2-14-347/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud XXXOÜ esitas 06.01.2014 pankrotiavalduse. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli väärispuidust eksklusiivsete toodete valmistamine. Võlgnikul on kohustusi 5 171,80 euro ulatuses, vara puudub. Võlgnik lõpetas majandustegevuse 2013.a kevadel omanikevahelise konflikti tõttu ning raamatupidamisdokumendid anti juhatuse liikmele üle detsembris 2013. Inventuuri tagajärjel selgus, et bilansis kajastatud puitmaterjalid olid mädanenud, nõuded kolmandate isikute vastu aegunud ning võlgnik seetõttu kahjumis. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 09.01.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi vähemalt 2 516,20 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes ning püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg on 2014.a algus. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 900 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning tehtud kulutuste hüvituseks 66 eurot (sisaldab käibemaksu). Tasust 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud osas summa 734,99 eurot palub ajutine haldur välja mõista solidaarselt võlgnikult ja juhatuse liikmelt (viimase nõusolekul). Ajutine haldur palub tasu välja maksta Andres Hermetile. 11.02.2014 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Ajutine haldur loobus tasu ja kulutuste seaduslikult esindajalt väljamõistmise taotlusest. Võlgniku esindaja jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. 12.02.2014 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning avaldas 12.02.2014 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul vara puudub, kohustusi on 2 516,20 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2014.a algust. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

3.lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub tasuks määrata 900 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 66 eurot (sisaldab käibemaksu). 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud osa hüvitada võlgniku vara arvelt. Ajutine haldur palub summad välja maksta Andres Hermetile. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suuruse osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11,25 tundi. Halduri tunnitasu on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad päringute tegemises ja arvestuslikes büroo- ja transpordikuludes. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Väljamõistetud ajutise halduri tasust ja kulutuse hüvitises 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada ajutisele haldurile riigi vahenditest. Ülejäänud osa tasust, summas 734,99 eurot, kuulub hüvitamisele võlgniku vara arvelt. Summad kanda Andres Hermeti arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme XXXvastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik