Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

XXX ja XXXesimese astme

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest Kohtumääruse asjaolud Harju Maakohus 26.11.2012 otsusega rahuldas XXXOÜ hagi XXX, XXX, XXXja XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate XXX, XXX, XXXja XXXkanda. Kostjad I-III vaidlustasid maakohtu otsuse. Tallinna Ringkonnakohus 08.07.2013 otsusega jättis Harju Maakohtu 26.11.2012 otsuse muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kuna kostja IV ei vaidlustanud maakohtu otsust, jõustus Harju Maakohtu 26.11.2012 otsus kostja IV suhtes, mistõttu teises astmes tekkinud kulud jäävad solidaarselt kostjate I-III kanda. Kuigi 08.07.2013 kohtuotsuse resolutsioon ei ole üheselt mõistetav, on seda selgitatud kohtuotsuse põhjendavas osas menetluskulude jaotuse all. Riigikohus 02.12.2013 määrusega jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud solidaarselt XXX, XXX ja XXXkanda. Kohtulahend jõustus 02.12.2013. XXXOÜ esindaja esitas 23.12.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud kokku on 11 570,50 eurot, s.o õigusabikulud 6643,875 eurot (ilma käibemaksuta), tasutud riigilõiv 4827,88 eurot ja muud kulud 98,74 eurot (s.o kohtutäituri tasu 96,34 eurot ja kulu 2,40 eurot seoses kassatsiooniastmes teostatud kontrolliga selle üle, milline on kostjate seotus erinevate äriühingutega). XXXOÜ esindaja esitas 16.01.2014 hageja vastuse kostja I, kostja II ja kostja III vastuväitele, esitades õigusabikulude suurust tõendavad arved ja põhjendades õigusabikulude suurust. Kuna kostja vastuväidete analüüsimisele ja nendele vastamisele kulus täiendavalt aega, taotleb hageja täiendavalt õigusabikulu 378 eurot väljamõistmist kostjalt I, kostjalt II ja kostjalt III. Kostjate vastuväited Kostja I, kostja II ja kostja III esindaja esitas 09.01.2014 vastuväite hageja menetluskuludele, viidates, et hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks ei ole piisavalt põhjendatud ja tõendatud, kuna taotlusele ei ole lisatud õigusabiteenuste arveid. Lisaks leiavad nad, et hageja esindaja poolt osutatud õigusabi ei ole nõudnud nii suurt ajakulu. Kostja I, kostja II ja kostja III paluvad määrata menetluskuludeks maksimaalselt 4827,88 eurot. Kostjad I-III on esitanud ka vastuväited konkreetsetele toimingutele, mida kohus käsitleb kohtumääruse põhjendavas osas konkreetse menetlustoimingu juures. Kostjale IV toimetati avaldus kätte 20.01.2014 Ametlike Teadaannete kaudu. Menetlusdokumendid loetakse kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande ilmumise päevast alates, s.o 04.02.2014 ja vastuväidete esitamise tähtaeg möödus 11.02.2014. Kostja IV avaldusele vastuväidet ei esitanud.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtulahend jõustus 02.12.2013. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt ja vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulude hulka kuuluvad ka menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud (TsMS § 143 p 4). TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja taotleb riigilõivu väljamõistmist summas 4827,88 eurot (riigilõiv hagilt 4793,37 eurot ja hagi tagamiselt 34,51 eurot). Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud 01.06.2011 riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 4793,37 eurot (kd I, lk 33) ja 07.06.2011 hagi tagamiselt 28,76 eurot (kd I lk 46). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 4822,13 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjatel I-IV hagejale hüvitada. Summa 5,75 euro (4827,88-4822,13) väljamõistmine ei ole põhjendatud. Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 6643,875 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on õigusabiteenust osutatud 52 tundi ja 30 minutit tunnitasuga 126,55 eurot. Tunnitasu 126,55 eurot ilma käibemaksuta on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus tutvunud avalduse ja lisatud dokumentidega leiab, et toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud hagiavalduse koostamiseks ja lisade kokkupanekuks (toimingud 17.05.2011, 18.05.2011 ja 30.05.2011) kokku 11 tundi. Kostjad I-III on seisukohal, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on põhjendatud 3,5 tunni ulatuses, kuna osundatud tsiviilasi ei olnud nii ajamahukas. Hageja on seisukohal, et tegemist oli tavapärasest keerukama hagiga, kuna hagi oli suunatud 4 erineva kostja vastu, esitatud oli 4 erinevat nõuet, toimingud sisaldavad ka hagi tagamise taotluse koostamist, hagiavaldusele on lisatud 11 lisa, kusjuures 3 neist on kinnistusraamatuväljavõtted ning kõige keerulisem ja aeganõudvam oli aga lisa 4 koostamine, milles sisaldub suhteliselt keeruline laenulepingust tulenev intressiarvestus. Kohus nõustub kostjatega, et toimingutele kulunud aeg on ülepaisutatud. Käesoleva tsiviilvaidluse puhul on tegemist tavapärasest laenulepingust ja käenduslepingust tuleneva vaidlusega, milles asjaolud kattuvad ja nõuded on samas summas esitatud solidaarselt kõigi kostjate vastu. Kinnistusraamatust elektroonilise väljavõtte tegemine ei ole ajakulukas ja lisa 4 on koostanud hageja seaduslik esindaja või tema poolt volitatud töötaja, eelduslikult on selle koostamiseks kasutatud arvutiprogrammi ja arvestades asjaolu, et intresside arvestus on äriühingu raamatupidamisarvestuse üheks komponendiks, ei tulene sellest esindajale lisatööd. Kohus arvestades, et koostatud dokumendid ei olnud õiguslikult keerukad ja dokumentide maht ei ole suur, peab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3,5 tundi vähendades toimingule kulunud aega 7,5 (113,5) tunni võrra. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kulunud kostjate vastusega tutvumisele ja vastuse koostamisele (toimingud 17.08.2011 ja 26.09.2011) kokku 6 tundi ja 30 minutit. Kostjad I-III leiavad, et põhjendatud ajakulu on kokku 2,5 tundi. Hageja kostjatega ei nõustu, kuna hagiavalduse vastuväited on 6 lehel ja tõendid on 6 lehel, enne vastuse koostamist pidi esindaja kohtuma seadusliku esindajaga, kuna kostjad esitasid vastuargumente, mida ei olnud kohtueelselt kordagi avaldatud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja III vastus on 2 lehel (kd I lk 72-73), kostja I vastus on 1 lehel (kd I lk 75) ja kostja II vastus 2,5 lehel, millele on lisatud võlgniku 2010 aasta bilanss ja kasumiaruanne (kd I lk 77-86). Kostjate I-III peamised vastuargumendid olid, et hageja ja võlgniku (XXX OÜ) juhatuse liige oli sama isik ning kostjatele teadaolevalt on võlgnikul vara (seadmed, ettemaksed, laovarud, kassajääk) ning seisukohadele lisatud kasumiaruandele ja bilansile ja muudele raamatupidamisdokumentidele, oli olemas ligipääs ka hageja seaduslikul esindajal, kes ühtlasi oli ka võlgniku ainuke juhatuse liige. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ja võlgniku juhatuse liige kattus, siis ei saanud nimetatud vastuargumendid olla üllatuslikud hageja seaduslikule esindajale ja juhul, kui need olid üllatuslikud hageja lepingulisele esindajale, siis tuleb sellega

seotud õigusabikulud jätta hageja kanda. Kohus arvestades kostjate vastuste sisu, hageja esindaja poolt 23.09.2011 koostatud seisukoha õiguslikku keerukust ja mahtu, peab nimetatud toimingutele kulunud aega põhjendatuks 3 tunni ulatuses vähendades ajakulu 3,5 tunni võrra. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kohtuistungi ettevalmistamisele ja kohtuistungile (toimingud 15.05.2012 ja 23.05.2012) kulunud kokku aega 3 tundi ja 30 minutit. Kostjad I-III on seisukohal, et istungiks ettevalmistamisele ja istungile saab sarnaseid asjaolusid arvestades kuluda maksimaalselt 1,5 tundi. Hageja sellega ei nõustu. Enne esimest istungit oli kostja XXXesitanud 14.11.2011 uue kirjaliku seisukoha, millele oli lisatud 41 lehekülge lisadokumente, sh XXX OÜ bilansi ja kontoväljavõtte perioodi 2009-2010 kohta. Neid dokumente tuli kostja vastuväidete valguses analüüsida, hageja seadusliku esindajaga arutada ning nende suhtes oma positsioon kujundada. Lisaks tuli enne kohtuistungit lugeda üle ka kõik varasemad menetlusdokumendid. Kohus nõustub hagejaga, et kostja I poolt esitatud vastuväitele lisatud dokumendid olid mahukad, neid tuli analüüsida ja samuti varasemad menetlusdokumendid üle vaadata. Kohus peab ajakulu 3,5 tundi põhjendatuks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kohtuistungi protokolli parandamisele (03.10.2012) kulunud 1 tund. Kostjad I-III on seisukohal, et põhjendatud aeg on 0,5 tundi. Hageja ei nõustu, kuna protokoll ise oli 3 lehekülge pikk ja taotlus selle parandamiseks 1 lehekülg. Kuivõrd kohus jättis nimetatud taotluse rahuldamata, leiab kohus, et ei ole põhjendatud nimetatud kulu väljamõistmine kostjatelt vähendades toimingule kulunud aega 1 tunni võrra. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud kliendile ülevaate andmiseks 3 tundi, käendajatega kohtumine ja ettevalmistus 1 tund 30 minutit, juriidiline nõustamine 4 tundi (toimingud 31.10.2012, 05.11.2012 ja 21.11.2012), kokku 8 tundi ja 30 minutit. Kostjad I-III on seisukohal, et õigusabi raames tehtud 31.10.2012 toimingud on küll vajalikud, kuid neile kulunud aeg on ebamõistlik ning ebaproportsionaalne arvestades asja keerukust. Seega hageja peab kogu osundatud kande põhjendatud kuluks 0,5 tundi. Klientidega kohtumise ette valmistumise põhjendatud aeg saab olla 1 tund. Hageja on väidetavalt 21.11.2012 juriidilist nõustamisteenust osutanud 4 tunni ulatuses, mis jääb kostjatele I-III terves ulatuses arusaamatuks, mistõttu see ei saa ka kuuluda rahuldamisele. Hageja eeltooduga ei nõustu. Kliendile ülevaate andmine oli seotud kohtu poolt kompromissi ettepanekuga. Enne kohtumist andis esindaja ülevaate nõuete suurusest, kantud kuludest, võimalikest õiguslikest riskidest ning võimalikest kompromisskokkulepetest. Hageja väitel kestis kostjatega kohtumine 1 tund ja enne seda kohtus esindaja veel hageja seadusliku esindajaga. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt andis kohus 01.10.2012 kohtuistungil pooltele aega kuni 12.11.2012 sõlmida kompromiss ja kui seda ei tule, siis teeb kohus otsuse teatavaks 26.11.2012. Kompromissi läbirääkimistest ja selle kulgemisest ei ole pooled kohut teavitanud. Kuivõrd kompromissi ei sõlmitud, peab kohus põhjendatuks läbirääkimistele kulunud aega 1 tund ja selle ettevalmistusele kulunud aega 0,5 tundi, kokku 1,5 tundi. Kuivõrd hageja esindaja juriidilise nõustamisteenuse sisu ei selgitanud, see ei selgu ka lisatud arvetest ning enne kohtuotsuse kuulutamist ei olnud hageja esindajal vaja rohkem toiminguid teha, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks nimetatud toimingule kulunud aega 4 tundi. Kohus vähendab nimetatud toimingutele kulunud aega kokku 7 tundi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud kohtuotsuse analüüsiks aega 1 tund ja täiendavate hagi tagamise meetmete analüüsiks 2 tundi, kokku 3 tundi (toimingud 26.11.2012 ja 28.11.2012). Kostjad I-III on seiskohal, et viidatud analüüsideks kulunud aeg ei ole sellises mahus põhjendatud ja hageja esindaja ei ole seejuures oma ajaressurssi kasutanud efektiivselt. Kostjad I-III peavad põhjendatuks nii kohtuotsuse kui ka täiendavate hagi tagamise meetmete analüüsi kuluks mõlemal juhul 0,5 tundi, so kokku 1 tund. Hageja väitel kulus kohtuotsuse analüüsiks ja selle hageja seaduslikule esindajale kohtumisel selgitamiseks täpselt 1 tund. Kuna hagi rahuldati täies ulatuses, siis tõusetus õigustatult päevakorda küsimus, et kas kostjatel on piisavalt vara, et nende suhtes kohtuotsust sundtäita. Kohtuotsuseni jõuti pea 1,5 aasta pärast peale hagi esitamist. Selle ajaga võib kostjate varalises seisus olla toimunud olulised muutused. Selleks viiski hageja lepinguline esindaja hageja seadusliku esindaja

ülesandel läbi täiemahulise analüüsi kostjate varalise olukorra ning täiendavate hagi tagamise meetmete kohaldamise hindamiseks. Kohus leiab, et kuna kohtuotsusega rahuldati täielikult hageja nõue, siis ei ole põhjendatud kohtuotsuse analüüsile kulunud 1 tund. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks peale kohtuotsuse teatavaks tegemist hagi tagamise meetmete analüüsile kulunud 2 tundi põhjusel, et kohus oli kohtuotsuse täitmiseks hagi taganud ka enne hagiavalduse menetlusse võtmist seades kostjate kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi ja kuna kohtuotsuse sundtäitmisega tegeleb kohtutäitur, siis ei ole põhjendatud ja vajalik täiemahuline kostjate varalise seisu analüüs. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund vähendades toimingutele kulunud aega 2 tunni võrra. Menetluskulude nimekirja kohaselt on apellatsioonikaebusele vastuse koostamisele kulunud aega 7 tundi. Kostjad I-III möönavad, et kulu on möödapääsmatu, kuid peavad põhjendatuks 3 tundi. Hageja on seisukohal, et antud juhul ei olnud vaidluse iseloom lihtne, kuna hagejal oli kokku 4 kostja vastu esitanud kokku 4 erinevat nõuet, millede puhul juba ainuüksi nõuete arvestus oli keeruline. Kohus hagejaga ei nõustu, kuna antud juhul oli tegemist tavapärase käenduslepingust tuleneva vaidlusega, kus nõuded olid esitatud kostjate vastu solidaarselt ja I astmest erinevat arvestust seisukohas kajastatud ei ole, mistõttu kohus nõustub, et põhjendatud ajakulu on 3 tundi vähendades toimingule kulunud aega 4 tunni võrra. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kassatsioonikaebusele vastuse koostamisele kulunud 8 tundi Kostjad I-III peavad põhjendatuks 3 tundi. Hageja sellega ei nõustu. Riigikohtu 3-2-1-158-12 lahendi punktis 12 selgitatakse, et TsMS § 677 lg 2 p 2 ja § 678 lg 1 koostoimes tekib vastustajal kohustus kassatsioonikaebusele vastata alles siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab. TsMS § 679 lg 2 võimaldab Riigikohtul otsustada kaebuse menetlusse võtmise ka ilma vastustajalt sellele vastust küsimata. Praeguses asjas on Riigikohus jätnud hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ega ole kostjatelt hageja kassatsioonkaebusele vastust küsinud ega vastamiseks tähtaega andnud. Lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus kostjad ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Tulenevalt viidatud Riigikohtu 3-2-1-158-12 lahendist jätab kohus kostjatelt kassatsioonikaebusele vastuse koostamisega seotud kulu välja mõistmata, kuna ka käesoleval juhul ei ole Riigikohus vastustajalt seisukohta küsinud ning on otsustanud menetlusse võtmata jätmise vastust küsimata. Seega vähendab kohus toiminguga seotud aega 8 tunni võrra. Kohus ei pea põhjendatuks ka 16.01.2014 taotlust täiendavalt välja mõista kostjatelt I-III 378 eurot 3 tunni eest, mis kulus esindajal kostjate I-III vastuväidete analüüsile ja seisukoha koostamisele. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on hagita asi, kus kohus vastuväite saamisel kontrollib lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosaline ei pea ilma kohtu nõudmiseta ka menetluskulusid tõendavaid arveid esitama. Käesolevas tsiviilasjas ei küsinud kohus hagejalt seisukohta kostjate I-III vastuväidetele ega menetluskulude tõendamiseks dokumente, mistõttu kohus ei pea nimetatud kulu väljamõistmist kostjatelt I-III põhjendatuks ega vajalikuks. Ülejäänud toiminguid ja nendele kulunud aega peab kohus tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks ja põhjendatuteks. Tulenevalt eeltoodust vähendab kohus õigusabi toimingutele kulunud aega kokku 33 tundi: • I astmes 21 tundi (7,5+3,5+1+7+2) • II astmes 4 tundi • III astmes 8 tundi Seega on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud I astmes 16,5 tundi (37,5-21) summas 2 088,08 eurot (16,5 tundi*126,55 eurot) ja II astmes 3 tundi (7-4) summas 379,65 eurot (3 tundi*126,55 eurot), kokku 2467,73 eurot.

Käesoleval juhul on hagihind 58 020,48 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 64 000 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja tasu 17 300 eurot. Seega on esindaja kulud seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Kohus arvestades menetluskulude jaotust esimeses ja teises astmes jätab esimese astme õigusabi kulud solidaarselt kostjate I kuni IV kanda summas 2 088,08 ja teise astme kulud solidaarselt kostjate I kuni III kanda summas 379,65 eurot. Hageja palub välja mõista ka muud kulud summas 98,74 eurot, mis sisaldab kohtukutsete kättetoimetamist kohtutäituri vahendusel 96,34 eurot ja kostjate seotuse kontrolli 2,40 eurot. Kohtu nõudmisel hageja täpsustas, et kohtukutsete kättetoimetamise ettemaks oli 80,28 eurot ja vahe 16,06 eurot on käibemaks, mis on lisatud ekslikult. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on tasunud ettemaksu kohtukutsete kättetoimetamiseks 13.07.2012 maksekorraldusega 80.28 eurot (kd I lk 190), millest on tehtud järgmised väljamaksed kokku summas 42,06 eurot:

Piret Rõuk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.