2-13-57122/7 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 04.12.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 08.05.2013.a kohtumäärusega välja OÜ XXX (pankrotis) pankrot (edaspidi ka XXX) ja määrati pankrotihalduriks Peeter Allikvere. Hageja esitas 30.05.2013.a nõudeavalduse XXX pankrotimenetluses. Nõudeavalduse kohaselt on OÜ-l XXX(pankrotis) XXX vastu nõudeid kogusummas 203 902,36 eurot, mida hageja palus XXX pankrotimenetluses teise järgu nõudena tunnustada. Nõue summas 201 396,45 eurot tuleneb laenulepingust nr 001, mis on sõlmitud XXX ja OÜ XXX(pankrotis) vahel 01.10.2012. a. Vastavalt Laenulepingu punktile 1.1 kohustus OÜ XXX(pankrotis) andma XXX-le laenu ja XXX kohustus selle tagasi maksma Laenulepingus sätestatud tähtajaks. Laenulepingu punkti 1.2 kohaselt antakse laenu kogusummas 1 000 000 eurot. Laenusumma väljamaksmine pidi toimuma osasummadena. Laenu anti perioodiks 01.10.2012.a – 01.10.2015.a (p 2.1). OÜ XXX(pankrotis) tegi XXX-le väljamakseid laenulepingu alusel alates 01.10.2012. a kogusummas 248 968,25 eurot. XXX on laenu tagastanud kogusummas 47 571,80 eurot. Seega on XXX poolt OÜ-le XXX(pankrotis) tagastamata laen summas 201 396,45 eurot. Vastavalt laenulepingu punktile 2.3 on OÜ-l XXX(pankrotis) õigus nõuda intressi väljamakstud laenusummalt 6% aastas. Seisuga 08.05.2013.a moodustab intressi võlg kokku 2 361,91 eurot. Lisaks eelnevale on XXX tellinud OÜ-lt XXX(pankrotis) WC rendi- ja transporditeenuseid, mille kohta on OÜ XXX(pankrotis) esitanud XXX-le arve nr 144 (30.04.2013.a) summas 54 eurot ja arve nr 134/1 (31.03.2013.a) summas 90 eurot. Hageja nõudeavalduse osas esitas XXXAKTSIASELTS 04.11.2013.a vastuväite. Vastuväite kohaselt on Laenulepingu sõlmimisel rikutud XXX põhikirja nõudeid. Kostja märgib, et XXX põhikirja ja äriregistri kohaselt võisid XXX juhatuse liikmed vaid ühiselt XXX-d esindada. Laenulepingu on allkirjastanud XXX esindajana vaid üks juhatuse liige XXX. Ühtlasi väidab kostja, et XXX põhikirja p 6.7 kohaselt oli Laenulepingu sõlmimiseks vajalik XXX nõukogu eelnev nõusolek, mis antud juhul kostja sõnade kohaselt puudus. Kostja leidis vastuväites, et vastavate rikkumiste tõttu on Laenuleping tühine. WC rendi- ja transporditeenuste eest esitatud arvetest tulenevatele nõuetele kostja vastuväiteid ei esitanud. Hageja leiab, et XXX kohustub OÜ-le XXX(pankrotis) võlgnevuse igal juhul tagastama, kas Laenulepingu või alusetu rikastumise sätete järgi, seega tuleb OÜ XXX(pankrotis) nõuet kas Laenulepingu alusel täies ulatuses või alusetust rikastumisest tuleneva nõudealuse korral summas 199 004,22 eurot XXX pankrotimenetluses tunnustada. Kostja vastus Kohtule 23.12.2013. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja esitas pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 203 902,36 EUR. Hagiavalduses väidab hageja, et võlgnik on laenu tagastanud kogusummas 47 571,80 EUR, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit. 05.11.2013 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja vastuväide hageja nõudeavaldusele muuhulgas ka selle tõttu, et: (i) hageja nõudeavalduse aluseks oleva laenuleping võib olla tühine, kuna selle allkirjastamisel rikuti XXX esindusõiguse piirangut; (ii) laenu võtmine ei olnud kooskõlastatud nõukoguga - XXX põhikirja p 6.7 kohaselt on juhatusele nõukogu nõusolek vajalik alljärgnevate tehingute tegemiseks: 9) lepingute sõlmimine kauba käitlemise, vastuvõtmise, hoidmise ja

ladustamise teenuste osutamiseks; 10) laenude ja võlakohustuste võtmine; 13) ühingu ja juhatuse liikme vahelise tehingu tegemine. Võlgniku juhatuse liige XXX on 01.10.2012 hagejaga laenulepingu ilma kohustusliku eelneva nõukogu nõusolekuta. Laenulepingu allkirjastamisel pidi võlgniku esindama kaks juhatuse liiget ühiselt, mistõttu on laenuleping tühine. Laenuleping on sõlmitud XXX`ga seotud isikuga. XXX oli laenulepingu sõlmimise kuupäeval laenuandja juhatuse liige ja tegelik kasusaaja, kuna OÜ XXXainuosanikuks oli XXXOÜ (XXX), kellel omakorda osanikuks oli Osaühing XXX (XXX) – osanik XXX. Hageja väidab oma hagi punktis 2.3, et mitte igasuguse laenu võtmine ei vajanud põhikirja kohaselt XXX nõukogu eelnevat nõusolekut. Samas järeldab hageja, et kuna tõenäoliselt ei ületanud laen kõnesolevaks majandusaastaks ettenähtud summat, siis ilmselt seetõttu nõukogu nõusolekut ei küsitud. Kostja on seisukohal, et väikse ettevõte poolt nii suure laenu võtmine summas 1 000 000.EUR kahtlemata vajas nõukogu eelnevat heakskiitu. Kui hageja väidab, et laenulepingu alusel võetud laen ei ületanud vastavaks majandusaastaks ettenähtud summat, peab hageja seda tõendama. XXX nõukogus oli 2 kostja esindajad, kes kinnitavad, et XXX juhatus pole enne 01.10.2012 laenu võtmiseks vastava heakskiitmistaotlusega XXX nõukogu poole pöördunud. Hageja väited XXX esindusõiguse mitterikkumise kohta on oletusliku iseloomuga ja neid tuleb jätta tähelepanuta. Fakt on see, et lepingul puuduvad nii nõukogu heakskiit, kui ka teise juhatuse liikme allkiri. Laenuleping võib olla tühine. Hageja nõudeavaldus oli puudulik, ebaselge ja tõendamata. Isegi juhul, kui selgub, et XXX peab laenu tagastama, siis jätkuvalt ei ole selge, mis ulatuses. Pankrotiasjas puuduvad tõendid selle kohta, kui palju ja mismoodi XXX reaalselt laenu tagastas. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 08. mai 2013. a määrusega välja XXX OÜ (pankrotis) pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Peeter Allikvere (tl 16). XXXOÜ (pankrotis) esitas 30.05.2013. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 203 902,36 euro tunnustamiseks (16-17). Nõue summas 201 396,45 eurot tuleneb laenulepingust nr 001, mis on sõlmitud 01.10.2012. a XXX OÜ (pankrotis) ja XXXOÜ (pankrotis) vahel. Lisaks on XXX OÜ tellinud XXXOÜ-lt (pankrotis) WC rendi- ja transporditeenuseid, mille kohta on OÜ XXX(pankrotis) esitanud XXX-le arve nr 144 (30.04.2013.a) summas 54 eurot ja arve nr 134/1 (31.03.2013.a) summas 90 eurot. XXXOÜ (pankrotis) nõue jäi tunnustamata, sest kostja vaidles sellele vastu (tl 35, 37). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue asjaolust, et XXX OÜ (pankrotis) on jätnud XXXOÜ-le (pankrotis) laenu osaliselt tagastamata. Vastavalt XXX OÜ (pankrotis) ja XXXOÜ (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingu punktile 1.1 kohustus OÜ XXX(pankrotis) andma XXX OÜ-le (pankrotis) laenu ja XXX (pankrotis) kohustus selle tagasi maksma laenulepingus sätestatud tähtajaks. Laenulepingu punkti 1.2 kohaselt antakse laenu kogusummas 1 000 000 eurot. Laenusumma väljamaksmine pidi toimuma osasummadena. Laenu anti perioodiks 01.10.2012.a – 01.10.2015.a (tl 19-22). OÜ XXX(pankrotis) tegi XXX OÜ-le (pankrotis) väljamakseid laenulepingu alusel alates 01.10.2012. a kogusummas 248 968,25 eurot. XXX OÜ (pankrotis) on

laenu tagastanud kogusummas 47 571,80 eurot. Seega on XXX OÜ (pankrotis) poolt OÜ-le XXX(pankrotis) tagastamata laen summas 201 396,45 eurot. Vastavalt laenulepingu punktile 2.3 on OÜ-l XXX(pankrotis) õigus nõuda intressi väljamakstud laenusummalt 6% aastas. Seisuga 08.05.2013.a moodustab intressi võlg kokku 2 361,91 eurot (tl 19). Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue tõendamata. Hageja nõudeavalduse aluseks olev laenuleping võib olla tühine, kuna selle allkirjastamisel rikuti XXX OÜ (pankrotis) esindusõiguse piirangut ning laenu võtmine ei olnud kooskõlastatud nõukoguga (tl 69). Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et XXX(pankrotis) on laenulepingu täitmiseks teinud makseid summas 248 968,25 eurot (tl 23-25). XXX OÜ (pankrotis) on tagastanud laenu summas 47 571,80 eurot (tl 25). VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja väitel XXX OÜ (pankrotis) laenuks saadud rahasummat tagastanud ei ole. Kohtu hinnangul on kostja kahtlused laenusumma üleandmata jätmise ning täies ulatuses tagastamise kohta paljasõnalised ja vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud XXXOÜ (pankrotis) konto väljavõte, millelt nähtuvad hageja poolt laenusaajale laenulepingu täitmiseks tehtud ülekanded. Hageja on esitanud ka intressiarvestuse (tl 23-25, 26-30, 44-55). TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on tõendanud laenusumma üleandmise. Kostja peaks käesolevas menetluses tõendama, et laenuandjal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostjal on küll mitmeid kahtlusi, kuid ühtki tõendit selle kohta, et laenusumma on tegelikkuses ammu tagastatud, kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole võlgnik ise sellist vastuväidet nõudele esitanud. Iseenesest õige on kohtu hinnangul ka hageja märkus selle kohta, et XXX OÜ (pankrotis) nõukogu nõusoleku puudumine laenulepingu sõlmimiseks, ei muuda laenulepingut automaatselt tühiseks, kuivõrd äriseadustik § 317 lg 4 kohaselt ei kehti piirang kolmandate isikute suhtes. Kohtu hinnangul leiab kostja ekslikult nagu võiks tühise laenulepingu alusel saadud rahasumma jääda laenuandjale lepingu tühisuse tõttu tagastamata. Sel juhul kuuluks võlgnevus tagastamisele VÕS § 1028 lg 1 alusetu rikastumise sätte alusel ning hageja nõuet tuleks ka sel juhul pankrotimenetluses tunnustada. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hageja nõuet tuleb XXX OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada teises järgus summas 203 902,36 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.