S. S. (IK xxx; elukoht: xxx) Tiia Kalaus (Fortuuna 1, Tartu, epost: [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.Jätta S. S.i avaldus pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata.
2.Määrata ajutise halduri Tiia Kalause tasu suuruseks 332 (kolmsada kolmkümmend kaks) eurot 80 senti, millele lisandub sotsiaalmaks ning kulutuste suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot 04 senti (sealhulgas käibemaks).
3.Ajutise halduri tasu ja kulud mõista välje riigi vahenditest. - Ajutise halduri tasu kanda Tiia Kalause arvelduskontole nr 17002031183 Nordea Bank; - Ajutise halduri kulud kanda OÜ Civilex arvelduskontole nr 221055387366 Swedbank.
4.Kohtumäärus saata avaldajale, ajutisele pankrotihaldurile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
1.S. S. esitas 16.12.2013. a Viru Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.
2.Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Võlgnik ei suuda tasuda võlgasid, mis on kokku ca 182 795,50 eurot. Võlgnik töötab Kiviõlis Maxima kaupluses, töötasu on miinimumpalk, puudub kinnisvara või muu vara, mida oleks võimalik realiseerida võlgniku vastu esitatud nõuete rahuldamiseks. Koos pankrotiavaldusega esitas avaldaja taotluse võlgadest vabastamise menetluse alustamiseks.
3.Kohus võttis 19.12.2013. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Tiia Kalause.
AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE
4.Ajutine haldur esitas 03.02.2014. a kohtule aruande. 4.1 Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri aruandest tulenevalt võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Muud vallasvara registrites tuvastatud ei ole. Äriregistri andmetel ei ole isikul seoseid äriühingutega. Võlgnikul on arvelduskonto AS-s SEB Pank, saldo on 0,00 eurot ning arveldusarve Swedbank AS-is. SEB Pank konto oli enne ajutise halduri nimetamist arestitud kohtutäiturite poolt. Ajavahemikul 01.01.2013—31.12.2013 on võlgniku kontole olnud laekumised Töötukassa ja tööandja Maxima Eesti OÜ poolt. Väljaminekud korteriga seotud kulude tasumiseks, kinnipidamised kohtutäituri poolt ja maksed võlausaldajatele. Swedbank AS-i kontol ei ole 2013 aastal tehinguid toimunud. Võlgnikul on tal püsiv töökoht Maxima Eesti OÜ-s. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku eest deklareerinud väljamakseid 2013.a. jaanuar – aprill Viru Vangla. Maxima Eesti OÜ teinud võlgnikule töötasu väljamakseid alates 2013.aasta juulist. Keskmine töötasu perioodil juuli – november 2013 oli 377,98 €/kuus. Ajutine haldur on võlgniku avalduse alusel andnud loa rahaliste vahendite kasutamiseks jaanuaris 2014 summas 320 €. Haldur märgib, et arvestades võlgniku sissetulekut, siis edasises pankrotimenetluses ei ole võimalik teostada kinnipidamisi summas 355 €. Seega senist keskmist tasu arvestades võib ühes kuus olla arestitav summa pankrotimenetluses ca 20 €, sõltuvalt kuus teenitud töötasu suurusest. Võlgniku nimele on avatud pensionikonto nr 99805470422, mille saldo on 136,814 SEB Optimaalne Pensionifond osakut ja 180,048 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole kohustusliku kogumispensioni konto osakud pankrotimenetluses pankrotivarana võõrandatavad. Äriregistri andmetel puuduvad võlgnikul seosed äriühingutes osaniku, aktsionäri või juhatuse liikmena. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal puudub võlgnikul realiseeritav kinnisja vallasvara. Rahalisi vahendeid on võimalik ajutise halduri hinnangul vastavalt esitatud andmetele kinni pidada pankrotivarasse ca 20 eurot/kuus.
4.2 Andmed võlgniku kohustuste kohta: Krediidiinfo kohaselt on võlgnikul alljärgnevad võlakohustused: SMS Laen AS alates 28.11.2008 summas 4 280 €; OK Incure OÜ alates 15.01.2013 summas 460 €; Folkia AS Eesti filiaal alates 11.02.20109 summas 161 €. Kohtutäiturite menetluses on täitmata kohustusi: Risto Kütt menetluses: Viru MK lahend 15.12.2008, tsiviilasi 2-08-71221 summas 271,62 €, kohtutäituri tasu ja kulud summas 107,37 €; Viru MK lahend kriminaalasjas nr 1-10-13860, 9.11.2010 summas 495,62 € ja kohtutäituri tasu ja kulud 150,56 €; Natalja Malahhova menetluses: Viru MK lahend kriminaalasjas nr 1-08-15350, 10.09.2009 summas 1019,20 €, kohtutäituri tasu ja kulud summas 331,93 €; Andrei Krek menetluses Pärnu MK lahend tsiviilasjas nr 2-11-42088, 25.01.2012 summas 4933,42 €, kohtutäituri tasu ja kulud summas 721,35 €; Kersti Vilbo menetluses: Pärnu MK lahend tsiviilasjas nr 2-12-1837, 21.02.2012 summas 1577,83 €, kohtutäituri tasu ja kulud 385,18 €; Kristel Maalman menetluses: Harju MK lahend tsiviilasjas nr 2-13-6343, 24.09.2013 summas 180 619,90 €, kohtutäituri tasu ja kulud summas 16 274,95 €. Võlgniku esitatud kohustus Ferratum Estonia OÜ-le summas 332,32 €, mida võlgnik on vabatahtlikult tasunud 10 €/kuus Maksu- ja Tolliameti ees riiklike maksude osas võlgnevust ega ka ettemaksu ei ole. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 212122,25 eurot. Kuivõrd võlgniku esitanud andmed on mõneti lünklikud, siis ei saa haldur välistada, et osad võlad Krediidiinfo ja kohtutäiturite menetluses olevatest võivad kattuda. Võlgniku vara ei ületa tekkinud kohustusi, mistõttu on välja kujunenud maksejõuetus. 4.3 Vara tagasivõitmise aluseid ei ole ajutine haldur tuvastanud. 4.4 Maksejõuetuse põhjustest: Võttes aluseks kogutud tõendid, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku võlad on enamuses muutunud sisse nõutavaks ning põhinevad erinevatel kohtulahenditel. Seega on võlgniku nõuded on juba tõendatud ning oluliselt summad väheneda ei saa. Võlgnik ise on oma maksejõuetust selgitanud noorena tehtud ebaadekvaatse käitumisega ning soovib edasi oma võlgnevused vastavalt võimalustele tasuda. Ajutine haldur on seisukohal, et S. S.il on võlgnevusi kogunenud liiga palju ning ainult töötasu arvelt pole ta suuteline neid tasuma. Lähtudes võlgniku varalisest koosseisust ja tema vastu juba sissenõutavaks muutunud kohustustest on ajutine haldur seisukohal, et S. S.il on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku olemasolev sissetulek ei võimalda pankrotimenetluse läbiviimist.
Kohtuistung 17.02.2014
5.Võlgnik jäi esitatud avalduse juurde, selgitades, et tal ei ole võimalik ca 180 000 eurot iialgi maksta (välja mõistetud Harju Maakohtu 24.09.2013.a. otsusega). Väiksemad võlad, nt SMS laenud ja menetluskulud, mis on kohtulahenditega välja mõistetud, oleks ta enda sõnul
veel kuidagimoodi võimeline tasuma. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotlus on esitatud just eesmärgil selle kõige suurema ca 180 000 euro tasumisest vabanemiseks. Ajutine haldur selgitas, et võlgniku sissetulek ei võimalda tal võlgnevust tasuda. Haldur pidas vajalikuks kaaluda, kas pankroti väljakuulutamise oleks mõistlik ja täidaks oma eesmärki.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud avalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri selgitused, leiab, et pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
7.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärk võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Ajutise halduri aruandest selgub, et S. S.i võlad on kokku ca 212 122, 50 (sh kohtutäiturite tasud ja kulud) eurot. Suurim võlg ca 180 619, 90 eurot on Harju Maakohtu 24.09.2013.a. kriminaalasjas nr 1-136343 otsusega välja mõistetud õigusvastaselt tekitatud kahju. Haldur märgib, et arvestades võlgniku sissetulekut, ei ole edasises pankrotimenetluses võimalik võlgniku sissetulekust 355 euro ulatuses kinnipidamisi teostada. Seega senist keskmist tasu arvestades võib ühes kuus olla arestitav summa pankrotimenetluses ca 20 €, sõltuvalt kuus teenitud töötasu suurusest. Eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei oleks võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamine pankrotivara arvelt. Sisuliselt ei saaks võlausaldajad midagi. Üheselt on selge, et võlgniku sissetulek ei võimaldaks katta ka pankrotimenetluse kulusid.
8.Avaldaja sooviks on läbi pankrotimenetluse vabaneda võlgadest (eelkõige kohtulahendiga väljamõistetud 180 619, 90 eurost). PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Kohus märgib, et avaldajal ei ole võimalik vabaneda ca 85% oma võlgadest läbi kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise maksmise kohustus. Seega juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13) Harju Maakohtu 24.09.2013.a otsusest kriminaalasjas nr 1-13-6343 nähtub, et S. S. mõisteti süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja tsiviilhagina mõisteti välja 180 619, 90 eurot AS DNB Pank kasuks VÕS § 127 lg 4, § 137, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel. Võttes arvesse PankrS § 176 lg 2, ei vabaneks S. S. ka pankroti väljakuulutamisega ja kohustustest vabastamise menetlusega ca 85 % kohustustest. Avaldaja enda sõnul oleks ta aja jooksul väiksemaid võlgu võimeline tasuma.
9.Kohtu hinnangul on pankrotiavaldus perspektiivitu. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võimaldada ausal võlgnikul vabaneda peale võlgadest vabastamise menetluse läbiviimist võlgadest. Muuhulgas ei pea riik andma õiguskaitset isikule vabanemaks neist kohustustest riigi ees, mille võlgnik on ise oma süülise käitumisega põhjustanud (nt sundraha, kohtukulud). Mõistlik ei ole õiguslik olukord, kus kohus määrab kriminaalmenetluses süüdimõistetule sundraha, kohtulud ning hiljem kohus jälle vabastab võlgniku nimetatud kohustuste täitmisest. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest võlgnik ei vabane ka sel juhul kui jõuaks kohustustest vabastamise menetluseni. Kohus leiab, et kui S. S. on tõepoolest otsustanud oma käitumist muuta ja eelnevast oma järeldused teinud, nagu ta ise seda väidab, siis mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise korral ei ole tema vähemalt muud kohustused (peale kahju nõude DNB Panga ees) nii suured, et neid ei ole võimalik täita täitemenetluse raames. Tegemist on terve ning elujõulise meesterahvaga, kelle võime endale tulu teenida ja võetud kohustusi kanda ei ole piiratud. Väiksemaid nõudeid oli avaldaja ka ise valmis jõudumööda tasuma. Arvestades eeltoodut ei oleks kohtu arvates võlgnikul mõistlik käesoleval ajal veel lisaks pankrotimenetluse kulude võrra oma kohustusi suurendada. Kohustuste tasumine toimub käesoleval ajal täitemenetluste raames. Sarnane olukord jääks kehtima ka juhul, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot. Siis laekuks kohtutäituri nõuete katteks minev summa pankrotivarasse. Pankroti väljakuulutamisel ja juhul, kui võlgnik jätkab töötamist ning tema töötasu arestitakse nõuete katteks, kuluks eelduslikult kogu arestitav summa pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotimenetluse lõppemisel poleks üldse võimalik täita võlausaldajate nõudeid. Ajutise halduri hinnangul senist keskmist tasu arvestades võib ühes kuus olla arestitav summa pankrotimenetluses ca 20 €, sõltuvalt kuus teenitud töötasu suurusest. Eeltoodust tulenevalt ei näe kohus perspektiivi pankroti väljakuulutamisel, sest pankrotimenetluse eesmärki ei ole võimalik saavutada.
10.Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tulenevalt PankrS § 23 lg 1, 4 ja lg 6. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused välja riigi vahenditest.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.