11. märts 2014. a, Tallinn, kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-14-5774
Tsiviilasi
XXXavaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX, isikukood XXX, XXX Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arvo Junti, e-post [email protected] Puudutatud isik I: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX Puudutatud isik II: Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu), asukoht Aruküla tee 9, Jüri alevik, 75301 Harjumaa, e-post [email protected] Puudutatud isiku II seaduslik esindaja: Mart X, e-post XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Avaldus rahuldada. Määrata kinnistu nr XXX koosseisu kuuluvalt maaüksuselt katastritunnusega XXX(asukoht XXX, edaspidi „valitsev kinnisasi”), tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele (XXX) kinnistu nr XXX, (asukoht XXX, edaspidi „koormatav kinnisasi”) kaudu järgmistel tingimustel:
2.1.juurdepääs on määratud valitseva kinnisasja igakordse omaniku, tema pereliikmete ja külaliste kasuks;
2.2.juurdepääs on tagatud jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis vastab valitseva kinnisasja kasutamisele elamumaana;
2.3.juurdepääs määrata tasuta. Tuvastada XXX (isikukood XXX) kohustus anda nõusolek selleks, et kanda kinnistusraamatusse XXX kinnistu kohta avatud registriosa nr XXX III jakku märge: „Kinnistu on koormatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistu (XXX) igakordse omaniku kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Harju Maakohtu 11. märtsi 2014. aasta määruse resolutsiooni punktile 2.” Rahuldada menetlusosaliste taotlused dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks
ja võtta tsiviilasja toimikusse avaldaja 5. veebruari 2014 avalduse lisad nr 2-5, puudutatud isiku II seisukoha lisad nr 1-4 ja avaldaja 5. märtsi 2014 seisukoha lisa nr 1. Võtta kohtu algatusel toimikusse kinnistusraamatu väljavõtted (tlk 44-45). Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, kui määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 25 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX(edaspidi „avaldaja“) esitasavaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 6. veebruari 2014 määrusega, kaasas menetlusse puudutatud isikud ja küsis seisukohta avalduse osas.
2.Puudutatud isik II esitas oma seisukohad avaldusele 26. veebruaril 2014 ja puudutatud isik I 27. veebruaril 2014. Kohus määras 3 märtsil 2014 lahendada asi kirjalikus menetluses ja määras menetlusosalistele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. Avaldaja esitas
6.märtsil 2014 seisukohad, millele puudutatud isik I vastas 10. märtsil 2014.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Avaldajale kuulub Rae vallas, XXX külas asuv XXXmaaüksus (registriosa nr XXX). Puudutatud isik on Rae Vallas XXX külas asuva XXX kinnisasja (registriosa nr XXX) omanik. Puudutatud isikule kuuluval maaüksust läbib XXX tee, mis on avaldajale vajalik avalikult teelt (XXXtee, edaspidi „XXX”) XXXkinnistule pääsemiseks. XXX tee on olnud avaldaja kinnistule ajalooline juurdepääsutee. Avaldaja tegi puudutatud isikule ettepaneku sõlmida kokkulepe servituudi seadmiseks. Vastava kirjaliku ettepaneku edastas avaldaja
7.novembril 2013, aga puudutatud isik I nõusolekut ei andnud. Avaldaja taotleb seada juurdepääs XXX tee kaudu avaldaja kinnistuni kinnistu XXXigakordse omaniku, tema pereliikmete ja külaliste kasuks ning kanda juurdepääsuõigus märkena kinnistusraamatusse. Avaldaja taotleb ka asendada puudutatud isiku I nõusolek selle kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Avaldaja on nõus juurdepääsuõiguse seadmisel puudutatud isiku nõudel tasuma kuni 1/3 maamaksu suuruse summa maa eest, mis vastab juurdepääsutee pindalale.
4.Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Kohtusse pöördumine oli tingitud puudutatud isiku I käitumisest ja soovimatusest asja lahendada kokkuleppel. Seetõttu oleks menetluskulude jätmine avaldaja kanda ebaõiglane ja põhjendamatu.
5.Puudutatud isik I on nõus juurdepääsuservituudi seadmisega ja kandega kinnisturaamatusse XXXkinnistu igakordse omaniku kasuks. Puudutatud isik I ei soovi saada tasu tee kasutamise eest. Puudutatud isik I selgitab, et ei ole tasu ka varem nõudnud. Teed kasutanud ta ei ole ja ei kasuta ka tulevikus, seetõttu tuleks vajadusel teehooldus teha koormava kinnistu omanikul.
6.Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda. 2 (5)
2-14-5774
7.Puudutatud isik II (kohalik omavalitsus, vald) selgitab, et antud juhul soovib avaldaja XXXkinnisasjale (sihtotstarve 100% elamumaa) juurdepääsu avalikult kasutatavalt riigi kõrvalmaanteelt nr 11300 (XXX) kasutades olemasolevat pinnatud teed, mis kulgeb üle puudutatud isikule I kuuluva XXX kinnisasja (sihtotstarve 100% maatulundusmaa, katastritunnus XXX). Valla hinnangul on olemasolev tee ca 190 m ulatuses sobivaim juurdepääsu võimalus avaldaja kinnisasjale. Olemasolev tee, mis on juurdepääsuks ka XXX kinnisasjale (sihtotstarve 100% elamumaa), kulgeb XXX kinnisasja lõunapiirist 4 m kaugusel paiknedes kinnisasja piiri ja kinnisasjal asuva kraavi vahel koormates XXX kinnisasja vähimal võimalikul moel. Olemasolev tee on tekkinud Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal ja on olemas olnud juba pikemat aega.
8.Alternatiivsed juurdepääsu võimalused XXX avaldaja kinnisasjani pääsemiseks on valla andmetel järgmised: − ligikaudu 141 m pikkune tee, mis kulgeb üle 11300 XXX kinnisasja (katastritunnus XXX; sihtotstarve 100% transpordimaa) ja XXX tee kinnisasja (katastritunnus XXX; sihtotstarve 100% transpordimaa). Antud alternatiivi puhul tuleks avaldajal rajada täiesti uus juurdepääsutee, mis saab alguse avalikult kasutatavalt XXX ja lõpeb avaldaja kinnisasja piiril; − ligikaudu 330 m pikkune tee, mis kulgeb mööda asfaltkattega XXX teed (katastritunnus XXX; sihtotstarve 100% transpordimaa) ning pinnasteed, mis asub XXX tee 3 kinnisasjal (katastritunnus XXX; sihtotstarve 100% elamumaa) ja reformimata riigimaal.
9.Vald on seisukohal, et olemasolev juurdepääsutee on sobivaim võimalus avalikult kasutatavalt teelt avaldaja kinnisasjale juurdepääsuks ning seetõttu toetab avaldust.
10.Menetluskulude kandmise osas leiab puudutatud isik II, et need tuleb jätta avaldaja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvus menetlusosaliste väidete ja asjas kogutud tõenditega ning leiab, et taotletud juurdepääs tuleb määrata. Juurdepääsutasu määrab kohus vastavalt avaldaja seisukohtadele. Menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. TsMS § 463 lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas on seni lahendamata menetlusosaliste dokumentaalsete tõendite esitamise taotlus. Kohus leiab, et menetlusosaliste esitatud dokumentaalsed tõendid on seotud nende esitatud väidetega. Seega võtab kohus menetlusosaliste esitatud dokumentaalsed tõendid toimikusse. Kohus võtab asja materjalide juurde järgmised dokumentaalsed tõendid: avaldaja 5. veebruari 2014 avalduse lisad nr 2-5, puudutatud isiku II seisukoha lisad nr 1-4 ja avaldaja 5. märtsi 2014 seisukoha lisa nr 1.
13.Avaldaja taotleb kinnistule (tlk 7 ja 8) juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt puudutatud isiku I kinnistu (tlk 5-6, 44-45) kaudu ja vastava asjaõiguse või märke kandmist kinnistusraamatusse (tlk 27). Sellise avalduse lahendab kohus TsMS § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 lg 1 järgi hagita menetluses. Menetlusosalistel ei ole vaidlust kinnistute omandiõiguse üle. Avaldaja on puudutatud isikule I teinud ettepaneku teeservituudi seadmiseks (tlk 9-10, 42), kuid avaldaja ei ole puudutatud isikuga I kokkuleppele jõudnud tee kasutamise osas. Juurdepääsule ja vastava märke kinnistusraamatusse kandmisele puudutatud isikud vastu ei vaidle. TsMS § 477 lg 7 esimese lause kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
3 (5)
2-14-5774
14.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. AÕS § 156 lg-t 3 tuleb kohaldada eelkõige juhul, kui kinnisasja omanik on ennast faktilise tahtliku teoga ise juurdepääsust avalikult kasutatavale teele ilma jätnud, nt senise tee üles kündnud, sellele midagi ehitanud vms ja taotleb nüüd juurdepääsu mujalt üle naaberkinnisasja (vt Riigikohtu 17. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 29 esimene lõik). Menetlusosalised ei ole toonud esile ja kohus ei ole ka tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust täiendavalt kohaldada AÕS § 156 lg 2 või 3, seega tuleb avaldus lahendada sama paragrahvi esimeses lõikes viidatud normide põhjal. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 21. mai 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20).
15.Võrreldes kohaliku omavalituse seisukohtadega alternatiivsete juurdepääsude osas (tlk 2930), on taotletav juurdepääs (tlk 27) on kõige sobivam. Samuti on olemasolev tee kohaliku omavalitsuse andmetel olemas olnud juba pikemat aega (tlk 28). Seega määrab kohus juurdepääsu nagu avalduses taotletud.
16.Lõpuks analüüsib kohus juurdepääsu eest makstava tasu küsimust. AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu kasutamise tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus (vt Riigikohtu
27.septembri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 24). Olukorras, kus teeniva kinnisasja omanik, vaatamata kohtu ettepanekule, ei avalda, kui suurt tasu ta soovib juurdepääsu määramise eest saada, peab kohus ise koguma tõendeid, et määrata kindlaks õiglane juurdepääsu tasu (Riigikohtu 16. jaanuari 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17012, p 11 viies lõik esimene lause). Puudutatud isik I on teatanud, et ei soovi saada tee kasutamise eest tasu ning ta ei ole tasu ka varesemalt nõudnud. Nimetatud teelõiku puudutatud isik I ei kasuta. Kuivõrd puudutatud isik I on avaldanud, et ei soovi juurdepääsu määramise eest tasu saada, määrab kohus juurdepääsu avaldajale selliselt, et ta ei pea puudutatud isikule I selle eest tasu maksma.
17.Kohus ei arvesta juurdepääsu tasu määramisel maamaksu summaga. Maamaksuseaduse § 3 kohaselt maksab maamaksu üldjuhul maa omanik. Seega on tegemist omandi maksustamisega. Juurdepääsu seadmisel ei muutu koormatava kinnistu omandisuhe. Kohus ei tuvastanud, et koormatava kinnistu väärtus oleks vähenenud. Samuti ei tuvasta kohus, et koormatava kinnistu omanikul oleks käesoleva kohtuasja asjaoludel nende maa kasutamise võimalused kohtu määratava juurdepääsu tõttu senisest sedavõrd erinevad, mis annaks alust kaaluda maamaksu kohustusega arvestamist juurdepääsu eest määratava tasu arvutamisel.
18.Avaldaja taotleb juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse kannete tegemist. Juurdepääsuõigust reguleeriv AÕS § 156 paikneb seaduse kolmanda peatüki („Kinnisomand”)
3.jaos „Kinnisomandi kitsendused”. AÕS § 53 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed. AÕS § 62 alusel kantakse kinnistusraamatusse asjaõigused ja märked. AÕS § 141 lg-te 1 ja 3 järgi kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata; seadusjärgse kitsenduse üle peetud kohtuvaidluse korral kantakse kitsendus selle kehtivuse tuvastamisel kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 1 näeb ette, et kinnistusregistriosa III jakku kantakse ka kinnisomandi kitsendused. Juurdepääsuõiguse siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab niisiis toimuda AÕS § 63 lg 1 p 4, § 631 lg 7 ja § 141 lg 3 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. KRS § 341 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse 4 (5)
2-14-5774 kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul kahjustab juurdepääsu kohta koormatava kinnistu registriossa tehtav kanne selle kinnistu omaniku õigusi. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Samuti näeb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eelneva põhjal tuvastab kohus puudutatud isiku I kohustuse anda nõusolek kohtu määratud juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemiseks.
19.Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 125 ja § 132 lg 1 järgi 3 500 eurot.
20.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda. Riigilõivu on tasunud avaldaja ja kuna lahend tehakse tema huvides, siis jääb vastav kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel tema kanda. Hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 kolmas lõik). Kuigi mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu 2. juuni 2008. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18), siis ei ole selline reegel absoluutne. Kohus võtab arvesse, et käesoleva asja osalistel ei ole juurdepääsu üle tegelikult vaidlust, kohtuväliselt nõudis avaldaja juurdepääsu asemel servituuti, juurdepääsu kohta kinnistusraamatusse märke tegemine on eelkõige avaldaja huvides ja puudutatud isik I ei ole teinud avaldajale takistust juurdepääsu kasutamiseks. Kohus järeldab TsMS § 172 lg 8 teise lause sõnastusest ja käesoleva vaidluse asjaoludest, et on põhjendatud jätta kohtuvälised kulud iga menetlusosalise enda kanda.
21.TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.