Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-13-10312 Kostja vastuväited Kostja hagile ei vastanud ja tegi seda alles peale tagaseljaotsuse tegemist. Kostja esitatud kirjalikus vastuses hagile /t.l. 42/ leidis, et pankrotihalduri esitatud hagiavaldusest ei nähtu hagi rahuldamist eeldavad asjaolud. Tagasivõitmise hagi rahuldamise esmane eeldus on, et võlgniku toiming (rahalise kohustuse täitmine) kahjustab võlausaldajate huve. Millistest asjaoludest tulenevalt saab väita, et kostjale tehtud väljamaksed kahjustasid võlausaldajate huve, jääb hagiavaldusest täielikult selgusetuks. Hageja on märkinud üksnes, et kuna kostja ei esitanud nõuet pankrotipessa ning talle on tehtud enne pankroti algatamist väljamakseid, siis on kostja nõude rahuldamisega eelistatud kostjat teistele võlausaldajatele. Sellistest hageja väidetest ei nähtu ühelgi viisil, milles seisneb teiste võlausaldajate kahjustamine. Vastavalt ei ole võimalik teha ka järeldust, et on täidetud PanrkS § 109 lg 1 eeldus. Riigikohus on korduvalt märkinud, et pankrotivõlgniku võlausaldajate kahjustamist ei saa põhjendada sellega, et kostjale maksete tegemisega ei suutnud hageja enam teha makseid teistele võlausaldajatele. Selline põhjendus kordab üksnes PankrS § 113 lg 1 p-s 2 nimetatud makse tagasivõitmise ühte eeldust - ühe võlausaldaja eelistamist teistele (vt RKTKo lahend nr 3-2-143-07). Ka siis, kui kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, ei saa seda iseenesest pidada teiste võlausaldajate kahjustamiseks (vt RKTKo lahend nr 3-2-1-43-07; RKTKo lahend nr 3-2-1-58-03). Eeltoodust tuleneb üheselt, et ainuüksi asjaolu, et kostjale on tehtud väljamakseid PankrS § 113 lg 1 p-s 2 märgitud perioodil, ei ole piisav tagasivõitmishagi rahuldamiseks. Võlausaldajate kahjustamise eeldust kostjale väljamaksete tegemisel seadusest ei tulene. RKTKo on lahendis nr 3-2-1-58-03 rõhutanud, et pankrotiseaduse eesmärk ei ole soodustada pankrotiohus isikuga tehingute tegemisest hoidumist. Kui PankrS alusel saaks tagasi võita kõik võlad, mis on tasutud selles märgitud ajavahemikel, siis oleks pankrotiohus isiku majandustegevus halvatud. Hirmust kaotada tasutud võlg tagasivõitmise tõttu ei sõlmiks ega täidaks mõistlik isik pankrotiohus isikuga tehinguid. Vastavalt saab tagasi võita üksnes tehinguid ja toiminguid, mis kahjustavad teisi võlausaldajaid. Käesoleval juhul tuleb rõhutada, et pankrotihaldur ei ole hageja ja kostja vahelist lepingut tagasivõitmise korras vaidlustanud. Sellest tuleneb, et lepingust tulenevad vastastikused kohustused olid tasakaalus ja turutingimustele vastavad. Vastavalt on hageja saanud kostjalt lepingu täitmisena rahaliselt hinnatava hüve, tasudes selle eest omalt poolt lepingujärgse hinna. Toimunud on lepingujärgsete soorituste vahetamine. RKTKo on lahendis 3-2-1-58-03 märkinud, et olukorras, kus võlgnik on saanud tema poolt sooritatud rahalise makse vastu muud vara ning sellist tehingut ei ole tagasivõitmise korras vaidlustatud, tuleb eeldada, et võlga tasuti tehingust, mille kostja poolt täitmise tulemusel asus makstud võla asemele muu vara vähemalt tasutud võla väärtuses. Maakohus sellise RKTKo praktikaga tagaseljaotsuse tegemisel arvestanud ei ole. Hagis ei nähtu ka mis tahes asjaolud, millest tulenevalt saaks jõuda teistsugustele järeldustele, s.o väita, et on toimunud teiste võlausaldajate kahjustamine. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et tema poolt hagejale osutatud teenus ja selle eest raha tasumine toimusid vahetult teenuse osutamise vastu. Kostja osutas hagejale perioodil 06.03.09 kuni detsembri lõpp 09 Elva lasteaia ehitusobjekti ehitustööde objektijuhtumise teenust. Seega

2-13-10312 on maksete tegemine 25.11.09 ja 30.12.09 toimunud vahetult osutatud teenuse, s.o mõlemapoolne täitmine toimus majandustegevuses tavalise tähtaja jooksul. Ka RKTKo on rõhutanud, et olukorras, kus ajavahemik, mil pankrotivõlgnik ja võlausaldaja täitsid vastastikused kohustused, ei ole pikk, ei saa eeldada teiste võlausaldajate kahjustamist (RKTKo lahend nr 3-2-1-58-03). Täiendavalt tuleb rõhutada, et kostja poolt hagejale teenuste osutamine oli hageja ja tema emaettevõtte jaoks vajalik majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Teenuse osutamise olulisust majandustegevuse jätkamiseks on rõhutanud ka RKTKo lahendis nr 3-2-1-58-03. Nimelt toimus vaidlusaluse summa tasumine allhankelepingu raames, mis sõlmiti riigihanke nr 113364 tulemusena sõlmitud hankelepingu täitmiseks. Kõnealuses hankemenetluses oli edukaks pakkujaks hageja emaettevõte OÜ Primus PR. Riigihangete registri infosüsteemist nähtub, et perioodil 10.04.2008 – 04.04.2012 on OÜ Primus PR osalenud pakkujana kokku 99 hankemenetluses. Seejuures enne vaidlusaluse summa tasumisega seonduvat hankemenetlust nr 113364 osales OÜ Primus PR pakkujana 49 hankemenetluses ning pärast hankemenetlust nr 113364 59 hankemenetluses. Järelikult oli riigihankemenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingute täitmine OÜ Primus PR ja hageja jaoks oluliseks osaks majandustegevusest. RHS § 41 lg 1 p 1 ja 2 alusel on hankija õigus nõuda pakkujalt kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgil nimekirja viimase viie (ehitustööde puhul) või kolme (teenuste ja asjade puhul) sarnaste lepingute nimekirja esitamist. RHS § 41 lg 2 alusel on sellise nimekirja nõudmine kohustuslik, kui hankelepingu maksumus ületab riigihanke rahvusvahelist piirmäära. RHS § 41 lg 4 p 1 alusel on hankijal õigus nõuda, et pakkuja esitaks viidatud nimekirjas toodud tööde kohta, kui need kujutasid endast riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingute täitmist, hankijate tõendid hankelepingu nõuetekohase täitmise kohta. Juhul, kui pakkuja pole hankelepingut nõuetekohaselt täitnud ning hankija keeldub seetõttu tõendi väljastamisest, jäetakse vastav pakkuja edasistes hankemenetlustes RHS § 39 lg 41 alusel kvalifitseerimata. Eeltoodust tuleneb, et kui pakkuja on jätnud varasema hankelepingu nõuetekohaselt täitmata, kaasneb sellega riski, et ta ei saa osaleda ehitustööde puhul järgneva viie aasta ning teenuste ja asjade puhul järgneva kolme aasta jooksul toimuvates riigihankemenetlustes. Seetõttu on isikute puhul, nagu selleks on hageja ja tema emaettevõte, kriitilise tähtsusega, et nad täidaks hankelepingu täitmise tarbeks sõlmitud allhankelepinguid korrektselt, sh maksaks õigeaegselt lepingus ette nähtud tasu. Vastavalt oli kostja poolt hagejale teenuste osutamine hageja majandustegevuse osas kriitilise tähendusega. Kostja märgib täiendavalt, et kuna kostja omas olulist tehnilist teavet (sh alltöövõtjate tehtud tööde, täitedokumentatsioon, erinevate kokkulepete jms kohta) hanke esemeks olnud ehitusobjekti kohta, siis kostja poolt lepingu ennetähtaegne lõpetamine oleks suure tõenäosusega toonud hagejale kaasa täiendavate võlausaldajate tekke ning suurendanud võlausaldajate nõudeid veelgi. Seega oli kostja poolt teenuse osutamine selgelt hageja huvides. Riigikohus on selgelt rõhutanud, et üldjuhul ei ole tagasivõidetav sellisest tehingust tekkinud võla tasumine, mis täideti mõlemapoolselt kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni ja kui mõlemapoolne täitmine toimus majandustegevuses tavalise tähtaja jooksul (vt RKTKo lahend nr 3-2-1-58-03). Kokkuvõtteks tuleb märkida, et hagiavaldusest ei ilmne mis tahes asjaolusid, mis õigustaksid

2-13-10312 kostjale tehtud rahaliste kohustuste tagasivõitmist, sh teiste võlausaldajate kahjustamist. Nagu Riigikohus on rõhutanud, et ainuüksi rahalise kohustuse täitmine kui selline ei kujuta teiste võlausaldajate kahjustamist (vt p 0). Kostja juhib tähelepanu, et pankrotihaldur on hagiavalduses teadlikult jätnud märkimata, et hageja on rahalised kohustused kostjale tasunud vahetult kostja poolt sooritatud teenuste vastu ning seda majandustegevuses tavapärase tähtaja jooksul. Jättes sellised asja õige lahendamise osas olulised asjaolud kirjeldamata, on hageja selgelt käitunud pahatahtlikult. Täiendavalt tuleb rõhutada, et hagejale teenuste osutamisel, arvete väljastamisel ja hageja poolt rahaliste kohustuste täimisel ei olnud kostja ühelgi viisil teadlik hageja võimalikest makseraskustest ja/või teistest võimalikest võlausaldajatest. Peatöövõtja ja tema tütarettevõtte (hageja) finantsolukorra kohta ei pidanud ettevõtete esindajad kostjale mingisugust teavet jagama. Kostja esitas kokkulepitud teenust parimas vormis, kvaliteedis ja heas usus kuni ehitusobjekti lõpliku valmimiseni. Kostja hinnangul ei ole tagasivõitmisel perspektiivi põhjusel, et hageja ei ole hagiavalduses toonud välja asjaolusid ja tõendeid, millest nähtuks, et on täidetud PankrS § 109 ja § 113 lg 2 p 1 eeldused (vt p 13). Hageja pole ühelgi viisil põhistanud ega tõendanud, et maksete tegemisega kostjale on kahjustatud teisi võlausaldajaid. Ainuüksi makse tegemine kostjale ei ole selleks piisav (vt p 13jj; vt RKTKo lahend nr 3-2-1-43-07; RKTKo lahend nr 3-2-1-58-03). TsMS § 230 lg 1 kohaselt on hageja kanda selline tõendamiskoormis. Hageja mis tahes selliseid tõendeid esitanud ei ole. Samuti tuleb arvestada, et kostja on hagejale osutanud teenust vahetult rahalise kohustuse täitmise vastu, samuti on tegu turutingimustel tehtud tehinguga, mille maksetähtpäevad on majanduskäibes tavapärased (vt RKTKo lahend nr 3-2-1-58-03). Vastavalt on hageja haginõue perspektiivitu. Eeltoodust juhindudes palub kostja:

2-13-10312 PankrS § 108 lg. 2 , mille kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. PankrS § 109 lg. 1, mille kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110– 114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg. 1 p. 2, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma.

2-13-10312 Hageja on toonud välja rea võlausaldajaid, kelle nõuded olid sissenõutavaks muutunud enne kostja nõuet (05. 11. 2009). Hageja on seisukohal, et kostjale arvete osalise maksmisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, kuna seda tehti kostjat teistele võlausaldajatele eelistades. Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-58-03 p. 8 on asunud seisukohale, et ka siis, kui kostjat on teistele võlausaldajatele eelistatud, kuna temale tasuti võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on varasematest järkudest või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, võlga ei tasutud, ei saa sellist ühe võlausaldaja eelistamist teistele pidada iseenesest teiste võlausaldajate kahjustamiseks. Kohus peab hindama, kas hageja väide, et hageja on rahalise kohustuse täitmisel eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele, kellega sõlmitud tehingud olid hageja majandustegevuse jätkamiseks sama olulised või olulisemad, kui kostja ja hageja vaheline tehing, millest tekkinud kohustuse hageja osaliselt täitis. TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole oma väidet teiste võlausaldajate kahjustamise kohta tõendanud. Tõendamiseks ei piisa ainult mitmete võlausaldajate olemasolu tõendamisest, kelle nõuded on jäänud rahuldamata. Kostja on vastuväitena esitanud väite, et kostjale arve osaline tasumine oli hageja majandustegevuse jätkuvuse seisukohast lähtudes oluline, mis kohtu hinnangul on tõene, sest tegemist oli riigihankemenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingute täitmisega. Tõendatud ei ole, et maksed on tehtud enne tähtaja möödumist. Hageja ei ole kostja väidet ümber lükanud ja ei ole tõendanud, et muude võlausaldajate hulgas oli neid, kelle nõuete rahuldamine oli hageja majandustegevuse jätkamiseks sama oluline või olulisem. Hageja on osundanud Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-39-08, mille kohaselt võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Samuti võib olla teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega tegemist siis, kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelisesaamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi. Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha saab järeldada tema tahtest. Konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise (p 12). Hageja leiab, et rahalise kohustuse täitmisega kostjale on kostja saanud olulise eelise võlgniku teiste võlausaldajate ees, millega on saanud kahjustatud võlgniku teiste võlausaldajate huvid ja loodud kostja eelis enda nõude rahuldamiseks. See on aga aluseks kostja kohustamiseks tasutud summa tagastamiseks Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka. Kohus ei nõustu hageja sellise käsitlusega, sest otsuse viide on kontekstist välja toodud ja antud asjas asjakohatu.

2-13-10312 Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjat eelistati teistele võlausaldajatele, kellega sõlmitud tehingutest tulenevate nõuete täitmine oli võlgniku majandustegevuse jätkamiseks sama oluline või olulisem kui kostja nõude osaline täitmine. Ka ei ole tõendatud, et peale kostja nõude osalist rahuldamist ei jätkunud hagejal rahalisi vahendeid teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seetõttu on sellekohane väide jäänud paljasõnaliseks ja kordab formaalselt seaduse vastavat sätet. Menetluskulud TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.