I L hagi korteriühistu Tööstuse 1-TLN vastu korteriühistu Tööstuse
1-TLN
18.06.2013 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.12.2013 vaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I L määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I L (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni Kostja: korteriühistu Tööstuse 1-TLN (registrikood 80086853, asukoht Tööstuse 1, 10413 Tallinn), lepinguline esindaja Irina Reva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
määrus
hagi
läbi
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 23.12.2013 määrus jätta muutmata, arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.17.09.2013 esitas I L Harju Maakohtule hagi korteriühistu Tööstuse 1-TLN vastu 18.06.2013 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale xxxxxxxxxxx asuv korteriomand (mitteeluruum), ühtlasi on hageja kostja liige. Kõigil Tallinnas Tööstuse tn 1 asuva maja eluruumidest
korteriomanditel on olemas ühendus gaasivõrguga, kuid mitte hagejal. 18.06.2013 toimus kostja üldkoosolek, mille päevakorra p 3 oli hageja korteriomandi gaasi- ja ventilatsiooniühenduse loomine elamu ühisvõrguga. Hageja andis üldkoosolekul selgitusi, et tema eesmärgiks on kaupluse tegevuse tarbeks valmistada küpsetisi, ning vajab selleks tehnilisi tingimusi, sh juurdepääsu gaasivõrgule vastavalt tehnilises projektis toodud tingimustele. Kostja üldkoosolek otsustas mitte anda nõusolekut hageja korteriomandi gaasi- ja ventilatsiooniühenduse loomiseks. Kostja 11.10.2013 vastuses vaidles hagile vastu. Kostja oli seisukohal, et korteriühistu üldkoosoleku otsus ei ole samastatav omanike kokkuleppega, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekust võtavad osa kõik korteriomanikud. Hoone põhikonstruktsioonid ja tehnosüsteemid on kõigi omanike kaasomand. AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 74 lg 1 järgi kaasomandis olevat asja võib oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Hageja soov saada nõusolek temale kuuluva korteriomandi gaasi ja ventilatsiooni ühenduse loomiseks hoone ühisvõrguga ei kuulu korteriühistu, vaid kõigi korteriomanike pädevusse. Arvestades, et korteriühistu on oma liikmete ühiste huvide esindaja ja seda, et hageja nõue ei kuulu kostja pädevusse, oli üldkoosolekul antud küsimuse arutamise eesmärk ainult välja selgitada korteriomanike seisukoht. Vastuvõetud otsus ei riku ega ei piira hageja õigusi ja otsest juriidilist tagajärge hagejale kaasa ei too. Kuna üldkoosolekust võtsid osa ainult 10 liiget 13-st korteriühistu liikmest, mis võrdub 10 korteriomanikuga 16-st korteriomanikust, ei saa vastu võetud otsust käsitada korteriomanike kokkuleppena. Hagejal on õigus pöörduda kohtu poole nõudega konkreetse korteriomaniku vastu.
Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 23.12.2013 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja eesmärgiks käesolevas asjas on saada Tööstuse 1 kaasomanikelt luba gaasi- ja ventilatsioonivõrguga liitumiseks.
6.KOS § 8 lg 1 teise lause kohaselt juhul, kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, valitsevad nad kaasomandi eset esmajoones korteriühistuseaduse (KÜS) järgi. Korteriühistuga valitsetava kortermaja puhul tuleb esmalt hinnata, kas korteriomanike lahendatava küsimuse saab üldse otsustada korteriühistu liikmete üldkoosolek, ning kas otsuse saab teha põhikirjajärgse häälteenamusega või on tegemist kaasomandi kasutamise keskse küsimusega, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe asjaõigusseaduse järgi. Korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe.
7.Lähtudes KOS § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh gaasivõrk) korteriomanike kaasomandisse. Liitumine gaasisüsteemiga ei ole antud juhul küsimus, mida peaks AÕS § 74 lg 1 kohaselt lahendama üksnes kõigi kaasomanike kokkuleppel. Tegemist on küsimusega, mida saab AÕS § 72 lg-st 1 tulenevalt lahendada kaasomanike kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikud kohustuvad järgima ennekõike AÕS § 72 lg-tes 3 ja 5 sätestatut, mis kohustab kaasomanikke käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ning mitte takistama teiste kaasomanike (s.t hageja) kaaskasutust. Viidatud sätetest tulenev kaasomandi valdamine ja kasutamine on kaasomaniku (sh hageja) õigus.
8.Eeltoodust tulenevalt hageja soov saada nõusolek temale kuuluva korteriomandi gaasi- ja ventilatsiooniühenduse loomiseks hoone ühisvõrguga ei kuulu korteriühistu pädevusse, vaid see kuulub korteriomanike pädevusse. Hagis taotletava eesmärgi saavutamiseks
peaks hageja esitama kohtusse hagi mitte korteriühistu vastu, vaid kaasomanike vastu. KÜ Tööstuse 1-TLN üldkoosoleku 18.06.2013 otsuse tühisuse tuvastamise ja alternatiivselt otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega ei ole võimalik hageja poolt taotletavat eesmärki (gaasi- ja ventilatsiooniühendusega liitumine) saavutada. Nõustuda tuleb kostjaga, et hageja poolt vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei riku ega ei piira hageja õigusi ja otsest juriidilist tagajärge hagejale kaasa ei too. Antud juhul tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
Määruskaebus
10.Hageja palub 28.01.2014 esitatud määruskaebuses Harju Maakohtu 23.12.2013 määruse tühistada ja saata asja uueks lahendamiseks Harju Maakohtule ning jätta menetluskulud kostja kanda.
11.Maakohus on valesti kohaldanud TsMS § 423 lg 2 p 2. Hagiavaldus tuleb läbi vaadata. Hageja on avaldanud, et kostja üldkoosoleku otsus piirab suurel määral hageja põhiseadusega tagatud majanduslikku vabadust. Hageja seadusega kaitstud õigus tuleneb mittetulundusühingute seaduse §-dest 24 ja 241.
12.AS EG Võrguteenused kohustas 12.01.2012 kirjas hagejat: „Ühenduse tegemiseks hoones asuvasse torustikku leppida kokku ja projekt kooskõlastada Tööstuse 1 omanike esindajaga“. Nii hageja kui ka AS EG Võrguteenus mõistsid tehnilistes tingimustes esitatud nõuet selliselt, et vajalik on kostja kui omanike esindaja kooskõlastus. AS EG Võrguteenused on 19.09.2013 vastuses selgitanud: „Lähtuvalt sellest on meie poolt väljastatud tehnilistesse tingimustesse lisatud punkt 2, mis nõuab olemasoleva torustiku omaniku ehk korteriühistu Tööstuse 1 esindaja nõusolekut ja kooskõlastust mitteeluruumi nr 12 gaasivarustuse projektile“.
13.Ka kostja ise mõistis, et tema on pädev andma kooskõlastuse ja nõusoleku, mille tulemusel saab hageja korteriomand endale gaasiühenduse. 13.09.2012 toimunud üldkoosoleku päevakorras oli hageja korteriomandi liitumine elamu gaasivõrguga. Kui kostja oleks lihtsalt soovinud teemat isekeskis arutada või infot koguda, oleks tegemist olnud MTÜS § 201 lg-s 6 märgitud küsimuse aruteluga, mis ei oleks olnud päevakorras ning mille osas ei oleks vaja olnud langetada otsust. Antud juhul ei olnud aga tegemist pelgalt üldise arutelu või infovahetusega, vaid MTÜS § 201 lg 1 kohase üldkoosoleku päevakorra punktiga, mis pandi hääletusele ja mille osas võeti vastavalt MTÜS § 22 lg-le 1 vastu otsus, et hageja tellib Eesti Gaasilt tehnilise ülesande ja suitsulõõride ülevaatuse. 18.06.2013 toimunud järgmise üldkoosoleku protokolli p-st 3 nähtub: „koosoleku juhataja pani hääletusele, kas anda korter xxxxxxxxxx (luba) xxxxxxxxxx gaasi ja ventilatsiooniühenduse loomiseks elamu ühisvõrguga tema poolt soovitud mahtudes“. Kostja tegutses veendumuses, et kostjal on pädevus langetada vastav otsus.
14.Kostja teistsuguse otsuse, s.t nõusoleku andmise korral oleks hageja soovitud eesmärgi saavutanud. AS EG Võrguteenus oleks vastava nõusoleku saamisel gaasiühenduse loonud. Maakohtu järeldus, mille kohaselt hageja poolt vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei riku ega ei piira hageja õigusi ja otsest juriidilist tagajärge hagejale kaasa ei too, on ebaõige.
15.Korteriühistu otsused on liikmetele täitmiseks kohustuslikud. Hageja oli sunnitud kostja otsuse vaidlustama, kuna vastasel korral oleks tekkinud olukord, kus esitades kohtule avalduse kaasomanike vastu nõusoleku tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega oleks see omakorda läinud vastuollu korteriühistu kehtiva otsuse täitmise nõudega.
16.Väitega, et kostja ei ole pädev antud küsimust lahendama, on kostja hagi sisuliselt õigeks võtnud, tunnistades, et tema poolt vastu võetud otsus on ebaseaduslik. Seega oleks kohus
pidanud rakendama siinkohal TsMS § 440 lg-t 1 ja õigeksvõtul põhineva otsusega hagi rahuldama.
17.Sõltumata sellest, et hageja on Harju Maakohtule esitamas avaldust Tööstuse 1, Tallinn, kinnistu kaasomanike nõusoleku asendamiseks, milles taotleb nõusoleku asendamist xxxxxxxxxx Tallinnas asuva korteriomandi liitumiseks gaasitorustikuga ja gaasivarustuse projekti kooskõlastamiseks, on hagejal jätkuvalt huvi kostja 18.06.2013 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, kuna märgitud otsuse tulemusel ei saanud hageja realiseerida oma õigusi. Vastus määruskaebusele
18.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Edasine menetluse käik
19.Harju Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi, ning TsMS § 654 lgst 6 ja §-st 659 tulenevalt maakohtu põhjendusi ei korda.
21.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.AS EG Võrguteenused või kostja varasem ettekujutus kostja üldkoosoleku otsuse õiguslikust tähendusest ei oma tähtsust. TsÜS § 2 lg 1 kohaselt on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava.
23.Hageja väide, mille kohaselt kostja üldkoosoleku teistsuguse otsuse korral oleks hageja saavutanud soovitud eesmärgi, ei ole asjakohane, sest käesoleva hagiga ei saa hageja saavutada teistsugust kostja üldkoosoleku otsust ning kostja 18.06.2013 üldkoosoleku otsus ei piira hageja võimalusi nõuda gaasi- ja ventilatsiooniühendusega liitumist. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud korteriühistu otsused üksnes elamu majandamise, säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja majandamiskulude kandmise kohta. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasja nr 3-2-1-50-11 18.07.2011 otsuse on p 10 lg-s 2 märkinud, et mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 151 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Hageja gaasi- ja ventilatsiooniühendusega liitumise üle otsustamine ei ole ehitise majandamine KÜS § 2 lg 1 ja § 13 lg 4 mõttes.
24.Hageja väide, mille kohaselt kostja on hagi sisuliselt õigeks võtnud, ei ole asjakohane. TsMS § 440 lg-st 1 ja § 435 lg-st 1 tuleneb, et kohus võib teha hagi õigeksvõtmisel põhineva lahendi üksnes juhul, kui kohus teeb otsuse, millega otsustab asja sisuliselt.
25.Maakohtu määrusest tuleb välja jätta põhjendus, mille kohaselt hagis taotletava eesmärgi saavutamiseks peaks hageja esitama hagi kaasomanike vastu. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad (TsMS § 613 lg 1).
26.Lähtudes määruskaebuse lahendamise menetluse piiridest ei anna ringkonnakohus hinnangut, kas gaasi- ja ventilatsiooniühendusega liitumine oleks antud ehitise puhul KOS § 16 lg-s 1 nimetatud ehituslik ümberkorraldus.
27.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad maakohtu määruse kohaselt hageja kanda.
Iko Nõmm
Tiit Kollom
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.