Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrata XXXOÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks XXX(isikukood XXX).

Asjaolud XXXOÜ (likvideerimisel) esitas 20.12.2013 pankrotiavalduse. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli reklaami- ja disainivaldkond. Võlgnikul on kohustusi 26 406,23 euro ulatuses. Likviidne vara võlgnikul puudub, laekumata arvete saldo on 2 937,55 eurot, kuid nimetatud võlgnevuste sissenõudmine on ebatõenäoline. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on turusituatsioon ja äriline ebaõnnestumine. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 09.01.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 659,25 euro ulatuses, kohustusi vähemalt 24 019,28 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes ning püsiv maksejõuetus tekkis 2010.a lõpus. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 000 eurot (lisandub käibemaks) ning tehtud kulutuste hüvituseks 65 eurot (sisaldab käibemaksu). 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud osas summas 868 eurot võlgniku vara arvelt. Ajutine haldur palub tasu välja maksta OÜ-le XXX. 11.02.2014 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ning selgitas, et vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgniku esindaja jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. 12.02.2014 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot ning avaldas 12.02.2014 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul on vara 659,25 euro väärtuses, kohustusi on 24 019,28 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2010.a lõppu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.