Vastustaja (puudutatud isik): Narva kohtutäitur Andrei Krek. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 28. novembri 2013.a määrus.
2.Jätta N.N. kaebus kohtutäitur Andrei Kreki 28. mai 2013 otsuse peale täiteasjas nr 066/2010/254 läbi vaatamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
kantud
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas ise või vandeadvokaadi vahendusel.
1.Viru Maakohus tegi 08.02.2010.a kohtuotsuse tsiviilasjas number 2-09-11523 (I kd lk 4344), millega mõistis E.K.-lt N.N. kasuks välja elatise laste A.K. ja A.K. ülalpidamiseks, kummalegi 2175 krooni (139,01 eurot) kuus. Narva kohtutäitur Andrei Krek algatas selle kohtuotsuse täitmiseks täiteasja nr 066/2010/254 (I kd lk 42-128).
2.Viru Maakohus tegi 11.01.2013.a kohtuotsuse tsiviilasjas number 2-12-47150 (I kd lk 1214), millega suurendas punktis 1 nimetatud kohtuotsusega välja mõistetud elatist ning mõistis E.K.lt A.K. ja A.K. kasuks välja elatise, kummalegi alates 16.11.2012.a kuni 31.12.2012.a 145 eurot kuus ning alates 01.01.2013.a 160 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui perekonnaseaduse § 101 lg 1 ja 2 sätestatud alammääras. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 on märgitud: „Peatada Viru Maakohtu 08.02.2010.a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-09-11523 täitmine alates 11.01.2013.a.“ Kohtuotsus jõustus 16.02.2013.a. Narva kohtutäitur Andrei Krek algatas selle kohtuotsuse täitmiseks täiteasja nr 066/2013/450 (I kd lk 149-165).
3.Narva kohtutäitur Andrei Krek tegi 27.03.2013.a täiteasjas nr 066/2010/254 otsuse (I kd lk 9), millega peatas täitemenetluse punktis 2 nimetatud kohtulahendi alusel (I kd lk 9).
4.N.N. esitas 10.05.2013.a kaebuse (I kd lk 116), mille kohtutäitur sai kätte 13.05.2013.a. Kaebuses palus N.N.: 1) tühistada 27.03.2013.a otsus täitemenetluse peatamise kohta, 2) jätkata täitemenetlust nr 066/2010/254 vastavalt Viru Maakohtu 11.01.2013.a kohtuotsusele tsiviilasjas number 2-12-47150. Kaebuse kohaselt sai N.N. vaidlustatud otsuse kätte 02.05.2013.a oma postkastist.
5.Narva kohtutäitur Andrei Krek tegi 28.05.2013.a otsuse (I kd lk 8), millega jättis kaebuse läbi vaatamata. Kohtutäituri 27.03.2013.a otsus toimetati kaebuse esitajale kätte postkasti panekuga 15.04.2013.a ning TMS § 217 lg 1 sätestatud 10-päevane edasikaebamise tähtaeg möödus 26.04.2013.a. Kaebus esitati hilinenult, s.o 10.05.2013.a.
6.N.N. esitas 07.06.2013.a Viru Maakohtule kaebuse Narva kohtutäitur Andrei Kreki 28.05.2013.a otsuse peale. Avaldaja esitas kaebuses järgmised taotlused: 1) ennistada edasikaebamise tähtaeg kohtutäituri 27.03.2013.a otsusele selle tegeliku kättesaamise päevast, s.o alates 03.05.2013.a; 2) tühistada kohtutäituri 28.05.2013.a otsus, millega täitur keeldus avaldaja kaebuse läbivaatamisest; 3) tühistada kohtutäituri otsus täitemenetluse peatamisest; 4) jätkata täitemenetlust nr 066/2010/254 vastavalt Viru Maakohtu 11.01.2013.a kohtuotsusele tsiviilasjas number 2-12-47150. Kaebuse kohaselt on kohtutäituri otsus ebaseaduslik ja tuleb täies ulatuses tühistada. Kohtutäituri poolt on rikutud menetlusdokumendi kättetoimetamise korda. Seoses sellega tuleb kohtutäituri 27. märtsi 2013 määruse peale edasikaebamise tähtaeg ennistada päevast, kui sissenõudja sai tegelikult määruse kätte, s.o alates 3. maist 2013. Kohtutäitur ei ole tõendanud, et dokument oli sissenõudjale kättetoimetatud 15. aprillil 2013. Vormi A arvestusel on mahakriipsutatud esmase kättetoimetamise kuupäev. Seega võib eeldada, et dokument ei olnud koostatud ettenähtud ajaks. Ei ole selge, millal jäeti ümbrik postkasti. TsMS § 326 märgitud dokumendi kättetoimetamine postkasti jätmisega on dokumendi kättetoimetamise viis erijuhtudel ja on lubatud vaid juhul, kui saajale või tema esindajale on võimatu seda kätte toimetada. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt ei saanud kuller kaks korda sissenõudjat kodust kätte ja teisel korral jättis saadetise postkasti. Kohtutäitur jättis
kasutamata TsMS § 322 lg 2 võimaluse toimetada dokument kätte kortermaja haldavale korteriühistule, samuti e-posti teel või telefoniside abil. Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panemise teel on lubatud vaid juhul, kui puudub võimalus kätte toimetamiseks TsMS § 322 märgitud viisil. 9. aprillil 2013 ja 24. aprillil 2013 käis sissenõudja isiklikult kohtutäituri büroos. Ei ole arusaadav, miks sel päeval kohtutäituri töötaja ei andnud 27. märtsi 2013 otsust sissenõudjale kätte. Puuduvad seaduslikud alused täitemenetluse nr 066/2010/254 peatamiseks. Viru Maakohtu
11.jaanuaril 2013 otsuses tsiviilasjas nr 2-12-47150 ei ole märgitud, et antud otsuse jõustumisel täitemenetlus nr 066/2010/254 peatatakse. Uue täitemenetluse alustamine annab võlgnikule võimaluse suure võlgnevuse olemasolul alustada sissenõuet puhtalt lehelt. Ka kodulehelt www.kpkoda.ee nähtub, et võlgnikul on elatise võlgnevus vähenenud.
7.Kohtutäitur A. Krek vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur leiab, et kaebus on põhjendamatu ega kuulu läbivaatamisele maakohtus. Kohtutäituri 28. mai 2013 otsus ei ole kaebuse kohta tehtud otsus, vaid otsus täitetoimingu (kaebuse läbivaatamine) tegemisest keeldumise kohta. Sissenõudja ei ole esitanud kohtutäiturile kaebusi täitetoimingu tegemisest (kaebuse läbivaatamisest) keeldumise peale. Seega ei ole kohus TsMS § 423 lg 1 p 1 kohaselt pädev esitatud kaebust läbi vaatama, kuna sissenõudja ei ole kinni pidanud TMS §-des 217 ja 218 sätestatud kohtutäituri tegevuse ja täitetoimingu tegemisest keeldumise edasikaebamise korrast. Seega ei ole kohus pädev kaebuse esitamise tähtaega ennistama, kuna kohtutäitur ei ole vastavat taotlust läbi vaadanud. Kuna sissenõudjale ei ole õnnestunud dokumenti üle anda, pani kuller otsuse eluruumi (Puškini tn 13-48, Narva) juurde kuuluvasse postkasti. Ümbriku peal oli märgitud kättetoimetamise kuupäev (15. aprillil 2013). Seega toimetati kiri sissenõudjale kätte 15. aprillil 2013 kell 17.55. Seega möödus otsuse edasikaebamise tähtaeg
26.aprillil 2013. Sissenõudja esitas kaebuse 10. mail 2013, s.o. pärast edasikaebamise tähtaja möödumist. Kuigi TsMS § 322 lg 2 näeb ette võimaluse dokumendi korteriühistule kättetoimetamiseks, ei ole see kohustuslik. TsMS § 326 ei nõua, et dokumenti tuleks proovida eelnevalt toimetada korteriühistule selleks, et lugeda seda kätte toimetatuks postkasti panekuga. Tõendatud ei ole sissenõudja väide, et tema sai kohtutäituri 27. märtsi 2013 otsuse kätte
3.mail 2013. Sissenõudja lisas oma kaebusele OÜ XXX juhatuse liikme G.J. poolt väljastatud tõendi, mille kohaselt viibis N. N 22.-26. aprillil 2013 töölähetuses Tallinnas. Kohtutäiturile ei ole arusaadav, kuidas nimetatud kuupäevadel töölähetuses viibimine takistas N.N. 15. aprillil 2013.a. kell 17.55 postkasti pandud kohtutäituri otsuse kättesaamist. Samuti viibis N. N 24. aprillil 2013 kell 08:08-08:20 kohtutäituri büroos kohtutäituri assistendi vastuvõtul.
MAAKOHTU LAHEND
8.Viru Maakohus jättis 28.11.2013.a määrusega N.N. kaebuse rahuldamata. Kohtumääruse kohaselt kontrollib kohus täituri 28.05.2013.a otsuse seaduslikkust. Seetõttu ei käsitle kohus kaebuse esitaja väiteid selle kohta, kuidas kohtutäitur oleks saanud talle dokumendi kätte toimetada. Dokumendi kättetoimetamise viisi valib kohtutäitur ja talle ei saa ette heita, et ta ei toimetanud dokumenti kätte elektrooniliselt. TMS § 10 lg 1 kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 326 lg 1 ja 2 lubavad dokumenti kätte toimetada postkasti panekuga, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja
menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule. Väljastusteate (I kd lk 32) kohaselt on kohtutäituri 27.03.2013.a otsust püütud kaebuse esitajale aadressil Narva, Puškini 13-48 kätte toimetada 08.04.2013.a kell 9.00 ja 15.04.2013.a kell 17.55. Viimati nimetatud kuupäeval ja kellaajal on saadetis jäetud postkasti. Seega on TsMS § 326 nõuded täidetud. Kaebuse esitaja on oma aadressi ise täiturile ja kohtule andnud ja ei ole väitnud, et see ei ole tema tegelik elukoht. Tähtsust ei oma kaebaja väide, et ta kasutab postkasti reaalselt vaid kord kuus. Postkasti kontrollimata jätmisel kannab kaebuse esitaja ise riisikot, et ta saab saadetise kätte hilinemisega. Kaebuse esitaja väide, et ta leidis ümbriku postkastist 02.05.2013.a ning see oli lihtsalt kinni kleebitud ümbrik ilma nime ja aadressita, ei ole tõendatud, sh ei ole ümbrikku kohtule esitatud. Kuna kohtutäituri 27.03.2013.a otsus loetakse kaebuse esitajale kättetoimetatuks 15.04.2013.a, siis lõppes selle otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg 25.04.2013.a. Kaebus on registreeritud 13.05.2013.a. Kaebuse esitaja lasi mööda seadusega ette nähtud tähtaja kaebuse esitamiseks ning kohtutäituri 28.05.2013.a otsus jätta kaebus läbi vaatamata on seaduslik. Kaebaja nõue kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna eespool toodud põhjustel ei ole tähtaja ennistamiseks alust. Kuna kaebuse esitaja ei esitanud õigeaegselt kaebust kohtutäituri 27.03.2013.a otsusele peatada täitemenetlus, siis jääb see otsus kehtima. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kui tema arvates ei ole kohtuotsuse resolutsioon selge, siis on tal õigus esitada tuvastushagi.
POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.N.N. esitas Viru Maakohtu 28.11.2013.a määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata kaebus maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Maakohus luges kohtutäituri otsuse kättetoimetatuks postkasti panekuga. Maakohus jättis tähelepanuta määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et kohtutäitur rikkus dokumendi kättetoimetamise korda. Dokument loetakse kätteantuks alates selle kättetoimetamisest saajale. Dokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga kuulub kättetoimetamise erilise viisi hulka, mida võib kasutada erijuhtudel. Määruskaebuse esitaja kontrollis aktiivselt sissenõude täitmist ja viibis mitmel korral, sh 8. ja 9. aprillil kohtutäituri vastuvõtul. Määruskaebuse esitaja on andndud kohtutäiturile oma telefoninumbri ja elektronposti aadressi. Maakohus ei ole selgitanud, millest oli tingitud vajadus toimetada dokument kätte erilisel viisil. Dokumendi panek postkasti on TsMS § 326 lg 2 kohaselt lubatud üksnes juhul, kui dokumenti on proovitud isiklikult üle anda vähemalt kahel korral, st kolmanda üleandmiskatse tulemusena. Andmed üleandmiskatsete toimumise ja aja kohta ei ole usaldusväärsed. Kuna kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada ja rikutud on kättetoimetamise korda, siis tuleb dokument lugeda kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest, see tähendab 02.05.2013.a. Sel juhul on määruskaebuse esitaja pöördunud kohtusse tähtaegselt.
10.Narva kohtutäitur Andrei Krek vaidles määruskaebusele vastu. Kohtutäitur jäi oma varasemate seisukohtade juurde ja leidis, et dokumentide kättetoimetamine toimus õiguspäraselt. Samas leidis kohtutäitur, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja jätta määrusakebus läbi vaatamata. Kohtutäitur tegi 28.05.2013.a otsuse jätta N.N. kaebus läbi vaatamata. Kohtutäitur ei ole kaebust sisuliselt lahendanud. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. N.N. ei ole esitanud kohtutäiturile
kaebust, milles ta vaidlustab kaebuse läbi vaatamata jätmise. Seega ei ole kohus pädev esitatud kaebust läbi vaatama.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu 28. novembri 2013.a määrus tuleb tühistada ja menetlus selles kohtuasjas tuleb lõpetada. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 657 lg 3 sätestab, et kui esimese astme kohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse määrusega, millega ühtlasi jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Määruskaebuse esitaja eesmärk on saavutada olukord, kus kohtutäitur nõuab E.K. sisse nii Viru Maakohtu 08.02.2010.a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-11523 välja mõistetud elatise kui ka Viru Maakohtu 11.01.2013.a otsusega tsiviilasjas number 2-12-47150 välja mõistetud suurendatud elatise. Selle eesmärgi saavutamist takistab eelkõige Viru Maakohtu 11.01.2013.a kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2, millega kohus peatas 08.02.2010.a kohtuotsuse täitmise alates 11.01.2013.a. Eeltoodud takistust ei ole võimalik kõrvaldada kaebuse esitamisega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt kohtutäitur ei saa anda kohtulahendile sisulist hinnangut või seda tõlgendada. Kohtutäituri kohustuseks on TMS § 8 kohaselt täitedokumendi (kohtuotsuse) täitmine ja kui kohtulahendiga on ette nähtud kohtuotsuse täitmise peatamine, siis tuleb kohtutäituril TMS § 46 lg 1 p 2 alusel täitemenetlus peatada. Kohtutäitur saab täitemenetluse uuendada (seda jätkata) ainult siis, kui 11.01.2013.a kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 on uue kohtulahendiga selgitatud, muudetud või tühistatud. Määruskaebuse esitajal on võimalik saavutada tema poolt soovitud eesmärk, esitades iseenda nimel ning A.K. ja A.K. esindajana maakohtule tuvastushagi E.K. vastu TsMS § 368 lg 2 alusel. Selle sätte kohaselt võib sissenõudja või võlgnik täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Praegusel juhul on tekkinud vaidlus selle üle, kas Viru Maakohtu 11.01.2013.a otsust tuleb mõista nii, et kuni selle kohtuotsuse tegemiseni tasumisele kuulunud elatise sissenõudmine kohtutäituri poolt tuleb peatada. Määruskaebuse esitaja saab tuvastushagis taotleda kohtuotsuse selgitamist selliselt, et 08.02.2010.a kohtuotsusega välja mõistetud elatis tuleb tasuda ja kuulub sissenõudmisele selles kohtuotsuses toodud suuruses kuni elatise suurendamiseni 11.01.2013.a kohtuotsusega. Kohus selgitab määruskaebuse esitajale, et tema eesmärgi saavutamiseks ei ole oluline, kas kohtutäitur on algatanud ühe või kaks täitemenetlust. Kahe täitemenetluse algatamist õigustab see, et elatis on kohtuotsustega välja mõistetud erinevate isikute kasuks. 08.02.2010.a kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt mõisteti elatis välja laste ema N.N. kasuks ja selle otsuse alusel algatatud täitemenetluses number 066/2010/254 on sissenõudjaks N.N.. 11.01.2013.a kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud
perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt mõisteti elatis välja laste A.K. ja A.K. kasuks, selle kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetluses number 066/2013/450 on sissenõudjateks lapsed ning N.N. tegutseb nii kohtus kui täitemenetluses laste seadusjärgse esindajana. Seda peab silmas pidama avalduste ja kaebuste esitamisel. Kuid elatise sissenõudmisel ei ole oluline mitte see, mitu täitemenetlust on algatatud, vaid see, et kõik täitemenetlused toimuksid.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
TsMS § 172 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas õiglane, et menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuselt on tasutud riigilõivu seaduses ettenähtust suuremas summas. Määruskaebuse esitaja on tasunud riigilõivu 50 eurot, kuid RLS § 57 lg-te 15 ja 10 koostoimes tulnuks tasuda 15 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt on määruskaebuse esitajal õigus taotleda ettenähtust enam tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise avaldus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.