Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus 22.01.2014.a. esitas Tallinna linn Harju Maakohtule avalduse XXX(ik: XXX, surnud XXX.a) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 27.01.2014.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: XXXsuri XXX ja tema viimane elukoht oli Keskuse tn 4-22 Tallinn, kus tänase seisuga elavad tema vanemad XXX ja XXX . XXX pärijaks on Tallinna linn, kes teatas, et neil puuduvad andmed pärandaja viimases elukohas olnud võimaliku vara kohta. Tema Swedbank arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX saldo on null. Kogumispensionikontol nr XXXXXXXXXXXXX on osakuid 231,58 euro väärtuses. Registripäringutest ei nähtu, et XXX nimel oleks mingit muud vara. Ajutise halduri andmetel puudub pärandvaras vara, sh kinnisasjad, muud väärtpaberid, osalused äriühingutes ja sõidukid. Esialgsel hinnangul saaks osa pankrotimenetluse kuludest katta tagasiküsitava pensionifondi osakute arvelt, kuid sellest ei piisa isegi ajutise halduri tasuks. Pärandvara nimekirjas on järgmised kohustused: XXX 430,38 eurot, Harju Maakohtu 16.12.2009 otsusest ts.asjas 2-09-17570; ERA Liisingu Inkassoteenused AS 1577,93 eurot, maksekäsk 1.11.2011 kohtumäärus ts.asjas 2-11-24344; Põhja Politseiprefektuur 225,67 eurot liiklustrahv; AS G4S Eesti (varasem Falck Eesti AS) 26,84 eurot parkimistrahv; AS Ühisteenused 38,35 eurot parkimistrahv; kohtutäiturite menetluse alustamise tasud 5 x 19,18=95,9 95,90 eurot (Arvi Pink 1 menetlus 19,18 eurot, Mati Kadak 1 menetlus 19,18 eurot, Urmas Tärno 3x 19,18=57,54 eurot); kohtutäiturite menetluskulud 12,97 eurot (vaid Urmas Tärno 7,30 + 3,79 + 1,88); Svea Inkasso OÜ (varasem Ferratum Estonia OÜ nõue) 490,56 eurot; kokku 2898,60 eurot. Peale nimetatute ei ole haldur võlgnikul muid täitmata kohustusi tuvastanud. Tänaseks teadaolevad võlad suurenevad veelgi kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Pärandvara inventuuri aktis loetletud täitemenetlustega seotud nõuded ei ole üheselt selged ja eristatavad, sest kohtutäituri

tasu nõuded on ajutise halduri hinnangul alusetud, kuna kohtutäituri tasu saaks vaid sisse nõuda õnnestunud summadelt. Inventuuri aktist ei nähtu, kui suures ulatuses või kas üldse õnnestus kohtutäituritel aktis näidatud summasid sisse nõuda. Kui täitemenetluses ei õnnestu midagi sisse nõuda, on ka kohtutäituri tasu nõue alusetu. Kohtutäituri seaduse § 32 lg 5 kohaselt tuleneb kohtutäituri tasu suurus sissenõutud summast ja kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Seega saab pärandvara inventuuri aktis loetletud kohtutäiturite nõuetest põhjendatuks lugeda menetluste alustamise tasud kogusummas 95,90 eurot (5 x 19,18 €) ja kohtutäitur Urmas Tärno poolt tehtud täitemenetluse läbiviimisega seotud kulud 12,97 eurot (7,30 + 3,79 + 1,88). Teised täiturid ei ole oma kohtutäituri tasude alust põhjendanud ega läbiviimiskulude nõuet esitanud. Ajutise halduri hinnangul on pärandvara pankrot vältimatu, sest teadaolevate võlgade suuruseks on 2898,60 eurot, arvestatavaks varaks, mille arvelt saaks katta menetluskulud ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, on vaid pensionifondi osakud ca 231,58 euro väärtuses. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid pärandvara maksejõuetuseni XXX surm ja tema poolt varasemalt tekkinud kohustused, mida ta enam surma tõttu täita ei saanud. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Ajutisel halduril kulus aruande ettevalmistamiseks 8 töötundi. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 720 eurot, sh. ettenähtud maksud. Kuna ajutise halduri tasu ei saa katta pankrotivara arvelt, palub haldur määrata 397 euro suurune osa tasumisele riigieelarve vahenditest ja määrata see tasumiseks Kodukontor AT OÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXX pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman ́i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pärandvara pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvaras kohustusi 2898,60 eurot ja vara 231,58 eurot. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Puuduvad andmed tagasivõidetava või tagasinõutava pärandvara koosseisu kuuluva vara kohta. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 720 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 720 eurot (sh. ettenähtud maksud). PankrS § 150 lg 1 ja 2

kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuivõrd käesoleval juhul ei jätku võlgniku varast ajutise halduri tasuks, tuleb ajutise halduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.