2-14-8305
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Kaija Kaijanen
Määruse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2014. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-8305
Tsiviilasi
Soome Sotsiaalkindlustusameti avaldus Soome Vabariigi Espoo sotsiaalametis 19.04.2006. a kinnitatud elatislepingute nr 2006173, 2006171 ja 2006175 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet (asukoht PL 20, 00232 Helsinki, Finland) Puudutatud isik XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; epost: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
avaldajale
käesolevas
menetluses
menetluskulude
kandmiseks
menetlusabi.
kuuluvad
indekseerimisele
seaduse
mõnede
elatiste
sidumisest
2-14-8305 elukallidusindeksiga 583/2008 alusel ning elatisnõude summalt arvestatakse viivist seaduse lapse elatusest 704/1975, 16 b § alusel.
kohtumäärus
toimetada
kätte
puudutatud
isikule
ja
Justiitsministeeriumile (aadress Tõnismägi 5A, Tallinn 15191).
2-14-8305 sotsiaalametis 19.04.2006. a kinnitatud elatislepingute nr 2006173, 2006171 ja 2006175 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Maakohtu põhjendused Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009, 18.12.2008. a, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi ülalpidamiskohustuste määrus). Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et see tuleb rahuldada. Ülalpidamiskohustuste määruse art 56 lg 4 kohaselt menetletakse taotlusi taotluse saanud liikmesriigi õiguse alusel ja nende suhtes kohaldatakse selle riigi kohtualluvuseeskirju, kui määruses ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevat taotlust tuleb käsitleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjana. Ülalpidamiskohususte määruse art 64 lg 1 kohaselt hõlmab mõiste “õigustatud isik“ avalikõiguslikku asutust, kes tegutseb ülalpidamist saama õigustatud isiku asemel või asutust, kellele tuleb tagasi maksta elatise asemel makstud toetused. Käesolevas asjas on taotlejaks avalik-õiguslik asutus, kes on esitanud vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et tal on õigus art 64 lg 2 alusel tegutseda ja et õigustatud isikule on makstud toetusi. Taotleja on esitanud 19.04.2006. a kinnitatud elatislepingud nr 2006173, 2006171 ja 2006175, mille kohaselt on XXX lapsed XXX, XXX ja XXX elatusetoetuse saajaks. Otsuse kohaselt on elatustoetuse määraks iga lapse kohta 118,15 eurot kuus alates 01.05.2006. a kuni XXX osas XXX. a, XXX osas XXX. a ja XXX osas XXX. a. Elatised kuuluvad indekseerimisele seaduse mõnede elatiste sidumisest elukallidusindeksiga 583/2008 alusel ning elatisnõude summalt arvestatakse viivist seaduse lapse elatusest 704/1975, 16 b § alusel. Võlaarvestuse kohaselt on võlg taotleja ees elatustoetusena perioodi 01.01.2009. a – 31.01.2014. a eest iga lapse osas 7 982,69 eurot (kokku 23 948,07 eurot). Alates 01.02.2014. a tuleb XXX tasuda igakuist elatusraha iga lapse eest 139,73 eurot. Ülalpidamiskohustuste määruse art 46 lg 1 kohaselt annab taotluse saanud liikmesriik tasuta õigusabi seoses art 56 alusel esitatud õigustatud isiku taotlustega, mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21 aastase isiku suhtes. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 371 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmisel nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes alusel toimuvas menetluses kohaldatakse riigi õigusabi seadust üksnes ulatuses, milles nimetatud määruses ei ole ette nähtud teisiti. Ülalpidamiskohustuste määruse art 45 b), c) ja f) kohaselt hõlmab õigusabi asutuses või kohtus menetluse algatamiseks ja kohtus esindamiseks; menetluskuludest ja menetluse ajal toiminguid sooritama määratud isikute tasudest vabastamist või abistamist nende kulude katmisel; ning õigusabi saaja esitatavate asja lahendamiseks vajalike dokumentide tõlkimist. Lähtudes eeltoodust annab kohus avaldajale menetlusabi ja vabastab avaldaja menetluskulude tasumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud) ja kohtuvälised kulud. Tagasi võib nõuda kulud vaidluse kaotanud poolelt, kes sai tasuta õigusabi vastavalt art 46, kui vastava poole finantsolukord seda võimaldab (art 67). Ülalpidamiskohustuste määruse artikli 48 kohaselt päritoluliikmesriigis täidetavaid kohtulikke kokkuleppeid ja ametlikke juriidilisi dokumente tunnustatakse teises liikmesriigis ja need on täidetavad teises liikmesriigis samamoodi kui kohtuotsused vastavalt IV peatükile. Sama artikli teise lõike järgi kohaldatakse ülalpidamiskohustuste määruse sätteid vajaduse korral kohtulike kokkulepete ja ametlike juriidiliste dokumentide suhtes. Ülalpidamiskohustuste
2-14-8305 määruse art 30 kohaselt kohtuotsus tunnistatakse ilma art 24 kohase läbivaatamiseta täidetavaks pärast art 28 ettenähtud nõuete täitmist ja hiljemalt 30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui see on võimatu erakorraliste asjaolude tõttu. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Tunnustamise ja täidevaks tunnistamise taotlus vastab ülalpidamiskohustuste määruse art 28 ja 57 sätestatud nõuetele ja see kuulub tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamiseks. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda ning tulenevalt ülalpidamiskohustuste määruse art 67 vabastab avaldaja nende riigituludesse tasumise kohustusest. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3). Käesolev määrus kuulub ülalpidamiskohustuste määruse art 31 lg 1 ja 2 kohaselt taotlejale ja võlgnikule kättetoimetamisele. Kumbki pool võib täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud määruse edasi kaevata (art 32 lg 1). Edasikaebamise tähtaja jooksul ei tohi teha muid täitetoiminguid kui kohaldada kaitsemeetmeid selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse (art 36 lg 3). TsMS § 625 lg 3 tulenevalt kuulub käesolev kohtumäärus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 623 lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.