lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-46824/12

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 10.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-13-46824/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1515
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Vaheotsus aegumise kohaldamise taotluse osas

Tsiviilasja number

2-13-46824

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

10.märts 2014 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) hagi E.R.’u vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

59 979,84 €

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistung

Hageja: Nordea Bank Finland Plc (Soome registrikood 1680235-8), esindaja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469) Hageja lepinguline esindajad: Tuuli Tõnsau (e-post [email protected]) ja Taago pähkel Kostja: E.R. (isikukood x, elukoht x, e-post: x) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal (e-post: [email protected]) 18.02.2014

Istungil osalesid

T. Tõnsau, T. Pähkel, E. R. ja adv Krinal

RESOLUTSIOON

1.Jätta E.R.u taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkata tsiviilasjas 213-46824 menetlust. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Nordea Bank Finland Plc esitas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu kohtule hagiavalduse E.R.u vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 21.06.2007 laenulepingu nr x, mille alusel hageja maksis kostjale välja eluasemelaenu 1 237 000 krooni (70 058,71 €) korteriomandi ostmiseks aadressil x. Laen maksti kostjale välja osade kaupa: 04.07.2007 summas 500 000 krooni, 05.09.2007 maksti välja 560 000 krooni ja 27.11.2007 summas 177 000 krooni. Laenulepingu punkti 6 ja notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel seati 03.07.2007 hageja kasuks hüpoteek summas 1 765 000 krooni (112 804,06 €) x asuvale korteriomandile laenulepingust tulenevate kohustuste ja poolte vahel võimalikest muudest sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks. Hüpoteegi seadmise lepinguga kostja kohustus alluma kohesele sundtäitmisele. Kostja ei tasunud makseid õigeaegselt ning hageja ütles alates 14.10.2008 laenulepingu ennetähtaegselt üles. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka pärast laenulepingu ülesütlemist, esitas hageja 02.12.208 kohtutäiturile täitmisavalduse hüpoteegi realiseerimiseks. Laenu tagatiseks olnud korter võõrandati 01.10.2010 toimunud kordusenampakkumisel hinnaga 860 000 krooni (54 964,02 €), millest kohtutäitur kandis hagejale 770 462,56 krooni (49 241,53 €). Saadud summast hageja vähendas laenulepingu põhiosa võlgnevust 707 558,16 krooni (45 221,21 €) võrra ja tasus kostja Gold krediitkaardi lepingust nr x tuleneva võlgnevuse 62 904,40 krooni (4020,32 €). Seisuga 08.10.2013 oli laenulepingust tulenevaks hageja nõudeks kostja vastu põhisumma võlgnevus 33 727,25 €, intresside võlg 3597,09 € ja viivisevõlg 22 655,50 €. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

25.11.2013 kirjalikus vastuses ja 13.02.2014 täiendavas vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et pank jättis enne laenu andmist tegemata finantsanalüüsi kostja maksevõime kohta, pank kandis kostjale 50 000 krooni kokkulepitud laenusummast vähem, mille tagajärjel tekkis kostjal lisavõlg korteri müüja ees; samas intressi nõuab pank kogu laenusummalt. Samuti pank ei kandnud kolmandat osamakset otse müüjale, vaid kandis selle kostja enda kontole; lisaks pank viivitas kolmanda osamakse väljamaksmisega, kuid enne kolmanda osamakse tasumist müüja ei olnud nõus korteri valdust kostjale üle andma ning kostja oli sunnitud perega elama majutusasutuses ja kandma sellega seoses kulusid. Kostja leiab, et nõue on aegunud. Tagatis müüdi 01.10.2010, kuid hagi esitati alles 08.10.2013, vahepealsel ajal ei ole kostja saanud pangalt ühtegi teadet. Kostja leiab, et pärast enampakkumise toimumist muutus nõue sissenõutavaks ning nõue aegus 01.10.2013. Kostja taotleb kohaldada aegumist ja lõpetada menetlus. 18.02.2014 korraldaval kohtuistungil kostja palus aegumise kohaldamise taotlus lahendada vaheotsusega.

HAGEJA SEISUKOHT HAGI AEGUMISE VASTUVÄITE OSAS

18.02.2014 istungil hageja vaidles nõude aegumisele vastu ja oli nõus, et aegumise küsimus lahendatakse vaheotsusega. Hageja esitas oma seisukoha aegumise küsimuses 25.02.2014 ka kirjalikult. Hageja leiab, et nõue muutus sissenõutavaks täitemenetluse lõpetamisest, sest alles täitemenetluse lõppedes selgub lõplik nõude suurus ehk hagihind. Kinnistu müük enampakkumisel ei taga veel hagejale raha laekumist. Kinnistu võõrandati kordusenampakkumisel 01.10.2010, 03.11.2010 kandis kohtutäitur hagejale üle müügist saadud raha ning 25.11.2010 kohtutäitur tegi täitemenetluse lõpetamise otsuse. Hageja esitas hagi 08.10.2013, s.o enne 3 aasta möödumist täitemenetluse lõpetamisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise osas samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
2.Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega ja kuulanud menetlusosalised eelistungil ära, leiab, et nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kostja on aegumise kohaldamist taotlenud.
3.TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; tähtaeg lõpetab tähtpäeva saabumisel. Aastates arvutatava tähtaja puhul saabud tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval kell 24:00, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 136 lg 2 ja § 137 lg 1).
4.Pooled vaidlevad nõude sissenõutavaks muutumise aja üle: kostja leiab, et nõue muutus sissenõutavaks enampakkumise toimumise päevast, hageja on seisukohal, et nõue muutus sissenõutavaks täitemenetluse lõpetamisega. Kohus leiab, et mõlema poole seisukohad nõude sissenõutavaks muutumise aja osas on ekslikud. Nõude sissenõutavaks muutumine ei ole seotud täitemenetluse alustamise või täitetoimingute tegemisega. Hageja on esitanud kostja vastu laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ütles pooltevahelise laenulepingu erakorraliselt üles alates 14.10.2008. VÕS § 186 p 6 kohaselt lepingu ülesütlemisega võlasuhe lõpeb. VÕS § 195 lg-st 2 tulenevalt juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 195 lg 5 ja § 189 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool lepingu ülesütlemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Hagiavaldusele lisatud 15.10.2008 teates laenulepingu ülesütlemise kohta hageja teatas kostjale laenulepingu ülesütlemisest alates 14.10.2008, teatas võlgnevuse suuruse lepingu ülesütlemise seisuga ja määras kostjale võla tasumise tähtpäevaks 31.10.2008. Seega muutus laenulepingust tulenev nõue sissenõutavaks 01.11.2008. Eeltoodust tulenevalt hakkas hageja nõude aegumise tähtaeg kulgema 01.11.2008 kell 00:00 ning TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumise 3 aastane tähtaeg lõppes 31.10.2011 kell 24:00 juhul, kui ei esinenud aegumistähtaja kulgemist katkestanud või aegumist peatanud asjaolusid.
5.Aegumistähtaja katkemist ja peatumist reguleerivad TsÜS § 158 – 169. TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Pooled sõlmisid laenulepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise tagamiseks notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu, millega kostja kohustus alluma kohesele sundtäitmisele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 kohaselt on selline kokkulepe täitedokumendiks. Hüpoteegi realiseerimiseks hageja esitas täitmisavalduse kohtutäiturile 02.12.2008. Seega hageja

nõude aegumine katkes 02.12.2008 ja algas uuesti 03.12.2008 kell 00:00. Kolmeaastane aegumistähtaeg lõppenuks 02.12.2011 kell 24:00.

6.Tagatiseks olnud korteriomand x võõrandati täitemenetluse käigus kordusenampakkumisel 01.10.2010. Kohtutäitur kandis müügist saadud raha hagejale üle 03.11.2010 (maksekorraldus lk 14) ning kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 25.11.2010 otsusega (lk 110). Kõik need toimingud on tehtud enne nõude aegumise täitedokumendi esitamisega katkemisest ja uuesti algamisest kolme aasta möödumist. Kohus leiab, et enampakkumisel saadud müügihinna laekumine hageja pangakontole on käsitatav nõude täitmisena kostja poolt: kostjal oli võlgnevus hageja ees, täitemenetlus viidi läbi selle kohustuse täitmiseks kostja poolt hagejale antud tagatise müümiseks ning saadud rahaga hageja kustutas kostja laenulepingust tulenevat võlgnevust. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Seega täitemenetluses enampakkumisel saadud raha laekumisega hageja kontole nõude aegumine 03.11.2010 veel kord katkes. Nõude aegumistähtaeg algas uuesti 04.11.2010 kell 00:00 ning lepingust tuleneva nõude 3-aastane aegumistähtaeg oleks lõppenud 03.11.2013 kell 24:00. Hagi esitati 08.10.2013, seega enne nõude aegumistähtaja lõppemist. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.
7.Eeltoodu alusel kohus leiab, et laenulepingust nr x tulenev hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud. Kohus vaheotsusega jätab aegumise kohaldamise taotluse rahuldamata ja jätkab menetlust.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja