lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-47316/16

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-47316/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1125
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-11-47316

Määruse tegemise aeg ja koht

21.02.2014, Tallinn

Kohtunik

Imbi Sidok-Toomsalu

Tsiviilasi

AS-i SEB Pank hagi T Ki vastu 230 081.93 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.01.2014 määrus riigilõivu tagastamise taotluse lahendamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i SEB Pank määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn), esindaja Janek Alvela Kostja T K (isikukood 37006154217, elukoht xxxxxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Pärnu Maakohtu 10.01.2014 määrus tühistada. Teha uus määrus, millega AS-i SEB Pank taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada osaliselt.
2.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada AS-ile SEB Pank (registrikood 10004252) hagiavalduselt enamtasutud riigilõiv summas 4905.22 eurot, kandes selle tema arveldusarvele nr EE291010002036573007 AS-is SEB Pank.
3.AS-i SEB Pank määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruse peale saab edasi kaevata osas, milles taotlus jäi rahuldamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lõige 8). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(4)

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja taotlus

1.03.10.2011 esitas AS SEB Pank (hageja) kohtule T Ki (kostja) vastu hagi võlgnevuse 230 081.93 eurot (3 599 999.93 krooni) väljamõistmiseks. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 10 225.86 eurot 30.09.2011. Menetlus lõppes tagaseljaotsuse jõustumisega 09.12.2011.
2.27.12.2013 esitas hageja taotluse riigilõivu summas 8325.86 eurot tagastamiseks, kuna tasus lõivu ettenähtust suuremas summas. Hageja viitas Riigikohtu 02.05.2013 otsusele nr 3-4-1-9-13, millega tunnistati põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks 01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 57 lõige 1 lisa 1 osas, mis nägi ette, et tsiviilasjas hinnaga 223 690.76 eurot kuni 255 646.59 eurot tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 10 225.86 eurot. Riigilõiv 10 225.86 eurot oli seega tasutud PS-ga vastuolus oleva normistiku alusel ja nimetatud suuruses riigilõiv ei olnud vajalik abinõu menetlusökonoomia ega õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärgi täitmiseks. Samuti märkis hageja, et seadusandja on erinevates Riigikohtu lahendites leidnud, et kehtivas seaduses sätestatud riigilõivumäärad on piisavad menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärgi täitmiseks, mistõttu tuleb varasemates kohtuasjades põhiseaduspärase riigilõivu suuruse määramisel lähtuda kehtivas seaduses sätestatud määradest. Esimese astme kohtu määrus
3.Pärnu Maakohus jättis 10.01.2014 määrusega hageja taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
4.Riigikohus on lahendi nr 3-4-1-20-13 punktis 77 sätestanud, et TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus taotleda tagasi enamtasutud riigilõivu. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt lõpeb tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigikohtu üldkogu nimetatud otsusest tuleneb, et juhul, kui menetlus on jõustunud lahendiga lõppenud, ei saa isik enamtasutud riigilõivu tagastamist nõudes lõivu põhiseadusvastasusele tugineda, kui tal oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal (vt ka Riigikohtu üldkogu 02.04.2013 määrus nr 3-2-1-140-12, punkt 20). Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-2-1-140-12 punkt 21 ütleb otse, et TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 ja lõike 6 sellisest tõlgendusest tulenev PS § 15, § 24 lõike 5 ja § 152 riive on lubatav. Säte teenib õiguskindlust ja menetlusökonoomiat kui riivet õigustavate legitiimsete eesmärkide huve (vt ka nt Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 otsus nr 3-2-1-62-10, punkt 45). Muuhulgas aitab selline regulatsioon vältida arvukate riigilõivu tagastamise taotluste menetlemist kohtutes ja seeläbi tagada kohtusüsteemi suutlikkuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul. Käesolevas tsiviilasjas tegi kohus 03.11.2011 tagaseljaotsuse, milline jõustus 09.12.2011. Seega ei ole võimalik esitatud taotlust kui pärast menetluses tehtud lahendi jõustumist esitatut, rahuldada.

Määruskaebus

2(4)

5.Määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega taotlus rahuldada. Maakohus rikkus määruse tegemisel menetlusnorme, see on TsMS § 150 lõikeid 1 ja 6. Kohus on taotluse lahendamisel jätnud tähelepanuta, et hageja ei palu kohtul hinnata riigilõivu tasumise aluseks olnud sätete PS-i vastasust, kuna Riigikohus on juba 02.05.2013 otsuses nr 3-4-1-9-13 tunnistanud PS-ga vastuolus olevaks sätted, mille alusel hageja riigilõivu tasus. Seega puudub vajadus hinnata uuesti lõivu maksmise aluseks olevate sätete PS-i vastasust ja on selge, et hageja on tasunud lõivu PS-i vastaseks tunnistatud normistiku alusel, mistõttu tuleb kohtul otsustada vaid enamtasutud riigilõivu tagastamine. Menetluse edasine käik
6.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 10.01.2014 määrus tuleb menetlusõigusnormide rikkumise tõttu tühistada. Määruskaebus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lõike 1 punkti 2 alusel osaliselt rahuldada.
8.Maakohus on riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel kohaldanud vääralt TsMS § 150 lõiget 6. Nimetatud sätte kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Antud juhul tasus hageja riigilõivu 30.09.2011 (maksekorraldus t lk 26). Riigilõivu tagastamise avaldus tuli viidatud sätte kohaselt esitada seega enne kahe aasta möödumist 2011. aasta lõpust, see on hiljemalt 2013. aasta viimasel päeval. TsMS § 150 lõike 6 teine pool annab erandjuhu olukorraks, kus kaks aastat riigilõivu tasumise aasta lõpust on juba möödunud, asja menetlus aga veel kestab – sel juhul saab riigilõivu tagastamise avaldust esitada kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni.
9.Maakohus on viidatud sätet tõlgendanud ekslikult vastupidi, leides, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb igal juhul menetluse jõustunud lahendiga lõppemisel. Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustu. Maakohtu käsitlust ei toeta ka kaevatavas määruses viidatud Riigikohtu lahendid, kuna need käsitlevad olukorda, kus avaldaja poolt tasutud riigilõiv ei olnud tagastamise avalduse esitamise ajaks veel PSga vastuolus olevaks tunnistatud. Sellisel juhul on eelduslikult tegemist kehtiva normiga ja Riigikohus on leidnud, et avaldajal ei ole võimalik peale menetluse lõppemist riigilõivu PS-i vastasusele tugineda, kui sellist taotlust oli võimalik esitada menetluse jooksul. Käesolevas asjas on taotluse esitamise ajaks selgunud, et hageja maksis riigilõivu kehtetu (PS-iga vastuolus olnud) seaduse alusel, mistõttu on tal õigus nõuda enamtasutu tagastamist TsMS § 150 lõigete 1 punkti 1 ja lõike 6 alusel.
10.Ringkonnakohtul ei ole siiski võimalik rahuldada hageja avaldust täies ulatuses. Hageja hinnangul tuleb PS-i pärase riigilõivu suuruse määramisel lähtuda alates 01.07.2012 kehtima hakanud määradest. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu üldkogu lahendis nr 3-3-1-22-11 (punktid 31–34) toodud seisukoha järgi tuleks lähtuda proportsionaalse riigilõivu määramisel enne 01.01.2009 aset leidnud riigilõivude tõstmist kehtinud lõivumääradest. Sama seisukohta on korratud lahendites nr 3-2-1-67-11, nr 3-2-1-27-13 ja nr 3-2-1-168-13. Kuni 01.01.2009 kehtinud RLS-i redaktsiooni kohaselt tuli tsiviilasjas hinnaga alates 3 500 000 kuni

3(4)

3 600 000 krooni tasuda riigilõivu 83 250 krooni, see on 5320.64 eurot, mis oleks ka käesolevas asjas hagi esitamisel olnud tasumisele kuuluvaks PS-i päraseks lõivuks. Kuivõrd hageja tasus hagi esitamisel lõivu 10 225.86 eurot, tasus ta 4905.22 eurot ettenähtust rohkem. Seega tuleb hagejale TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 alusel tagastada hagi esitamisel enamtasutud riigilõiv 4905.22 eurot.

Imbi Sidok-Toomsalu kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja