Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

lk 3 eelistanud OÜ-t Uhtna Puit teistele Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) võlausaldajatele ja rahuldanud OÜ Uhtna Puit nõude täies ulatuses. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes PankrS § 109 lg 1, § 113 lg 1 p 2 palub hageja:

lk 4

Mitte mingit tähtust asja objektiivse lahendamise seisukohalt ei oma kostja vastuse väide, mille kohaselt see, et Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) jäi kostjale võlgu märkimisväärse summa, ei saa rääkida tema eelistamisest teistele võlausaldajatele. Rahalise kohustuse tagasivõitmiseks tuleb hagejal tõendada teiste võlausaldajate huvide kahjustamist, nagu kostja ka oma vastuses märgib. Hageja on kohtule esitanud tõendid, mis kinnitavad võlgnikul teiste võlausaldajate olemasolu rohkem kui kolm muud enne ajutise halduri nimetamist. Riigikohtu 23.10.2008 otsuses 3-1-2-87-08 p-s 11 selgitatakse, et võlausaldajate huvide kahjustamise eeldus on täidetud ka siis, kui kas või ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud ning seda sõltumata tema nõude rahuldamisjärgust. Ekosüsteemide OÜ-l oli kohustuse täitmise ajal kostjale rohkem kui üks võlausaldaja, kelle huvid said kahjustatud kohustuse täitmisega kostjale. Seega eeldus kostjale täidetud rahalise kohustuse tagasivõitmiseks on täidetud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-39-08 osundanud, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Samuti võib olla teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega tegemist siis, kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelisesaamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi. Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha saab järeldada tema tahtest. Konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise (p 12). Hageja leiab, et käesolevas asjas esitatud hageja tõendite ja asjaolude hindamisel saab objektiivsele järeldada, et rahalise kohustuse täitmisega kostjale on kostja saanud eelise võlgniku teiste võlausaldajate ees, kelle huvid on saanud seeläbi kahjustatud. Hageja soovib siinkohal täiendavalt märkida, et kostja ei ole oma vastuses selgitanud, millise objektiivse takistus esinemise tõttu jättis kostja kasutamata enda õiguse esitada Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses enda nõudeavaldust, kuna kostja väidab, et talle jättis võlgnik maksata 95 111,04 Eesti krooni. Hageja hinnangul näitab nõudeavalduse mitteesitamine, et kostja nõue oli rahuldatud ja ta ei soovinud enda nõude tunnistamist võlgniku pankrotimenetluses. See kinnitab omakorda hageja väidet kostja eelistamisest teistele võlausaldajatele, mis on PankrS § 113 lg 1 p 2 kohaselt rahalise kohustuse tagasivõitmise eelduseks. Arvestades eeltoodut hageja Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihaldur taotleb: 1) Rahuldada esitatud Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihalduri esitatud hagi Uhtna Puit OÜ vastu ja tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks pankrotivõlgniku poolt Uhtna Puit OÜ-le täidetud rahaline kohustus summas 26 578,14 eurot ja kohustada see tagastama Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotivarasse; 2) määrata kindlaks ja jätta käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega seoses kantavad menetluskulud täielikult kostja Uhtna Puit OÜ kanda.

lk 5

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule /t.l. 35/ ei tunnista hagi Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi nimetatud „TsMS“) § 394 lg 2 p 2 teatab hageja, et ta ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid mitte üheski osas. Märgitust tulenevalt ei pea kostja ka võimalikuks asja lahendamist kompromissiga või mistahes muul viisil kokkuleppel ning kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Lisaks esitab kostja käesolevaga vastuväite hagi menetlusse võtmisele, kuivõrd talle edastatud materjalidest nähtuvalt ei ole hageja tasunud riigilõivu. Samuti ei ole kostjale edastatud määrust (ja kostjale pole teada, kas see on tehtud) hageja riigilõivust vabastamise kohta. Juhul, kui selline määrus on tehtud, siis soovib kostja ka sellele vastuväite esitada. Samuti on kostja seisukohal, antud juhul on põhjendatud nõuda hagejalt menetluskulude tagatist. Kostja esitas kohtu tegevusele vastuväite hagi menetlusse võtmise kohta ja hagejale menetlusabi määramisele, mille kohus jättis rahuldamata. Ka jättis kohus rahuldamata tagatise nõude kostja menetluskulude katteks. Täiendavas vastuses hagile pidas kostja vajalikuks märkida järgmist /t.l. 73/: Oma hagi on pankrotihaldur Ly Müürsoo esitanud pankrotiseaduse (edaspidi nimetatud „PankrS“) § 113 lg 1 p 2 alusel, mis sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Poolte vahel puudub vaidlus, et faktiliselt on Ekosüsteemide OÜ (pankrotis, ärinimi kuni 07. jaanuar 2010. a osaühing Primus Ehitus) tasunud kostjale alljärgnevalt: 27. november 2009. a summas 122 754,20 krooni ehk 7845,42 eurot (arve nr 290208); 04. detsember 2009. a summas 32 258,40 krooni ehk 2061,69 eurot (arve nr 290236); 31. detsember 2009. a summas 170 844,80 krooni ehk 10 918,97 eurot (arve nr 290256); 20. jaanuar 2010. a summas 90 000 krooni ehk 5752,05 eurot (arve nr 290256). Haldur tugineb hagis antud juhul sellele, et ülalviidatud maksed OÜ-le Uhtna Puit kogusummas 26 578,14 eurot on tehtud OÜ-d Uhtna Puit teistele võlausaldajatele eelistades. Vastavale järeldusele jõuab haldur sisuliselt üksnes seeläbi, et: „Kuna OÜ Uhtna Puit ei ole Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud, siis on ilmselgelt Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) makseid tehes eelistanud OÜ-t Uhtna Puit teistele Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) võlausaldajatele ja rahuldanud OÜ Uhtna Puit nõude täies ulatuses.2“

lk 6 Selline järeldus ei ole õige. Antud juhul ei ole hageja tasunud kostjale kõiki võlgu olevaid summasid - viimasest arvest jäi hagejal tasumata 95 111,04 Eesti krooni. Samas kui kostja hageja tolleaegsete esindajatega suhtles võlgnevuse teemal, tehti talle selgeks, et hageja on pankrotis ja mingit raha kostjal lootust saada enam pole. Seadusest ei tulene kohustust esitada võlgniku pankrotimenetluses nõudeavaldust. Kostja ei pidanud nõude esitamist vajalikuks, kuivõrd pidas seda perspektiivituks. Nagu selgub halduri hagist, siis on see õigeks osutunud, et pankrotipesas mingeid vahendeid ei ole. Hagi lisast nr 5 so Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) arvelduskonto väljavõtetest perioodil 29. oktoober 2009. a kuni 05. märts 2010. a märksõnaga „Uhtna Puit“ nähtub, et hageja on tasunud arveid nr 290208; 290236; 290256 ja 290256. Laekumistest kolm esimest vastavad täpselt esitatud arvete summadele ehk siis vastavalt 122 754,20 krooni; 32 258,40 krooni ja 170 844,80 krooni (lisame vastavad arved). Samas viimane arve nr 210001 oli esitatud summas 185 111,04 krooni, kuid tasutud oli 20. jaanuar 2010. a sellest vaid 90 000 krooni. Esitame vastava arve koos e-kirjaga, millega arve hagejale edastati. Samas nagu nähtub asjaoludest, siis tasuti arve vaid osaliselt. Kostja suhtles hageja tolleaegsete esindajatega korduvalt, kuid rohkem mingeid laekumisi ei järgnenud. 19. aprill 2010. a e-kirjaga esitas kostja veel viimase meelde tuletuse, kuid selle järgselt teatati, et hageja on juba pankrotis (kostja e-kiri lisatud) Samas veel 19. aprill 2010. a so pärast hageja pankroti välja kuulutamist 05. märts 2010. a võla nõudmine viitab ilmselgelt sellele, et kostja ei saanud mitte kuidagi olla teadlik hageja maksejõuetusest varasemalt.Seda kinnitab hageja pangakonto väljavõte (hagi lisa 5), mille õigust kostja kinnitab Hagi lk 2 Kostja on seisukohal, et esitatud hagi on õigusevastane järgmistel põhjustel: Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi nimetatud „TsMS“) § 394 lg 2 p 2 teatab hageja, et ta ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid mitte üheski osas. Ülaltoodu ja esitatud tõenditega on ümber lükatud hageja ainus väide, millega hageja oma hagi põhistab - nimelt väidab hageja, et: „...Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) rahuldanud OÜ Uhtna Puit nõude enne pankrotimenetluse algatamist täies ulatuses ja sellise nõude rahuldamisega on eelistatud OÜ-t Uhtna Puit teistele võlausaldajatele.“ Ülaltooduga on tõendatud, et hagejal jäi kostjale tasumata 95 111,04 Eesti krooni. Nähtuvalt hagi lisaks nr 6 olevast Pärnu Maakohtu 04. mai 2011. a määrusest, millega kinnitati hageja pankrotimenetluses jaotusettepanek, on vastavas summas võlgnevus hageja teiste võlausaldajatega võrreldes täiesti keskmine - on suuremaid nõudeid ja on väikemaid nõudeid. Samas jäi hageja siiski kostjale võlgu märkimisväärse summa ning seega ei saa rääkida tema eelistamisest võrreldes teiste võlausaldajatega. Samuti puuduvad tõendid, et kostja oleks teadnud hageja maksejõuetusest temalt makseid saades - vastupidi: veel peale pankroti välja kuulutamist üritas kostja hagejalt võlgnevuse tasumist nõuda.

lk 7 Haldur tugineb oma hagis eelkõige PankrS § 113 lg 1 p 2, mille kohaselt tunnistab ohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Märgitud normi kohaldamiseks peaksid antud juhul olema täidetud alljärgnevad eeldused: a) kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, b) täitmine toimus üht võlausaldajat teisele eelistades. Antud juhul on hageja kostjale makseid teinud küll kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kuid nagu esitatud tõenditest nähtub, siis ei ole teda eelistatud teistele võlausaldajatele seeläbi, et talle oleks kogu võlgnevus tasutud. PankrS § 113 lg 1 p 2 arvestades on siinjuures ka oluliseks indikatsiooniks see, et kostja ei saanud kuidagi teada, et hageja oli täitmise ajal maksejõuetu. Juba ülaltoodust nähtuvalt ei ole hagi rahuldamine võimalik. Kostja märgib, et tema vastuväited võivad veelgi täieneda lähtuvalt sellest, milliseid andmeid ja dokumente esitab hageja haldur kohtu 15. aprilli 2013. a määruse alusel. Kuivõrd määruse täitmise tähtaeg on 10 päeva alates saamisest, kuid seoses esindaja puhkusele minemisega peab kostja oma vastuse esitama koheselt, jätab kostja endale õiguse oma vastuväiteid saadava info pinnalt veelgi täiendada. Samas juba praegu võib eeldada, et on mitmeid isikuid, kellele hageja on tõesti kogu võlgnevuse tasunud. Märgitule viitavad mitmed Ametlikes Teadannetes avaldatud teated seoses hageja hagidega mitmete isikute vastu (väljavõte lisatud). Kostja esitas vastuväite kohtu tegevusele menetlusabi andmiseks hagejale. Juhindudes TsMS § 394 lg 2 p 7 märgib kostja, et pole nõus asja lahendama kompromissiga - haldur on esitanud kostja vastu täiesti ainetu hagi, mis tuleb selle menetlemisel jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Juhindudes eeltoodust ning arvestades ülaltoodud õigusnorme palub kostja:

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega leiab, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:

lk 8

lk 9 Arve nr. 210001 summa 185 111,04 krooni, tähtaeg 14. 01. 2010 /t.l. 80/ Kokku 510 968,16, sellest on makstud 415 857,50 krooni e. 26 578,14 eurot. Igal juhul ei saa olukorda, kus võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses ei esitanud, käsitleda selliselt, nagu seda on teinud hageja. Kohtu hinnangul ei tõenda see kostja eelistamist teistele võlausaldajatele, ega seda, et kostja nõue sai tegelikult arve osalise maksmisega rahuldatud. Hageja on toonud välja rea võlausaldajaid, kelle nõuded olid sissenõutavaks muutunud enne kostja nõuet (05. 11. 2009). Hageja on seisukohal, et kostjale arvete osalise maksmisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, kuna seda tehti kostjat teistele võlausaldajatele eelistades. Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-58-03 p. 8 on asunud seisukohale, et ka siis, kui kostjat on teistele võlausaldajatele eelistatud, kuna temale tasuti võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on varasematest järkudest või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, võlga ei tasutud, ei saa sellist ühe võlausaldaja eelistamist teistele pidada iseenesest teiste võlausaldajate kahjustamiseks. Kohus peab hindama, kas hageja väide, et hageja on rahalise kohustuse täitmisel eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele, kellega sõlmitud tehingud olid hageja majandustegevuse jätkamiseks sama olulised või olulisemad, kui kostja ja hageja vaheline tehing, millest tekkinud kohustuse hageja osaliselt täitis. TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole oma väidet teiste võlausaldajate kahjustamise kohta tõendanud. Tõendamiseks ei piisa ainult mitmete võlausaldajate olemasolu tõendamisest, kelle nõuded on jäänud rahuldamata. Kostja on vastuväitena esitanud väite, et kostjale arve osaline tasumine oli hageja majandustegevuse jätkuvuse seisukohast lähtudes oluline, mis kohtu hinnangul on tõene, sest tegemist oli puidumaterjali hankega, mis oli hageja majandustegevuse seisukohalt oluline. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et saadud materjali kvaliteediga oleks olnud probleeme. Maksed saadu eest on tehtud pigem peale tähtaja möödumist ja osaliselt on arved maksmata. Hageja ei ole kostja väidet ümber lükanud ja ei ole tõendanud, et muude võlausaldajate hulgas oli neid, kelle nõuete rahuldamine oli hageja majandustegevuse jätkamiseks sama oluline või olulisem. Hageja on osundanud Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-39-08, mille kohaselt võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Samuti võib olla teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega tegemist siis, kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelisesaamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi. Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha saab järeldada tema tahtest. Konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate

lk 10 huvide kahjustamist. Üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise (p 12). Hageja leiab, et rahalise kohustuse täitmisega kostjale on kostja saanud olulise eelise võlgniku teiste võlausaldajate ees, millega on saanud kahjustatud võlgniku teiste võlausaldajate huvid ja loodud kostja eelis enda nõude rahuldamiseks. See on aga aluseks kostja kohustamiseks tasutud summa tagastamiseks Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka. Kohus ei nõustu hageja sellise käsitlusega, sest otsuse viide on kontekstist välja toodud ja antud asjas asjakohatu. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjat eelistati teistele võlausaldajatele, kellega sõlmitud tehingutest tulenevate nõuete täitmine oli võlgniku majandustegevuse jätkamiseks sama oluline või olulisem kui kostja nõude osaline täitmine. Ka ei ole tõendatud, et peale kostja nõude osalist rahuldamist ei jätkunud hagejal rahalisi vahendeid teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seetõttu on sellekohane väide jäänud paljasõnaliseks ja kordab formaalselt seaduse vastavat sätet. Menetluskulud TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda põhjusel, et ei pea mõistlikuks ja põhjendatuks kulude väljamõistmist pankrotipesast teiste võlausaldajate arvel..

Kohtunik: Külli Mõlder Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.