Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

tasumisega hageja poolt, kohustus kostja hüvitama hagejale kantud kulud. Hageja ostis kostja poolt üle kantud raha eest kostjale Rootsi minemiseks algselt laevapiletid 05.07.2012 laevale, kuid kostja ei jõudnud kostja laevale (hilines). Hageja ostis kostjale lennukipiletid 06.07.2013 lennukile hinnaga 108 eurot, kuid kostja lennukile ei jõudnud, kuna kostja ID-kaart väidetavalt jäi koju. Seega on hagejale tekkinud kahju summas 108 eurot. Lepingu punkti 8.3 alusel tööle mitteilmumise, mitteõigeaegse töölt lahkumise, samuti tööle hilinemise või muu tellija esindaja graafiku mittekinnipidamise eest kohustus täitja, so kostja maksma tellijale leppetrahvi summas 500 eurot iga rikkumise eest ja 1000 eurot iga korduvrikkumise eest. Kostja on kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 1500 eurot ja kahju hüvitis summas 108 eurot, kokku 1608 eurot. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi. 27.06.2012 sõlmitud leping on tühine, kuna kostja ei olnud registreeritud lepingu sõlmimise ajal FIE-na ega ole seda ka praegu. Kostja soovis sõlmida lepingut kui füüsilise isikuna. Tegelikkuses kostjaga kui füüsilise isikuga lepingut ei sõlmitud. Lisaks käitus hageja kostjaga heade kommete vastaselt, mõjutades kostjat esitama hagejale kostja personaalseid ja ainult kostjale teadaolevaid andmeid. Kostja teavitas hagejat, et tal puudub elamisloakaart ja esitas hagejale üksnes välismaalase passi. Kostja elamisluba oli alles vormistamisel ning elamisloa-kaardi sai kostja kätte 02.07.2013, milliseks ajaks palus kostja ka lepingu sõlmise edasi lükata, kuid hageja nimetatuga ei nõustunud. Hagejale oli teada, et kostja ei saa Rootsi sõita ega kohustusi võtta ja neid täita. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Pooled vaidlevad, kas töövõtulepingu on tühine või mitte ning kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama kahju ja leppetrahvi. Ei eksisteeri õigussubjektsuse mõttes füüsilisest isikust eraldiseisvat füüsilisest isikust ettevõtjat. Isikute liigid on määratletud TsÜS § 7 lg-s 1 ja §-s 24 ning selleks on füüsiline ja juriidiline isik. Juriidilise isiku liigid on antud TsÜS §-s 25 ning selles ei kajastu füüsilisest isikust ettevõtjat. Ka äriseadustik ei anna alust teistsuguseks käsitluseks, kuna ÄS § 3 lg 1 järgi füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Seetõttu tuleb füüsilisest isikust ettevõtjat käsitleda füüsilise isikuna. Kostja on allkirjastanud töövõtulepingu füüsilise isikuna. Kohus leidis, et leping on vastuolus heade kommetega ja sellel pole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Lepingus on loetletud hulgaliselt kostja kohustusi, mida ta peab täitma nii lepingu kehtivuse ajal kui ka peale lepingu lõppemist kolme aasta jooksul. Hageja on soovinud lepingu sõlmida kostjaga kui füüsilisest isikust ettevõtjaga. Kostja selgituste kohaselt soovis ta hagejaga lepingut sõlmida kui füüsiline isik. Samuti kostja teavitas hagejat, et tal puudub elamisloakaart ning esitas välismaalase passi. Tunnistaja A T (tl 169) ütluste kohaselt oli ta teadlik 27.06.2012 kostjaga töövõtulepingu lepingu sõlmimise ajal, et kostja A M ei ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid siiski on palutud tal leping allkirjastada. Veenvad ei ole tunnistaja väited, et kostja pidi ennast registreerima füüsilisest isikust ettevõtjana lepingu sõlmimise päeval, kuid kuna kostja ei võtnud ID-kaarti kaasa, siis ei saanud ka registreerida. Kostja on valgevenelane ja kolmanda riigi kodanik. Vastavalt isikut tõendavate dokumentide seaduse § 6 lg 2 järgi Eestis kehtiva elamisloa või elamisõiguse alusel püsivalt elaval kolmanda riigi kodanikul peab olema elamisloakaart. Kostjal oli lepingu sõlmimise ajal välismaalase pass, mitte ID-kaart ning puudus elamisloakaart, seega ei saanudki kostja ennast füüsilisest isikust ettevõtjana registreerida. Kostjale on väljastatud elamisloakaart alles 02.07.2012, mida tõendab 2(5)

politsei- ja piirivalveamet (tl 79). Hageja, teades, et kostja ei ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, ei omanud õigust kostjaga sõlmida lepingut kui füüsilisest isikust ettevõtjaga, milline asjaolu näitab, et hageja ei ole käitunud heas usus. Leping on sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja kohustuseks on üksnes tasuda tehtud töö eest tasu ja otsida elamine. Ei ole mõeldav, et keevitus- ja abitöölisele on sätestatud eriti ranged konkurentsi- ja konfidentsiaalsuse piirangud, ilma, et selle eest tasutaks eraldi tasu, samuti, et keevitus- ja abitöölisel keelatakse töötada ja saada tasu mujal kui hageja juurest lepingu kehtivuse ajal ja veel lisaks kolm aastat pärast lepingu lõppemist ja/või katkemist. Mõeldamatu on, et töövõtja peab vastutama tööõnnetuste eest ja need ise kompenseerima. Samuti on lepinguga määratud töövõtjale ebamääraselt suured leppetrahvid kohustuste rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et leping on väga ebasoodne ning tasakaalust väljas ning piirab ebamõistlikult kostjat. Asjaolust, et hageja, teades, et kostja ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, siiski palus kostjal lepingu allkirjastada, jääb mulje, et hageja eesmärgiks oligi võimaliku leppetrahvi saamine kostjalt. Kuna sõlmitud töövõtuleping on tühine, siis on alusetu ka hageja leppetrahvi nõue, mistõttu tuleb hageja nõue, mõista kostjalt välja leppetrahv summas 1500 eurot, jätta rahuldamata. Hageja on ostnud kostjale 05.07.2012 lennukipiletid summas 108 eurot Tallinn-Riia-Stockholm 06.08.2012 lennule (tl 49-50). Kuna kostja Rootsi ei lennanud, siis on kostja tekitanud hagejale kahju, mis kuulub kostja poolt hüvitamisele (VÕS § 127 lg-te 1, 3 ja 4 alusel). 05.07.2012 broneeringust nähtub, et hageja on ostnud kostja nimele lennukipileti 06.07.2012 lennule TallinnRiia-Stockholm. Kostja pidanuks koheselt teavitama hagejat, et ei kavatse Stockholmi lennata, kui nägi 05.07.2012, et lepingut kostjaga ei muudeta, mitte laskma endale osta uusi pileteid. Seega tõendatud on hagejale kahju tekkimine lennupiletite ostmise näol. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks kahju 108 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles jäeti välja mõistmata leppetrahv ja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks menetlemiseks tagasi. Apellant leiab, et maakohus tuvastas tõenditest ebaõigesti, et kostja ei pidanud end FIE-na registreerima. Nõustuda ei saa, et hageja ei toiminud heas usus, kui allkirjastas kostja kui FIE-ga lepingu. Ranged piirangud lepingus konfidentsiaalsuse ja konkurentsi osas tulenevad majanduslikest otsustest, kuna välispartnerite otsimine võtab aega ja on väga kulukas. Apellandi praktikas esines olukordi, kus endised töötajad lõid oma firmad ja töötasid otse apellandi partneritega, võttes üle apellandi turu. Kohus võis vähendada trahvi suurust, kui kohtu arvamusel leppetrahv oli ebamääraselt suur. Kui ka mõned lepingupunktid olid tühised, siis mitte leping tervikuna. Kohus jättis eelnevalt küsimata apellandilt selgitusi lepingu mõnede punktide ja nende formuleeringute põhjendamise kohta ja tegi üllatusliku otsuse. Hageja eesmärgiks ei olnud võimaliku leppetrahvi saamine kostjalt. Tegemist on kohtu oletusega, mis ei rajane tuvastatud asjaoludel. Lepingu teksti trahvi sanktsioonide lisamine on üks meetmetest, mis motiveerib lepingut täitma. Kohtuotsus on vastuolulise iseloomuga. Kohus tuvastas, et kuna kostja Rootsi ei lennanud, siis on kostja tekitanud hagejale kahju, mis kuulub kostja poolt hüvitamisele. Sellega tunnistab kohus pooltevahelist kokkulepet, selle täitmata jätmist kostja poolt ja kostja vastutust.

3(5)

Kohus ei andnud hinnangut asjaolule, et kostja asus kahel korral lepingut täitma, kuid esimesel korral hilines praamile, teisel korral saabudes lennujaama avastas ID-kaardi puudumise. Siis ei pidanud kostja lepingut tühiseks ega taganenud sellest. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga et vastavalt 27.06.2012.a. töövõtulepingu p-le 8.7 apellant ei vastuta kostja poolt enda kohta esitatud valeandmete eest ja sellest tekkinud tagajärgede eest. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, sest otsust ei ole seaduse kohaselt olulises osas põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). I Maakohus leidis õigesti, et kostja lepingus FIE-na tähistamine ei muuda lepingut tühiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas ja neid üle ei korda. Samas on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et kuna hageja teadis, et kostja ei ole FIE, toimis ta halvas usus kostjat FIE-na tähistades. Samuti maakohtu järeldus, et FIE-na tähistamine lepingus näitab hageja tahet saada kostjalt leppetrahvi. Asja lahendamisel ei oma tähendust, kuidas hageja kostjat lepingus tähistas. II Maakohus jättis tuvastamata, milline leping poolte vahel sõlmiti. Maakohus ei andnud hinnangut asjaolule, kas lepingu pealkirjas kajastuv „töövõtuleping“ vastab ka tegelikult pooltevahelise suhte iseloomule. Asja uuel menetlemisel tuleb anda pooltele võimalus oma sellekohased väited esitada. Vaidluse asjaoludest tulenevalt võib järeldada, et hageja saatis töötajaid Rootsi tööle. Tegemist võib olla seega tööjõu rentimisega (töötajate vahendamisega). Tööjõu rentimine on ettevõtjale lühemaks või pikemaks ajaks talle vajaliku töötaja vahendamine. Tööandja sõlmib töötajaga töölepingu, kuid eesmärgiga teda rakendada tööle mitte oma ettevõttes, vaid teise ettevõtja juures. Tekib kolmepoolne töösuhe, milles töötaja on töölepingulises suhtes tööandjaga, kuid tööd teeb teise ettevõtja kasuks. Sellist kolmepoolset suhet tuleb analüüsida ja tekkinud vastutuse küsimused lahendada kehtiva õiguse raamides. Arvesse tuleb võtta, et kolmepoolse töösuhte omapära tõttu ei saa rendifirma, kes on töölepingu alusel renditöötaja tööandja, täita kõiki tööõigussuhtest tulenevaid tööandja funktsioone. III Juhul, kui maakohus leiab, et poolte vahel tekkis tööõigussuhe, tuleb hinnata, kas rendifirma säilitas lepingu kohaselt õiguse teostada tööandja suhtes distsiplinaarvõimu. Tööle mitteilmumine on töölepingu rikkumine. Maakohtul tuleb anda hinnang asjaoludele, kas hageja võis menetleda renditöötaja distsiplinaarsüütegu ning vajadusel määrata karistus seaduses või lepingus ettenähtud korras ja tingimustel. Töösuhtes kehtivad töötajate vastutusele piirangud (TLS 4. peatükk). Maakohus jättis kohaldamata töötaja vastutust reguleeriva TLS § 72, mille kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §s 16 sätestatust. Hinnates TLS § 16 lg-tes 1 ja 2 märgitud erisusi, võivad leppetrahvi kohaldamise eeldused võrreldes võlaõigusseadusega olla piiratumad. Selleks tuleb aga maakohtul hinnata TLS § 16 lg-s 2 märgitud eeldusi. Pooltele tuleb anda võimalus vastavad asjaolud esitada.

4(5)

Ka kahju hüvitamise osas on TLS-s erinormid, mida maakohus kohaldanud ei ole. Kahju hüvitamise erisusi reguleerib TLS § 74. Maakohus on jätnud hindamata, kas töölepingut oli kostjal võimalik üldse täita, st kas olemasolevate dokumentidega oli kostjal võimalik Rootsi reisida. Pooltele tuleb anda võimalus vastavad asjaolud esitada. Kui kostjal olid tööle mineku ajaks olemas Rootsi reisimiseks vajalikud dokumendid, tuleb anda õiguslik hinnang kostja käitumisele, kas tegemist oli tahtliku rikkumisega või hooletusega (TLS § 74 lg 1 ja 2). Lisaks tuleb maakohtul hinnata, kas hageja on järginud tähtaegu hüvitisnõuete esitamiseks (TLS § 74 lg 3). Ka selles osas tuleb pooltele anda võimalus vastavad asjaolud esile tuua. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et see oleks tehtud ka tühise osata (TsÜS § 85). Asja uuel arutamisel tuleb anda pooltele võimalus vastavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Hagejale tuleb anda võimalus põhjendada, miks ta sellises suuruses leppetrahvi sätestamist lepingus on pidanud vajalikuks. Kostjal on õigus taotleda leppetrahvi vähendamist TsMS § 162 lg 1 alusel, esitades samuti vähendamise eelduseks olevad asjaolud. IV Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on teinud üllatusliku otsuse, leides, et tehing on heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86 lg 2). Üksnes töötajale suure hulga kohustuste panemine ei anna alust väita, et leping on sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Äärmiselt ebasoodsate tingimuste tuvastamiseks tuleb tehingut vaadelda tervikuna, arvestades lepingu sõlmimise ja selle täitmise tingimusi, tehingupoolte varasemat praktikat sarnaste tehingute tegemisel ja nende täitmist jne. Ka peab kohus kontrollima selliste asjaolude esinemist, nagu ühe lepingupoole kogenematus, sundolukord või muu tema tahet mõjutanud asjaolu, mis samuti annavad aluse pidada lepingut sõlmituks äärmiselt ebasoodsatel asjaoludel. Asja uuel arutamisel tuleb pooltele anda võimalus vastavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. V Maakohtu otsus ei sisalda olulises ulatuses faktilisi asjaolusid, mille kohus oleks tuvastanud. Pooltel pole olnud võimalik esitada asjakohaseid väiteid ega tõendeid, maakohus pole aga saanud anda hinnangut nendele ja nende analüüsi. Otsus on sedavõrd puudulik, et ringkonnakohtul ei ole võimalik otsuse puudusi kõrvaldada. Seaduse kohaselt vaatab vaidluse esmalt läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõigepealt eelmenetluse ülesannete täitmise käigus selgitada välja, millised on poolte faktilised ja õiguslikud väited, aga samuti, millised on tõendid, mida pooled soovivad esitada oma väidete tõendamiseks. Poolte vahel menetluskulude jaotamise üle tuleb maakohtul otsustada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.