2-12-32002
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2014.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-32002
Tsiviilasi
OÜ XXXhagi XXXvastu võla nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning pool menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: XXX (e-post [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
Kohtuistungi toimumise aeg
19. veebruar 2014.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja: XXX Hageja lepinguline esindaja: XXX Kostja: XXX
Kinnitada OÜ XXX(hageja) ja XXX’i (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1
Kostja tasub hagejale kompromissina 108 eurot hiljemalt 10.03.2014 hageja kontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.
1.2
Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-32002.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt kompromissi punktile 1.2.
2-12-32002
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, so summas 87,39 (kaheksakümmend seitse eurot ja 39 senti) eurot ning kanda nimetatud summa hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. Hageja eest tasus OÜ Eurogrupp Invest 20.08.2012.a maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 48,24 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369 selgitusega „Riigilõiv OÜ XXX avalduse eest XXXvastu“. Hageja eest tasus OÜ Eurogrupp Invest 28.11.2012.a hagiavalduselt riigilõivu Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072123 summas 126,54 eurot selgitusega „Riigilõiv asjas 2-12-32002 XXX”.
Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
Harju Maakohtu menetluses on OÜ XXX hagi XXX vastu võla nõudes. 19.02.2014.a toimunud eelistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: kostja tasub hagejale kompromissina 108 eurot hiljemalt 10.03.2014 hageja kontole Swedbank AS-s nr XXXXXXXXXXXXX. Hageja palub tagastada poole tema poolt tasutud riigilõivust samale kontole. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad kompromissi eeltoodud tingimustel kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled loobuvad kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamisese õigusest. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks 28.02.2014.a.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja
2-12-32002 vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad edasikaebeõigusest. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist ning kandmist hageja arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-12-32002 tasutud riigilõivust, so summas 87,39 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.