Tsiviilasi nr 2-14-2614
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
28. veebruar 2014 Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-2614
Tsiviilasi
Linerel OÜ pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende
võlgnik Linerel OÜ (rk 11504695, asukoht Ringtee 2 51013 Tartu), esindajad juhatuse liikmed Tõnis Väli; XXX, e-post XXX, ja Marika Metsaäär, e-post XXX
esindajad
ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a 51003 Tartu; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
26. veebruar 2014
2(7)
tulemiks oli kasum. Aastate 2009 – 2011 kohta koostatud majandusaasta aruannete kohaselt oli võlgniku tegevuse maht ja tulem järgmine:
Aasta
Käive
Keskmine kuukäive
2009 (7 kuud)
Kokku:
6 711 23 008 13 876 43 595
Majandustegevuse tulem 3 061 15 971
20174
Keskmine igakuine tulem
02.04.2012 sõlmis võlgnik OÜ-ga Pere Pagar kinnisasjade rendilepingu, millega võttis kümneks aastaks rendile Tartus Ringtee 2, Ringtee 2a ja Võru tn 242a asuvad kinnisasjad koos oluliste osade ja päraldistega. Kinnistute olulisteks osadeks ja päraldisteks olid pagaritööstuse hooned ja seadmed. 2012 mais asus võlgnik renditud vara baasil pagari- ja kondiitritooteid valmistama ja müüma. Selles valdkonnas tegevuse alustamisega suurenes võlgniku tegevuse maht hüppeliselt. Võlgniku ettevõttes töötas üle saja töötaja. Tegevuse tulemiks oli kahjum. Aastate 2012 – 2013, samuti 2014 esimeste päevade tegevuse kohta koostatud raamatupidamise aruannete kohaselt oli võlgniku tegevuse maht ja tulem järgmine:
Aasta
Käive
Keskmine kuukäive
2014 jaan Kokku:
4 800 300 6 423 611 256 118 11 480 029
400025 535301
Majandustegevuse tulem -38103 -675998 57208 -656893
Keskmine igakuine tulem -3175 -56333
Tegevus lõppes 2014 jaanuaris. Majandustegevuse baasiks olnud vara rendileping on lõpetatud ning võlgnik on esitanud töötajatele töölepingute ülesütlemise avaldused. Võlgniku raamatupidamist on töölepingu alusel korraldanud raamatupidajad Tiina Kiiv ja Kadri Olle. Viimasel ajal on kasutatud raamatupidamisprogrammi Directa. Raamatupidamise algdokumendid on köidetud kaustadesse liikide kaupa ning liigi siseselt kronoloogiliselt. Võlgnik esitas tutvumiseks raamatupidamisregistrid elektroonilisel kujul. Võlgniku raamatupidamisarvestus võimaldab saada ülevaate võlgniku tegevuse sisust, mahust ja tulemist. Varalised õigused Seisuga 21.01.2014 koostatud võlgniku raamatupidamisbilansis kajastuvad järgmised varalised õigused: Vara liik:
Maksumus:
Raha
3 343,88 €
1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7
sularaha kassas sularaha inkassaatori valduses sooritatud kaardimaksed, kontole laekumata arvelduskonto nr XXX AS-is SEB Pank arvelduskonto nr XXX AS-is SEB Pank arvelduskonto nr XXX AS-is SEB Pank arvelduskonto nr XXX AS-is Swedbank
2 920,34 € 139,25 € 280,26 € 0,00 € 3,82 € 0,00 € 0,21 €
Ostjatelt laekumata arved
2.1
nõuded 242 deebitori vastu
790 881,83 €
3(7)
Muud lühiajalised nõuded
183 988,19 €
3.1 3.2
Pere Pagar OÜ Tõnis Väli
176 855,23 € 7 132,96 €
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud
15 202,97 €
4.1 4.2 4.3
Maksu- ja Tolliamet ERGO Insurance SE If Kindlustuse AS
15 008,29 € 12,57 € 182,11 €
Varud
147 135,43 €
5.1 5.2 5.3
tooraine ja materjal taara (plastmasskastid) kütus, masuut
66 218,46 € 78 317,38 € 2 599,59 €
Ettemaksed hankijatele
360,48 €
6.1 6.2
Anfang OÜ Est-Trans OÜ
60,48 € 300,00 €
Põhivara
49 569,34 €
7.1 7.2 7.3 7.4 7.5 7.6 7.7 7.8
sõiduauto Volvo S 80 (2006, reg märk XXX) vertikaalpakkemasin AppecAstro BSV04SEMIDI (2009. a) põrandapesumasin põrandapesumasin arvutid arvutid kassasüsteemid tarkvara
11 475,00 € 31 200,00 € 2 205,00 € 849,36 € 762,27 € 1 555,70 € 1 108,46 € 413,55 €
1 190 482,12 €
Deebitoridelt laekub jooksvalt raha. Selle tulemusena on pärast 21.01.2014 arvelduskonto saldo suurenenud ja debitoorse võla saldo vähenenud. Võlgnik on OÜ-ga SixGo sõlminud nõuete tagatisloovutamise lepingu. Tõenäoliselt on osa selles aruandes kajastatud debitoorsest võlast tasutud selle lepingu alusel OÜ-le SixGo. Põhivarana kajastatud sõiduauto on liisinguandjale tagastatud. Liisinguandja pakub seda müügiks hinnaga 9000 eurot. Varud ja osa põhivarast paikneb OÜ-le Eesti Leivatööstus kuuluvates ruumides. OÜ Eesti Leivatööstus on teatanud üürileandja pandiõiguse (VÕS § 305) teostamisest. Võlgniku vara on koormatud esimesele järjekohale seatud 40 000 euro suuruse kommertspandiga SixGo OÜ kasuks ning teisele järjekohale seatud kommertspandiga Eesti Leivatööstus OÜ kasuks. Ülevaade võlgniku vara koosseisust ja väärtusest aastate lõikes: Raha
Nõuded
Ettemaks
Varud
Põhivara
Kokku
31.12.2008
31.12.2009
31.12.2010
27425
37383
31.12.2011
31139
35697
31.12.2012
103439
1342640
31.12.2013
15576
1023173
14308
249758
50587
1353402
21.01.2014
990073
147136
49569
1190482
66836 312614
4(7)
1758693
Varalised kohustused Seisuga 21.01.2014 koostatud võlgniku raamatupidamisbilansis kajastuvad järgmised kohustused:
31.12.2009
Võlad töövõtjatele
Maksuvõlad
Muud võlad
Pikaajaline laen, liising
31.12.2010
31.12.2011
31.12.2012
511255
676722
31.12.2013
665170
21.01.2014
554295
Võlad kokku
15795
34000
44106
122015
232141
228054
1774066
638543
121212
524704
10328
99204
2059161
570665
103394
490934
99204
1828125
Maksejõuetus Võlgniku majandustegevus lõppes enne pankrotiavalduse esitamist. Tegevuse baasiks olnud kinnisasjade, nende oluliste osade ja päraldiste suhtes sõlmitud rendileping on lõppenud ning sama vara baasil on alustanud tootmist vara omanik. Enamik võlgniku ettevõttes töötanud isikutest on sõlminud töölepingu sama vara baasil tegevust alustanud ettevõtjaga. Võlgniku omakapital on muutunud negatiivseks (seisuga 21.01.2014 oli omakapital – 637 642,13 eurot) ning osanik ja juhatus ei näe võimalust omakapitali nõutavat taset taastada. Võlgnikule kuuluvate nõuete sissenõudmisest ja vara müügist eeldatavalt laekuvast summast ei piisa kõikide võlgade täielikuks tasumiseks. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Seni teadaoleva põhjal ei saa pidada võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuseks raskeid juhtimisvigu või kuriteo tunnustega tegusid. Osa juhatuse valikutest olid riskantsed ning võetud risk realiseeruski. Võlgnik tootis renditud vara kasutades pagari- ja kondiitritooteid. Kuigi sel tegevusalal on küllaltki tihe konkurents, ei ole võlgniku juhatus viidanud ning ka ajutisele haldurile ei ole teada, et võlgniku makseraskused oleks tingitud turul konkurentidele allajäämisest. Esialgu näib nii, et võlgniku poolt rendilepingu alusel enda kasutusse saadud vara ja kogenud töötajate kollektiiv võimaldas valmistada piisavalt kvaliteetset toodangut, mille järele on turul nõudlus ja mille kasumiga müümine ei ole võimatu. Võlgnik on temal edukalt tegutsemist takistava ühe tegurina viidanud sellele, et teda puudutavate õigussuhete muud osalised ei arvestanud võlgniku õiguste ja huvidega ning takistasid võlgniku tegevust. See väide on osaliselt õige, kuid võlgnik ise andis oma panuse sellesse, et nendes suhetes, mille stabiilsus oli vajalik tegevuse esmalt jätkumiseks ja kokkuvõttes kasumi teenimiseks, puudus stabiilsuse säilimise eelduseks olev mõistlik tasakaal. Võlgniku tegevust segasid vaieldavad õigussuhted, millega võlgnik end enam-vähem teadlikult sidus. Esialgu näib nii, et võlgniku juhatus ei tajunud täpselt võetud riski ulatust ja iseloomu. 5(7)
Võlgnik on pankrotiavalduses möönnud, et juba esimene tegevusaasta renditud kinnistutel oli keeruline seoses rendileandja emaettevõtja pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku väitel käsitasid olulised lepingupartnerid võlgnikku kinnistute varasemate omanikega seotuna ning seetõttu sai võlgnik paratamatult osa halvast mainest, mille varasem omanik oli oma ebakorrektse maksekäitumisega välja teeninud. Lepingupartnerid nõudsid võlgnikult varasemate omanike kohustuste kasvõi osalist täitmist. Vaatamata selliste nõudmiste osaliselt rahuldamisele on võlgnik avaldanud arvamust, et nendel nõuetel õiguslik alus puudus. Sündmuste kronoloogia oli lühidalt ja lihtsustatult järgmine: Pere AS, kes oli juba raskustes oma kohustuste täitmisega, võõrandas 28.02.2012 temale kuulunud kinnistud koos oluliste osade ja päraldistega OÜ-le Pere Pagar. 02.04.2012 ehk vaid kuu pärast seda tehingut avaldas OÜ Pere Pagar tema ja võlgniku vahel sõlmitud rendilepingus sisuliselt seda, et ta ei ole ise võimeline enda omandit sihipäraselt kasutama ja sel põhjusel peab vajalikuks anda selle valduse võlgnikule, kel eeldatavalt on vajalik võimekus. Seega, 28.02.2012 sõlmitud lepinguga toimus tervikliku tootmisüksuse üleandmine maksejõuetult isikult isikule, kellel samuti puudus maksevõime, kuid lisaks sellele puudus ka usk enese suutlikkusse saada tulevikus maksevõimeliseks omandatud vara kasutamise abil. Nii avameelse asjaolude kajastuse põhjal olnuks alust prognoosida, et vara endise omaniku võlausaldajad või pankrotihaldur ei jää peamise vara kõrvaldamise ja kolmanda isiku kasutusse andmise asjus passiivseks, vaid võivad vaidlustada toimunud tehingud ja häirida sellega ka võlgniku tegevust. Hiljem nii juhtuski. 30.10.2012 kuulutas kohus välja kinnistute endise omaniku Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i (varasem Pere AS) pankroti. Pankrotihaldur esitas kohe hagi kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamiseks ning kostja ei vaielnud hagile vastu. 18.12.2012 kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-12-48159 kompromissi, millega LT Pagar OÜ (varasem Pere Pagar OÜ) võttis omaks, et 28.02.2010 sõlmitud kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingud on kehtetud ning lisaks kinnitas, et lepingutes märgitud vara omand ei ole Lõuna Toiduainetööstuse AS-ilt kunagi üle läinud. Lõuna Toiduainetööstuste AS-i pankrotihaldur müüs kinnistud 12.04.2013 toimunud avalikul enampakkumisel. Kinnistud pankrotihalduri korraldatud enampakkumisel ostnud OÜ Eesti Leivatööstus ei tunnistanud võlgnikuga sõlmitud rendilepingu kehtivust ning esitas 11.07.2013 võlgniku vastu hagi kinnistute kasutamise väärtuse hüvitamiseks. 06.12.2013 kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-13-33114 kompromissi, millega võlgnik tunnistas võlga OÜ Eesti Leivatööstus ees ja seadis osa kompromissiga tunnistatud võlgnevuse ning poolte vahel sõlmitavast rendilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks kommertspandi. Ühtlasi sõlmisid pooled rendilepingu tähtajaga 01.03.2014. Ka pärast kompromissi sõlmimist ei õnnestunud võlgnikul keskenduda oma põhitegevusele, sest nähtavasti olid segane õiguslik olukord, vaidlused ja kontode arestimine kahandanud lepingupartnerite usaldust võlgniku suhtes. Kuna võlgnik vajas oma tegevuse korraldamiseks krediiti ja selle piisavas mahus saamise võimalus puudus, pidas juhatus tegevuse jätkamist võimatuks. Esialgsetel andmetel takistasid võlgnikul edukalt tegutsemist peamiselt vaieldavad õigussuhted, millele panid aluse teised isikud, kuid millega võlgnik 2012. a kevadel vabatahtlikult liitus. Võlgnik nähtavasti ei suutnud õigesti prognoosida nende suhete dünaamikat. Võlgnik pidi kulutama liigselt ressurssi plaanimatuks tegevuseks, kuid sellegipoolest ei suutnud piisavalt kaitsta oma õigusi ja huve ning saavutada normaalseks tegevuseks vajalikku stabiilsust. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võib pidada juhataja otsust laiendada ettevõtte tegevust ja suurendada püsikulusid ajal, mil tagantjärgi selgunud turu suundumus nõudnuks sellisest tegevusest hoidumist. Turu suundumuse ebaõiget prognoosimist ei saa käsitada juhataja kohustuste raske rikkumisena või kuriteona. Võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb välja kuulutada Linerel OÜ pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus Linerel OÜ juhatuse liikmeid enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged.
6(7)
Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 900 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 297 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 217,50 eurot, millele lisandub käibemaks 43,50 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 18 tundi tunnitasuga 50 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 900 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 297 eurot, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks 217,50 eurot, millele lisandub käibemaks 43,50 eurot. Töötasu tuleb määrata haldurile ja hüvitatavad kulutused büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.