Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
06. märts 2014.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-28754
Tsiviilasi
N.N. kaebus kohtutäitur Andrei Kreki 2013 otsuse peale täiteasjas nr 066/2010/254
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. novembri 2013.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
N.N. määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): N.N. , isikukood XXXX.
28. mai
Menetluse liik
Vastustaja (puudutatud isik): Narva kohtutäitur Andrei Krek. Kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
kantud
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas ise või vandeadvokaadi vahendusel.
kasutamata TsMS § 322 lg 2 võimaluse toimetada dokument kätte kortermaja haldavale korteriühistule, samuti e-posti teel või telefoniside abil. Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panemise teel on lubatud vaid juhul, kui puudub võimalus kätte toimetamiseks TsMS § 322 märgitud viisil. 9. aprillil 2013 ja 24. aprillil 2013 käis sissenõudja isiklikult kohtutäituri büroos. Ei ole arusaadav, miks sel päeval kohtutäituri töötaja ei andnud 27. märtsi 2013 otsust sissenõudjale kätte. Puuduvad seaduslikud alused täitemenetluse nr 066/2010/254 peatamiseks. Viru Maakohtu
menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule. Väljastusteate (I kd lk 32) kohaselt on kohtutäituri 27.03.2013.a otsust püütud kaebuse esitajale aadressil Narva, Puškini 13-48 kätte toimetada 08.04.2013.a kell 9.00 ja 15.04.2013.a kell 17.55. Viimati nimetatud kuupäeval ja kellaajal on saadetis jäetud postkasti. Seega on TsMS § 326 nõuded täidetud. Kaebuse esitaja on oma aadressi ise täiturile ja kohtule andnud ja ei ole väitnud, et see ei ole tema tegelik elukoht. Tähtsust ei oma kaebaja väide, et ta kasutab postkasti reaalselt vaid kord kuus. Postkasti kontrollimata jätmisel kannab kaebuse esitaja ise riisikot, et ta saab saadetise kätte hilinemisega. Kaebuse esitaja väide, et ta leidis ümbriku postkastist 02.05.2013.a ning see oli lihtsalt kinni kleebitud ümbrik ilma nime ja aadressita, ei ole tõendatud, sh ei ole ümbrikku kohtule esitatud. Kuna kohtutäituri 27.03.2013.a otsus loetakse kaebuse esitajale kättetoimetatuks 15.04.2013.a, siis lõppes selle otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg 25.04.2013.a. Kaebus on registreeritud 13.05.2013.a. Kaebuse esitaja lasi mööda seadusega ette nähtud tähtaja kaebuse esitamiseks ning kohtutäituri 28.05.2013.a otsus jätta kaebus läbi vaatamata on seaduslik. Kaebaja nõue kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna eespool toodud põhjustel ei ole tähtaja ennistamiseks alust. Kuna kaebuse esitaja ei esitanud õigeaegselt kaebust kohtutäituri 27.03.2013.a otsusele peatada täitemenetlus, siis jääb see otsus kehtima. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kui tema arvates ei ole kohtuotsuse resolutsioon selge, siis on tal õigus esitada tuvastushagi.
kaebust, milles ta vaidlustab kaebuse läbi vaatamata jätmise. Seega ei ole kohus pädev esitatud kaebust läbi vaatama.
perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt mõisteti elatis välja laste A.K. ja A.K. kasuks, selle kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetluses number 066/2013/450 on sissenõudjateks lapsed ning N.N. tegutseb nii kohtus kui täitemenetluses laste seadusjärgse esindajana. Seda peab silmas pidama avalduste ja kaebuste esitamisel. Kuid elatise sissenõudmisel ei ole oluline mitte see, mitu täitemenetlust on algatatud, vaid see, et kõik täitemenetlused toimuksid.
TsMS § 172 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas õiglane, et menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuselt on tasutud riigilõivu seaduses ettenähtust suuremas summas. Määruskaebuse esitaja on tasunud riigilõivu 50 eurot, kuid RLS § 57 lg-te 15 ja 10 koostoimes tulnuks tasuda 15 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt on määruskaebuse esitajal õigus taotleda ettenähtust enam tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise avaldus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.