Swedbank Liising AS hagi OÜ Cryptus ja V. K.i vastu 10 704, 10 euro nõudes
Hagihind
10 704, 10 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja: Swedbank Liising AS (RK xxx, Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Indrek Kumm (volikirja alusel; e-post: [email protected]) Kostja 1: OÜ Cryptus (RK xxx, xxx) Kostja 2: V. K. (IK xxx, xxx) Kostja 2 lepinguline esindaja: Tatjana K.a (volikirja alusel) (OÜ Legaltax Õigusbüroo, Kentmanni 8B, 10116 Tallinn; epost: [email protected])
RESOLUTSIOON
Swedbank Liising AS hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjatelt OÜ-lt Cryptus ja V. K.ilt solidaarselt hageja Swedbank Liising AS kasuks 1 619 (üks tuhat kuussada üheksateist) eurot 81 senti.
15% hageja menetluskuludest kannavad kostjad OÜ Cryptus ja V. K. solidaarselt. 85% kostjate menetluskuludest kannab Swedbank Liising AS.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hageja Swedbank Liising AS palub OÜ-lt Cryptus (Kostja 1) ja V. K.ilt (Kostja 2) solidaarselt välja mõista liisingulepingust EG002085 ja käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 10 704, 10 eurot, millest vara jääkmaksumus 12 750, 37 eurot; debitoorne võlgnevus 1 490, 59 eurot; viivismaksete võlg 129, 22 eurot; kindlustusmaksete võlg 66, 39 eurot; vara tagastamise ja realiseerimise kulud 600, 87 eurot Nõue on kokku 15 037, 44 eurot, sellest on maha arvatud vara realiseerimisest saadud 4 333, 34 eurot (15 037, 44 – 4 333, 34). Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Liisinguleping 2.1 OÜ Evison Grupp ja Silberauto OÜ sõlmisid 13.03.2006.a müügilepingu EG002085-OM (tl 19), mille kohaselt OÜ Evison Grupp ostis Kostja 1 valitud sõiduki Mercedes Benz Sprinter xxx (2006.a ehitusaasta) hinnaga 570 000 EEK + 102 600 EEK käibemaks. OÜ Evison Grupp ja OÜ Cryptus sõlmisid 14.03.2006.a liisingulepingu nr EG002085 (tl 7). 18.07.2006.a ühinemislepingu alusel ühinesid OÜ Evison Grupp ja Hansa Liising Eesti AS (praeguse ärinimega Swedbank Liising AS) Ühinemisel oli AS Hansa Liising Eesti ühendav ühing ja OÜ Evison Grupp ühendatav ühing. OÜ Evison Grupp kustutati äriregistrist. 17.10.2006.a. 2.2 Tulenevalt hageja ja Kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingust kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks OÜ Cryptus valdusesse ja kasutusse ning üldtingimuste p 1.3 (tl 13-18) kohaselt kohustus OÜ Cryptus tasuma hagejale selle eest makseid (sh intressi) vastavalt maksegraafikule. Hageja andis sõiduki 14.03.2006 OÜ-le Cryptus liisingulepingu nr EG002085 lisa nr 1 alusel (tl 21). Kostja 1 kohustus pärast sõiduki enda valdusse saamist sõlmima vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning üldtingimuste p 6.3 järgi tasuma kindlustusmakseid ja kindlustusega seotud muid kulutusi. Üldtingimuste p 6.3.1 järgi oli liisinguvõtja kohustuseks tagada kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohane täitmine sh tasuda vastavalt p 6.3.2 kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Üldtingimuste p 6.3.1 tuli liisinguvõtjal tagada nii vabatahtliku kui liikluskindlustuskaitse olemasolu kuni liisingueseme kasutamise tähtaja lõpuni sest seni, kuni liisinguvõtja valduses asub liisinguese, omab üksnes tema reaalset kontrolli liisinguesemega
toimuva üle. Kuna kindluslepingu pool so kindlustusvõtja (Kostja 1) kohustust ei täitnud, esitas kindlustusandja arve soodustatud isikule, kellel tekib regressiõigus kindlustusvõtja vastu. 2.3 Kostja 1 rikkus lepingust tulenevaid kohustusi jättes tasumata: - põhiosa- ja intressimaksed kokku summas 1 490, 59 eurot; - liikluskindlustusmakse 66, 39 eurot; Hagejal on nõue kostja vastu liikluskindlustusmakse summa ulatuses tulenevalt üldtingimuste p 6.3.2 ja VÕS § 455 lg 1. Kostja viivisevõlg on 129, 22 eurot. Hageja arvestas põhiosa võlgnevuselt viivist 0,25% päevas (lepingu p 5.1). Kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, saatis hageja 13.01.2011 kostjale elektronkirja tasumata arvete kohta ja palus võlgnevuse tasuda 20.01.2011. 2.4 Leping lõppes 15.03.2011 tähtaja möödumisega. Hageja kinnitab, et lepingut ei öeldud ennetähtaegselt üles. Viimane maksetähtaeg oli hagile lisatud maksegraafiku alusel 15.03.2011. 2.5 Kostja ei kasutanud lepingu p 14.1 tulenevat liisingueseme väljaostu eesõigust. Kostja jättis täitmata ka lepingu p 8.6 sätestatud kohustuse teostada liisingueseme tehniline ülevaatus 1 kuu enne liisingulepingu tähtaja lõppemist. 2.6 14.03.2006 sõlmisid hageja ja Silberauto AS tagasimüügilepingu nr EG002085 (tl 33), mille kohaselt kohustus tagasiostja ostma vaidlusaluse liisingueseme hagejalt tagasi hiljemalt 22.03.2011 199 500 EEK-ga (12 750, 37 euroga), kuid selle eelduseks oli kostjapoolne hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu korrektne täitmine. Arvestades lepingu p 8.6.1 toodut (liisingueseme seisukorra mittevastavus liisingulepingu tingimustele, kohustus viia tehnilisse seisundisse) koostas 04.05.2011 Silberauto remondipakkumise, mida kostja ei tasunud. Kuna kostja jättis lepingu p 8.6 ja 14.2 kohustused täitmata, ei saanud hageja täita tagasimüügilepingust tulenevaid kohustusi, hageja ei saanud liisingueset tagasiostjale müüa. Seega oli hageja sunnitud liisingueseme müüma vabaturu tingimustes. Hagejal õnnestus vara võõrandada hinnaga 4 333, 34 eurot (ilma käibemaksuta) so 8 417, 03 eurot odavamalt kui oleks pidanud tagasi ostma tagasiostja. Nimetatud summa hüvitamise kohustus lasub kostjal hageja ees vastavalt VÕS § 115 lg 1. Silberauto AS ei olnud nõus ostma tagasi sõidukit, mille puuduste kõrvaldamise maksumus oli 10 910, 34 eurot. Hageja vestles Kostjaga 1 tagasiostu teemal ja võimaluse üle tal endal sõiduk remontida. 2.7 Vara müüdi 22.03.2012 hinnaga 5 200 eurot (koos käibemaksuga, 4 333, 34 eurot käibemaksuta). Hageja tasus vara tagastamise eest Jõhvist Tallinna müügiplatsile 393, 42 eurot, riigilõivu tehnilise passi duplikaadi ja müügiteenuse eest Balti Realiseerimiskeskus OÜ-le 207, 45 eurot. Vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud seega kokku 600, 87 eurot. Lepingu lõppemisel ei täitnud liisinguvõtja e Kostja 1 liisingueseme kohese tagastamise kohustust (lepingu p 14.2). Vara valdus õnnestus taastada 25.05.2011. Vara tagastamiseks tellis hageja tagastusteenuse OÜ-lt Reeborn, mis võttis valduse üle ja toimetas selle BRC Autokeskusesse treileriga kuna sõiduki tehniline seisukord ei võimaldanud muul viisil transporti. Sõiduk asus BRC Autokeskuses alates selle üleandmisest 25.05.2011. Müüki suunati sõiduk 21.07.2011. Hageja määras esialgseks pakkumiseks hinna 19 500 eurot (km-ta) ning teavitas sellest ka liisinguvõtjat. Kuivõrd sellise hinnaga sõidukit müüa ei õnnestunud, oli hageja sunnitud teatud aja tagant (keskmiselt iga kuu tagant) pakkumise hinda alandama.
Hinnamuutustest teavitas hageja ka liisinguvõtjat. Hageja suunas sõiduki oksjoni korras müüki. Oksjon toimus portaali auto24.ee vahendusel. Esimene oksjon nurjus. Edasi määras hageja uue oksjoni alghinnaga 5 200 eurot, ka sellest teavitati liisinguvõtjat. Oksjoni võitis alghinnaga pakkumine, millise hinnaga sõiduk ka realiseeriti. Hageja leiab, et müügiperioodil ei muutunud sõiduki väärtus, mistõttu saab liisingueseme müügihinda käsitleda selle turuväärtusena tagastamise hetkel. Käendusleping
3.14.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja V. K. (Kostja 2) käenduslepingu nr EG002085, mille kohaselt kohustus Kostja 2 tagama solidaarselt OÜ-ga Cryptus hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kohustuste täitmise (tl 51-52). Kostja 2 vastutuse piirmääraks lepiti kokku 44 818, 45 eurot. Käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. Hageja saatis Kostjale 2 samasugust kirja/teated võlgnevusest. Kumbki kostja ei ole lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud.
II KOSTJA 2 VASTUS
4.Kostja 2 hagi ei tunnista, leiab, et selle rahuldamiseks puudub õiguslik alus, hagi on põhjendamata ning hageja nõuded alusetud. 4.1 Hageja väited debitoorsest võlgnevusest on paljasõnalised ja tõendamata. 03.04.2012 saatis hageja kostjale 2 kirja, milles teavitas, et kuna kostja 1 liisingulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, võõrandas hageja oma nõuete katteks liisinguvara. Kalkulatsiooni kohaselt jättis Kostja 1 tasumata arveid ajavahemikul 15.12.2010-15.03.2011. Hageja kirja kättesaamise momendiks ei olnud Kostja 2 enam Kostja 1 osanik ega juhatuse liige, seega puudus tal juurdepääs Kostja 1 ja hageja raamatupidamisdokumentidele. Kostja 2 palus hagejal esitada liisingumaksete tasumise väljavõte kogu liisinguperioodi vältel ning käendusleping. 09.04.2012 saadeti Kostjale 2 väljavõte, mille kohaselt seisuga 09.04.2012 puudus kostjal 1 igasugune debitoorne võlg hageja ees. Liisinguleping lõppes 15.03.2011 tähtaja möödumise tõttu, mitte ülesütlemise tõttu. Kostja 2 on seisukohal, et kui kostjal 1 oli tõepoolest võlg summas 1 619, 81 eurot hageja ees, siis on vähetõenäoline, et hageja pidas kostjaga 1 läbirääkimisi sõiduki väljaostu osas, vaid oleks koheselt alustanud olemasoleva võla sissenõudmise menetlust. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et oleks mingisuguseidki võlateateid saadetud ega muid sissenõudmise toiminguid tehtud. 4.2 Hagiavalduse kohaselt jättis Kostja 1 tasumata liikluskindlustusmakse summas 66, 39 eurot. Hageja tasus 07.06.2011 AS-le If P & C Insurance 66, 39 eurot arve 7201100266342 alusel. Arve nr 7201100266342 kohaselt oli poliisi kehtivussaeg 14.03.2011-06.06.2011 Kindlustusmaksete kohustuse täitis kostja 1 kogu liisinguperioodi jooksul korralikult. Vastupidist hageja tõendanud ei ole. Liisinguleping lõppes 15.03.2011, hilisema perioodi eest on alusetu kohustada kostjat kindlustusmakseid tasuma. 4.3 Vara jääkmaksumuse hüvitis Hagi materjalidest nähtub, et liisingueseme tehnilise kontrolli teostas AS Silberauto 16.03.2011.a. Hagimaterjalidest ei selgu, millal oli sõiduk tehniliseks kontrolliks üle antud. Samas lepingu p 8.6 sätestatud kohustus tekib liisinguvõtjal üksnes juhul, kui liisinguvõtja ei ole informeerinud liisinguandjat soovist kasutada väljaostu eesõigust.
Kostja 2 juhib tähelepanu sellele, et vastavalt liisingulepingu p 8.6.1 tekib liisinguvõtjal kohustus viia liisinguese liisingulepingus ettenähtud tehnilisse seisundisse üksnes müüjapoolse esitatud ettekirjutuse alusel, mitte liisinguandja suuliste läbirääkimiste käigus öeldud informatsiooni alusel (eriti arvestades pakkumise summat 10 901, 34 eurot). Hageja ei ole tõendanud, et kostjale oleks nõutud ettekirjutus tehtud ning kätte toimetatud. Kostja leiab, et tegemist oli üksnes Silberauto pakkumisega, mida Kostja 1 võiks sõidukis remontida. Kostja 2 ei nõustu hageja tõlgendusega tagasimüügilepingu osas. Tagasimüügileping ei ole tingimuslik, selles on üheselt sätestatud, et AS Silberauto kohustub 22.03.2011 ostma hagejalt välja liisingueseme 12 750, 37 euro eest. Kuna sõiduk oli 16.03.2011 -25.05.2011 Silberauto valduses, puudus pooltel 22.03.2011 igasugune takistus tagasiostutehingu teostamiseks. Hagejal oli nii õiguslik alus kui faktiline võimalus oma tagasimüügilepingu järgsete kohustuse täitmiseks. Hageja väitel õnnestus vara valdus taastada 25.05.2011. Hagimaterjalidest nähtub, et 16.03.2011-25.05.2011 oli liisinguese Silberauto valduses. Silberauto AS andis 25.05.2011 sõiduki üle OÜ-le Reeborn. Hagimaterjalidest ei nähtu, et hageja oleks nõudnud Kostja 1 liisingueseme tagastamist ega võtnud tarvitusele meetmeid vara valduse taastamiseks. Seega oli hageja teadlik liisingueseme asukohast. Seega hageja väide, et kostjapoolse p 8.6 ja 14.2 rikkumise tulemusena ei saanud hageja oma tagasimüügi kohustust täita, on paljasõnaline ja tõendamata. 4.4 Hageja väited selle kohta, et sõiduki tehniline seisukord ei võimaldanud transportida muul viisil kui treileriga, ei vasta tegelikkusele ning on tõendamata. 16.03.2011 teostas Silberauto tehnilise kontrolli ning aktist nähtub, et sõidukiga tehti proovisõit. Akti kohaselt ei tööta sõidukil ABS süsteem. Hagimaterjalidest ei nähtu ka seda, et hageja oleks enne sõiduki müüki seda remontinud. Seega on hageja nõue tagastus- ja transporditeenuse hüvitamiseks summas 393, 42 eurot alusetu. Nende teenuste tellimiseks puudus reaalne ja objektiivne vajadus. 4.5 Kostja 2 on seisukohal, et hageja nõue tema vastu on vastuolus hea usu põhimõttega. Asja materjalidest nähtub, et kuni 03.04.2012 ei ole hageja kordagi kostjat 2 teavitanud liisingulepingu rikkumisest kostja 1 poolt. Hageja ei ole isegi üritanud võimalikku kahju vältida ega vähendada. Hageja on oma toiminguid teostanud solidaarvõlgniku seljataga. Kostja 2 palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostjale 1 toimetas kohus hagimaterjalid kätte ja nõudis kostjapoolset vastust, kuid vastuväiteid ega kirjalikku vastust kohtule ei esitatud (vt tl 76).
III KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - OÜ Evison Grupp ja Silberauto OÜ sõlmisid 13.03.2006 müügilepingu EG002085-OM OÜ Cryptus valitud sõiduki Mercedes Benz Sprinter 313 CDI soetamiseks; - OÜ Evison Grupp ja OÜ Cryptus sõlmisid 14.03.2006.a liisingulepingu nr EG002085; - Liisinguleping nr EG002085 lõppes 15.03.2011 tähtaja möödumisega;
- Hageja andis sõiduki 14.03.2006 üle OÜ-le Cryptus liisingulepingu nr EG002085 lisa nr 1 alusel; - 14.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja V. K. (Kostja 2) käenduslepingu nr EG002085, mille kohaselt kohustus Kostja 2 tagama solidaarselt OÜ-ga Cryptus hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise; - 14.03.2006 sõlmisid hageja ja Silberauto AS tagasimüügilepingu nr EG002085, mille kohaselt kohustus Silberauto AS ostma vaidlusaluse liisingueseme hagejalt tagasi hiljemalt 22.03.2011 199 500 EEK-ga (12 750, 37 euroga).
8.Poolte vahel olid lepingulised suhted. Hageja nõue Kostja 1 vastu tuleneb liisingulepingust ja Kostja 2 vastu käenduslepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 järgi kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisingueseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguvõtja on kohustatud kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti (välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena) ja lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale VÕS § 363 p 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust (VÕS § 363). Käenduslepinguga kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või mitte kohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine (VÕS § 100), mis annab võlausaldajale õiguse kasutada kohustust rikkunud poole suhtes õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101).
9.Hageja väitel ei saanud kostjapoolsete lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu hageja teostada liisingueseme tagasimüügi / ostu õigust. Silberauto AS keeldus sõidukil esinevate puuduste tõttu seda jääkväärtusega tagasi ostmast (tagasimüügilepingu p järgi 12 750, 37 eurot), mistõttu oli hageja sunnitud sõiduki realiseerima vabaturu tingimustes. Vara õnnestus realiseerida 5200 eest (koos käibemaksuga) Hageja leiab, et kostjapoolsete lepingust tulenevate kohustuste rikkumine annab hagejale võimaluse / õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid ning tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 järgi nõuda kahju hüvitamist. Hageja väidetav kahju on kokku 10 552, 43 eurot (vt tl 54).
10.VÕS § 115 lg1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõude eelduseks kohustuse rikkumise tõttu on kehtiva võlasuhte olemasolu poolte vahel. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse järgi kõigi õiguskaitsevahendite kasutamise eeldus (VÕS § 101 lg 1).
Kahju hüvitamise eesmärgiks on hüvitamise läbi saavutada positsioon, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kus võlausaldaja oleks olnud kohustuse kohase täitmise korral. Kahju hüvitamise nõude olemasoluks on vajalik ka kahju olemasolu ning põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel.
11.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1, peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendite esitamise kohustus lasub pooltel (TsMS § 230 lg 2). Hagimenetluses kehtiva tõendamiskoormise üldreegli kohaselt määrab seega pool ise, millist asjaolu ta oma nõude põhjenduseks esitab ja millise tõendiga esitatud asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Hageja peab tõendama kohustuse rikkumise, oma kahju ning põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127) Vastutuse puudumist kohustuse rikkumise eest peab VÕS § 103 lg 1 esimese lause järgi tõendama kostja.
12.Hageja väitel ei saanud ta kostjapoolse lepingu p 8.6 ja 14.2 kohustuste täitmata jätmise tõttu täita tagasimüügilepingust nr EG002085 tulenevaid kohustusi, hageja ei saanud liisingueset tagasiostjale müüa. Tagasimüügi eelduseks oli kostjapoolne hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu korrektne täitmine. Liisingulepingu p 14.2 järgi kui 3 kuud enne liisingulepingu tähtaja lõppemist ei ole liisinguvõtja informeerinud liisinguandjat kavatusest liisingueseme väljaostu eesõigust kasutada, on liisinguandjal õigus lugeda liisinguvõtjale kuulunud liisingueseme väljaostu eesõigus kehtetuks ning lepingu lõppemisel on liisinguvõtja kohustatud liisingueseme tagastama. OÜ Cryptus kui liisinguvõtja ei informeerinud väljaostu eesõiguse kasutamisest. Samas hageja väitel seda võimalust arutati. Lepingu p 8.6 järgi kohustus liisinguvõtja teostama müüja või tema esindaja juures 1 kuu enne liisingulepingu tähtaja lõppemist liisingueseme tehnilise ülevaatuse, kui liisinguvõtja ei ole informeerinud liisinguandjat soovist kasutada liisingueseme väljaostu eesõigust. Lepingu p 8.6.1 järgi kui tehnilise ülevaatuse käigus ilmneb, et liisingueseme seisukord ei vasta liisingulepingus ettenähtud tingimustele, on liisinguvõtja kohustatud vastavalt müüja ettekirjutusele viima liisingueseme lepingus ettenähtud tehnilisse seisukorda. 16.03.2011 teostati Silberauto AS-s sõiduauto tehnilise kontroll (akt tl 38) Silberauto AS esitas 04.05.2011 kostjale remondipakkumise nr 317MP003899 summas 10 910, 34 eurot (tl 34 -37), mida kostja ei tasunud. Hageja väitel ei olnud Silberauto AS nõus ostma tagasi sõidukit, mille puuduste kõrvaldamise maksumus oli 10 910, 34 eurot. Hageja vestles Kostjaga 1 tagasiostu teemal ja võimaluse üle tal endal sõiduk remontida.
13.Kostja 2 leiab, et hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja 2 juhib tähelepanu sellele, et vastavalt liisingulepingu p 8.6.1 tekib liisinguvõtjal kohustus viia liisinguese liisingulepingus ettenähtud tehnilisse seisundisse üksnes müüjapoolse esitatud ettekirjutuse alusel, mitte liisinguandja suuliste läbirääkimiste käigus. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale oleks nõutud ettekirjutus tehtud ning kätte toimetatud. Tegemist oli üksnes Silberauto pakkumisega, mida Kostja 1 võiks sõidukis remontida. Kostja 2 ei nõustu hageja tõlgendusega tagasimüügilepingu osas. Tagasimüügileping ei ole tingimuslik, selles on üheselt sätestatud, et AS Silberauto kohustub 22.03.2011 ostma hagejalt välja liisingueseme 12 750, 37 euro eest. Kuna sõiduk oli 16.03.2011 -25.05.2011 Silberauto valduses, puudus pooltel 22.03.2011 igasugune takistus tagasiostutehingu teostamiseks.
14.Kohtu arvates ei ole hageja millegagi tõendanud, et Silberauto AS keeldus sõidukit tagasi ostmast (sh ka selle kohta, kas oleks nõus olnud tagasi ostma jääkväärtusest väiksema hinnaga). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud ka seda, et sõiduki tehniline seisukord valduse tagasisaamise hetkel ei vastanud lepingutingimustele. Kohus nõustub kostjaga selles, et Silberauto AS pakkumine iseenesest ei tähenda sõiduki lepingutingimustele mittevastamist ja tagasimüügi /ostu võimatust või sellest keeldumist. Kasutatud asja müügi sh tagasimüügi korral tuleb arvestada, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta veel endast lepingutingimustele mittevastavusi. Näiteks ei kujuta asjaolu, et kasutatud auto vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise tõttu remonti, veel iseenesest lepingutingimustele mittevastavust (RKTKo 3-2-1-32-00). Liisinguleping lõppes korraliselt 15.03.2011, jääkväärtus pidanuks kuuluma liisinguandjale. Hageja märgib, et kuna tagasimüügilepingust tulenevaid kohustusi täita ei olnud võimalik, tuli sõiduk realiseerida vabaturu tingimustes. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, milline oli sõiduki väärtus tagastamise hetkel. Hageja leiab, et lähtuda tuleks müügihinnast. Hagejal õnnestus vara võõrandada hinnaga 4 333, 34 eurot (ilma käibemaksuta) so 8 417, 03 eurot odavamalt kui oleks pidanud tagasi ostma tagasiostja. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et hageja tugineb küll asjaolule, et sõiduki tehniline seisukord ei vastanud lepingutingimustele, mistõttu tuli seda teisaldada treileriga BRC Autokeskusesse, kuid sõiduk suunati esialgselt müüki hinnaga 19 500 eurot (käibemaksuta) so oluliselt suurema hinnaga kui oleks saanud tagasimüügi korral AS-lt Silberauto. Liisinguandja saab tõendada, et liisingueseme harilikuks väärtuseks oligi selle müügihind (RKTKo 3-2-1-184-12). Kuna hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostjapoolsete lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu keeldus Silberauto AS sõidukit tagasi ostmast, ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks analüüsida, kas sõiduk müüdi tegeliku turuhinnaga või oli selle müügihind oluliselt madalam tegelikust turuhinnast, samuti seda, kas sõiduki väärtus muutus müügiprotsessi käigus. Kohus ei pea põhjendatuks liisingueseme võõrandamise riski panemist liisinguvõtjale. Võõrandamise tingimused (sh hinna ja tähtaja) määrab(s) liisinguandja. Sealjuures oli liisinguandjal võimalus liisingueseme võõrandada ka oluliselt alla turuhinna ning seejärel esitada liisinguvõtja vastu hüvitise nõue. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub põhjuslik seos väidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel.
15.Hageja nõuab kostjatelt kindlustusmaksete võlgnevust 66, 39 eurot. Üldtingimuste p 6.3 järgi pidi liisinguvõtja tasuma kindlustusmakseid ja kindlustusega seotud muid kulutusi, p 6.3.1 järgi oli liisinguvõtja kohustuseks tagada kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohane täitmine sh tasuda vastavalt p 6.3.2 kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. P 6.3.1 tulenevalt tuli liisinguvõtjal tagada nii vabatahtliku kui liikluskindlustuskaitse olemasolu kuni liisingueseme kasutamise tähtaja lõpuni sest seni, kuni liisinguvõtja valduses asub liisinguese, omab üksnes tema reaalset kontrolli liisinguesemega toimuva üle. Hageja tasus 07.06.2011 AS-le If P & C Insurance 66, 39 eurot arve 7201100266342 alusel. Arve nr 7201100266342 kohaselt oli poliisi kehtivusaeg 14.03.2011-06.06.2011 Liisinguleping lõppes 15.03.2011.
Menetluses on tuvastatud, et ajavahemikul 16.03.2011 -25.05.2011 oli sõiduk Silberauto AS valduses, st ei olnud enam kostja kasutuses (üldtingimuste p 6.3.1). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et sõiduk oli poliisil märgitud ajavahemikul kostja (te) kasutuses. Seega ei saanud olla ka kindlustusmakse tasumise kohustust. Sellest tulenevalt on hageja nõue kostja vastu VÕS § 455 lg 1 alusel põhjendamatu.
16.Hageja nõuab kostjatelt realiseerimisega seotud kulutuste (seotud tagastusteenuse, remondi- ja müügiteenusega) kokku 600, 87 eurot Hageja selgitab, et vara tagastamiseks telliti tagastusteenuse OÜ-lt Reeborn, mis võttis valduse üle ja toimetas selle BRC Autokeskusesse treileriga kuna sõiduki tehniline seisukord ei võimaldanud muul viisil transporti. Sõiduk asus BRC Autokeskuses alates selle üleandmisest 25.05.2011. Müüki suunati sõiduk 21.07.2011. Hagimaterjalidest nähtub, et 16.03.2011-25.05.2011 oli liisinguese Silberauto valduses. Silberauto AS andis 25.05.2011 sõiduki üle OÜ-le Reeborn. Kohtule jääb selgusetuks tagastusteenuse kasutamise vajadus. Samuti ei ole hageja tõendanud seda, et kostja jättis sõiduki hagejale tagastamata. Alates 16.03.2011 oli sõiduk AS Silberauto valduses. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja oli teadlik sõiduki asukohast.
17.Tasumata liisingu- ja intressimaksete osas on hageja nõue põhjendanud. Maksete tasumise kohustus tuleneb Lepingu p 3, 10, mille järgi kohustus liisinguvõtja tasuma igakuiseid makseid liisingueseme kasutamise eest. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on tasumata arved nr 8596207089, nr. 8594396772, nr 8593059191 ja nr 8590561129 kokku 1 490, 59 eurot, millele lisandub viivis Lepingu p 5.1 alusel 129, 22 eurot (0,25% päevas) Kostja ei ole tõendanud esitatud arvete tasumist.
18.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt so summas 1 619, 81 eurot (debitoorne võlg koos viivistega). Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
19.Kohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg1 kohaselt võrdeliselt hagi rahuldatud osale. Kohus rahuldab hagi ca 15% ulatuses. Seega kannavad kostjad solidaarselt 15% hageja menetluskuludest. Hageja kannab 85% kostjate menetluskuludest. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 või menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.