineda vara tagasivõitmise võimalusi seoses võlgniku lähikondsetega seotud tehingutega - võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on võlgnik sooritanud makseid korduvalt AS (S, võlgniku abikaasa ema), tütardele RA ja SS. Selgitamist vajavad võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvad kanded märkega „laen“ võlgniku abikaasaga seotud äriühingutele E OÜ (registikood XXX) summas 28 400 eurot (2011.a. makse) ja R OÜ (registrikood XXX) summas 7 075,74 eurot (2009 ja 2011.a. maksed). Võlgniku selgituste kohaselt on tegemist laenu tagasimaksetega äriühingutele ning kohustusi käesoleval ajal äriühingute ees enam ei ole. Kuivõrd võlgniku pangakontole on mingil määral laekunud ka võlgniku abikaasa töötasu, mis vastavalt abieluvaralepingule on kummagi abikaasa lahusvara, siis on täpsemate tagasivõitmise võimaluste tuvastamiseks vaja analüüsida ka kumma abikaasa rahalistest vahenditest kandeid on tehtud. Täiendavat selgitamist vajavad ka võlgnikule kuulunud kinnistu asukohaga XXX, võõrandamise asjaolud. Võlgnik on 16.05.2007.a võõrandanud kinnistu AS (S ). Tehingu täpsemad asjaolud ning kinnistu müügihind on ajutisele haldurile teadmata. Kinnistu on täitemenetluse käigus juba ka edasi võõrandatud. Samas on antud vara võimalik tagasi võita ainult juhul, kui ostja oli võlgniku lähikondne, mille kohta halduril andmed puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, tuleb pankrot välja kuulutada. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus kohtul määrata pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja hüvitada vajalikud kulutused. Võlausaldaja vaidles vastu ajutise halduri pakutud deposiidisummale ja leidis, et võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleks pankrotimenetluse kulude katteks määrata 1 500 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastu ei vaielnud. Võlausaldaja väljendas nõusolekut, et ajutise halduri tasu ja kulutused kaetakse tema poolt antud tagatise arvelt. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja MS pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) §-ga 31 lg 6 Oliver Ennoki. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 238 125,70 eurot. Võlgniku reaalseks

varaks on pensionifondi osakud ning igakuise sissetulekuna peretoetused, millest ei ole ülapeetavate korral võimalik kinnipidamisi teostada. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine, kuivõrd võlgnik on võtnud suures summas laenu arvestamata seejuures piisavalt töökoha ja sissetuleku kaotamise võimalusega. Ajutine haldur on tuvastanud võimalikke vara tagasivõitmise võimalusi seoses võlgniku lähikondsetega seotud tehingutega, kuid need vajavad pankrotimenetluse käigus täpsemat analüüsi. 04.07.2012 määrusega tegi kohus MS pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda MS pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1 500 eurot 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates kohtu tagatiste kontole. Julianus Inkasso OÜ on Danske Bank A/S eest 09.07.2012 tasunud kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude katteks 1 500 eurot. Kohus leiab, et kuna Marge Sel ei ole vara olemasolevate kohustuste täitmiseks, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus soostub ajutise halduri arvamusega, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kuivõrd võlausaldaja poolt antud tagatise näol on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et MSon kohustatud kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel MS trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 040 eurot, millele lisandub

käibemaks 208 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 42 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlausaldaja on andnud nõusoleku ajutise halduri tasu ja kulutuste kandmiseks tema poolt antud tagatise arvelt, tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda Julianus Inkasso OÜ poolt 06.06.2012 Rahandusministeeriumi tagatiste kontole viitenumbriga 3100057358 selgitusega „ajutise halduri tasu tsiviilasjas 2-12-20054“ antud tagatise summas 1 500 eurot arvelt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 290 eurot.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.