2-25-9661/25 - Pankrotiõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. K. V. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu palub haldur võlgniku pankrotimenetlus lõpetada raugemisega. Haldur on esitanud järgneva aruande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Võlgnikul puudus pankrotivarasse arvatav vara. Võlgnik on saanud pankrotimenetluse ajal töövõimetustoetust ja alates veebruar 2026 töötuhüvitist. Haldur arestis aprilli 2026.a. eest töövõimetustoetuse arvelt TMS § 131 lg 2 alusel 117 eurot. Töötutoetus ei ole arestitav. Kogu menetluse vältel on võlgnik arveldanud eraisikutega, saab nendelt raha ja siis võimalusel maksab tagasi. Samuti on võlgnik teostanud mitmeid makseid seoses autoga (nt rehvid, auto osad), kuigi haldurile teadaolevalt võlgniku omandis sõidukid puuduvad (registris andmed puuduvad). Samuti on haldur tuvastanud, et võlgnik on teinud makseid hasartmängu kontole XXX OÜ) (XXX sissemakse). Võlgnikul on keelatud maksejõuetusmenetluses tegelda hasartmängude mängimisega, mida on kohtud hinnanud vara raiskamisena. Pankrotivarasse laekumine seisuga 08.04.2026 on 117 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3 (massikohustused) – 4 eurot (panga teenustasu kaardi kasutamise eest); väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – pankrotivara arvelt väljamaksed puuduvad. Pankrot kuulutati välja FiMS § 45 lõike 2 alusel. Haldur taotleb tasu määramist summas 1173,04 eurot (sh käibemaks). Haldur taotleb tasu väljamõistmist osaliselt riigi vahenditest, s.o võlgnikule pankrotimenetluse kulude summas 854,87 eurot (lisandub käibemaks) katteks menetlusabi andmist, ning tasu summas 113 eurot (sh käibemaks) väljamõistmist pankrotivara arvelt. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontole oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad kokku 20 867,22 eurot ning jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt:

I ja III rahuldamisjärgu nõudeid ei esitatud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. K. V. pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Võlgnik võttis laene olukorras, kus tema sissetulekud ei võimaldanud võetud kohustusi täita. Võlgnik elas selgelt üle oma võimete. Võlausaldajate nõuded oli enamuses jõustunud kohtulahendite (maksekäsu kiirmenetluste määrused) alusel sissenõutavaks muutunud. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu PankrS mõttes. Võlgnik selgitas maksejõuetusavalduses, et on leidnud töökoha ja pannud piirangud kasiinodele. Haldur on tuvastanud, et pärast pankroti väljakuulutamist ei ole võlgnik töist tulu saanud, va Saksamaalt laevaremonditehasest ja sealt koheselt ka lõpparve. Kogu võlgniku sissetulek on olnud pankrotimenetluses rahalised vahendid paljudelt eraisikutelt ja töövõimetustoetus ja töötuhüvitis (viimased kolm kuud). Muud sissetulekud puuduvad. Samuti on võlgnik teinud väikeseid sissemakseid hasartmängukontole XXX OÜ. Haldur on esitanud võlgnikule päringu tulu teenimise ja/või selle otsimise kohta. Võlgnik selgitas, et on arvel Töötukassas ning asjaolu, et Töötukassa maksab töötuhüvitist on tõend, et ta on Töötukassas kirjas ja otsib tööd. Väidetavalt käib ta igal kuul Töötukassas ning täidab seal tööotsimise kohta päevikut. Väidetavalt on ta esitanud avaldusi kandideerimiseks, kuid seni ei ole ükski avaldus tööandja poolt rahuldamist leidnud. Võlgniku arvates on paljuski töö saamisel määrav, et ta on kriminaalse taustaga. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 25.09.2025. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri lõpetamisele seoses raugemisega.

Halduri tasu PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Haldur taotleb tasu määramist summas 946 eurot (lisandub käibemaks), kokku 1173,04 eurot. Haldur on kohtule teatanud, et kogumis on ta teinud tööd 14 tundi ja 20 minutit, tunnitasuga 66.00 eurot. Haldur palub anda võlgnikule tasu maksmiseks menetlusabi summas 854,87 eurot (lisandub käibemaks), tasu summas 113 eurot (sh käibemaks) palub haldur välja mõista pankrotivarast. Haldur palub tasu välja mõista büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohus leiab, et halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning seaduses sätestatuga ja tuleb kinnitada. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras on rahalisi vahendeid summas 113 eurot, tuleb halduri tasu osaliselt, s.o summas 113 eurot, mõista välja pankrotivarast. Kuna antud menetluses piisav pankrotivara puudub, taotleb pankrotihaldur osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus selgitab ka, et PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kuna pankrotivaras olev summa moodustab 113 eurot, annab kohus võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotihalduri tasu summas 854,87 eurot (lisandub käibemaks) hüvitamiseks, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Kohustustest vabastamise menetlus Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele.

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 10.09.2025 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 10.09.2025, tuleb menetlusega jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja S. S. (IK XXX, MTÜ Vabane Võlgadest). Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada S. S.. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise